Automaatrelvad (1)

Kool
Automaatrelvad
referaat
Koostaja:
Juhendaja :
Kuldre 2011
Sisukord
1.AUTOMAATRELVAD
1.1.Mis on automaatrelv?...........................................................................................................3
1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omdaused..................................................................................3
1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte.............................................................................................4
1.4.Laskemoon...........................................................................................................................4
1.5.Automaatrelvade ajalugu.....................................................................................................4
2.KUULIPILDUJAD
2.1.Mis on kuulipilduja ?............................................................................................................5
2.2.Kuulipilduja omadused........................................................................................................5
2.3. Liigitamine ...........................................................................................................................5
2.4.Kasutamine..........................................................................................................................5
2.5.Ajalugu.................................................................................................................................6
2.6.Kuulipilduja Lewis ...............................................................................................................6
2.7.Kuulipilduja Madsen............................................................................................................7
2.8.Püstolkuulipilduja.................................................................................................................7
KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................8
KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9
1.Automaatrelvad
1.1.Mis on automaatrelv?
Automaatrelv (ka ründevintpüss, automaatvintpüss) on tänapäeva sõjaväe põhiline käsitulirelv, millest on võimalik tulistada valangutega ja üksiklaskudega kas automaadi- või harvem vintpüssipadruniga.
1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omadused:
Automaat on võitleja põhiline tulirelv . Iga sõjaväelase relvaväljaõpe algab reeglina automaadi ja selle kasutamise tundmaõppimisega. Automaadil on piisav efektiivne laskekaugus (ja sobiv padrun ) universaalseks üldvägede lahingus osalemiseks, kiire tulerežiim erinevate sihtmärkide tabamiseks, piisav stabiilsus automaattule andmiseks lähidistantsidelt ja mugavus pidevaks kaasaskandmiseks. Automaadi tavapärane padrunisalv mahutab tavaliselt 20-35 padrunit; valmistatakse ka suurendatud mahuga salvesid.
Automaadi külge on sageli võimalik kinnitada püssigranaadiheitja või saab tulistada püssigranaate relva suudme otsast. Samuti saab automaadile tavaliselt kinnitada optilise sihiku, punatäppsihiku või öövaatlusseadme.
Hea automaatrelv on:

• kerge,
  
• ergonoomiline ,
  
• kompaktne,
  
• stabiilne tulistamisel,
  
• töökindel,
  
• lihtne kasutada,
  
• lihtne lahti võtta ja hooldada ,
  
• piisavalt täpne kaugusel kuni 300 m.
  

1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte:
Automaadi tööpõhimõte on sarnane kuulipilduja omale ja seisneb püssirohugaaside jõu või harvem tagasilöögi jõu ärakasutamises lasu ajal relva uuesti laadimiseks. Sellisel moel tulistab relv automaattulerežiimis, kuni päästik vabastatakse või lõpeb laskemoon salves. Ükskiklaskude režiimis tuleb uue lasu tulistamiseks päästik iga lasu järel korraks vabastada. Mõningaid moodsamaid automaate saab seadistada ka mõnelasulitele lühikestele valangutele. Mõnedki tänapäeva kergekuulipildujad on ehituselt ja tööpõhimõttelt automaadi edasiarendused.
1.4.Laskemoon:
Tänapäeva automaatide põhilised kasutatavad padrunitüübid (mm) on:

• 5,56x45,
  
• 5,45x39,
  
• 7,62x39,
  
• 7,62x51.
  

1.5.Automaatrelvade ajalugu:
Enne automaatide kasutuselevõttu täitsid nende ülesannet püstolkuulipildujad (nimetati mõnikord samuti "automaatideks"), harvem ka kergemad kergekuulipildujad. Püstolkuulipildujad olid küll head lähivõitluses, kuid nende efektiivne laskekaugus ja kuuli energia jäid lahingus napiks. Kergekuulipildujad aga olid enamuses liikuvas lahingus siiski liiga rasked ja kohmakad.
Esimene laiemalt kasutusele võetud automaat oli 7,92mm nn poolpika padruniga Sturmgewehr44 2. maailmasõja ajal. Sellele järgnes vahetult peale sõda osaliselt sakslastelt kopeeritud, aga modifitseeritud kujul Nõukogude Liidus valmistatud 7,62mm automaat AK-47, mis võeti kasutusele massiliselt. 20. sajandi II poolel sai automaat juba kõigi armeede põhiliseks käsitulirelvaks.
2.Kuulipildujad
2.1.Mis on kuulipilduja?
Kuulipilduja on automaatlaadimisega käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega.
2.2.Kuulipilduja omadused:
Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal püssirohu põlemisest tekkiva gaasi survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua tagasilööki. Padrunid antakse ette lindist või salvest. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuvintraua vastu.
Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku ) või pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). Lahinguline (praktiline) laskekiirus on 100–300, tehniline (maksimaalne) 500–3000 lasku minutis , sihikuline laskekaugus 800–1500 meetrit. Kuulipilduja tööpõhimõtet on rakendatud ka püstolkuulipildujas.
2.3.Liigitamine:
Kuulipildujaid liigitatakse:

• kergeteks – automaadipadrunil,
  
• keskmisteks – vintpüssipadrunil,
  
• rasketeks (suurekaliibrilisteks) – tavaliselt kaliibriga 12,7 või 14,5 mm, statiivil või lafetil
  

2.4.Kasutamine:
.Kuulipildujat teenindab tavaliselt kas üksiksõdur, kuulipildujalahingupaar või kuulipildujagrupp. Kuulipilduja kuulub tavaliselt iga jalaväejao relvastusse.
2.5.Ajalugu:
Esimese kuulipilduja konstrueeris Hiram Maxim ja seda kasutati Buuri sõjas. Esimesed kuulipildujad olid rasked ja kohmakad. Esimese maailmasõja ajal valmistati juba ka kergemaid kuulipildujaid nagu Lewis ja Madsen.
2.6.Kuulipilduja Lewis
Lewise kuulipilduja on Ameerika Ühendriikides välja arendatud kergekuulipilduja, mida kasutasid I maailmasõjas inglise sõdurid.Kuulipilduja arendati välja USA armee koloneli Isaac Newton Lewise ja Samuel Macleani poolt 1911. aastal. Relv tulistas välja kuni 550 laengut minutis ja kaalus 12.7 kg, mis oli kuulipilduja kohta tollal väga väike.Relva kasutati I maailmasõjas ka belglaste ja ameeriklaste poolt. I maailmasõjas oli see populaarne kuulipilduja, ning relv võeti ka inglaste tankide Mark IV relvastusse. Peale I maailmasõda, Eesti Vabadussõja algul sai Eesti Rahvavägi 281 Lewise kuulipildujat ning eesti sõdurid ristisid ta Lüüs'iks. Lewise kuulipilduja kasutamine rindel põhjustas hämmastust punaarmeelastes, kes ei olnud varem nii mobiilset automaatrelva näinud. Relv oli Eesti Kaitseväe relvastuse kuni 1940. aastani. Vähesel määral kasutati seda kuulipildujat ka II maailmasõjas.
2.7.Kuulipilduja Madsen
Madseni kuulipilduja on leiutatud Taani sõjaväelase (siis kapteni ) Herman Madseni poolt aastal 1879. See oli üks esimesi kuulipildujaid ja esimesed tuleristsed sai see Vene-Jaapani sõjas 1904 . aastal. Selles sõjas oli neid kasutusel umbes 1250 eksemplari. Peale sõda müüdi palju kuulipildujaid Saksamaale, ning 34 muule riigile. I maailmasõjas kasutasid neid relvi enamasti sakslased ja inglased.Peale I maailmasõda, kui algas Eesti Vabadussõda andsid taanlased Eestile Madsen kuulipildujaid 723 eksemplari.Kuulipilduja oli kasutusel Eesti sõjaväes kuni 1940 aastani. Samuti ka veel II maailmasõjas, kus seda kasutas Norra sõjavägi.
2.8.Püstolkuulipilduja
Püstolkuulipilduja on püstolipadruniga tulistav käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks nii valangutega kui ka üksiklaskudega.Püstolkuulipildujad töötavad tavaliselt püstolitele sarnasel vabaluku põhimõttel. Neid kasutatakse peamiselt jõustruktuurides ja eriüksustes, samuti sõjaväelaste, kelle ülesanne ei ole osaleda vahetult lahingus, enesekaitserelvana.20. sajandi algul algasid katsetused laega püstolite muutmiseks poolautomaatsetest täisautomaatseteks. Püstolkuulipilduja leiutati Esimese Maailmasõja lõpuaastatel kolmes riigis sõltumatult: Itaalias, Saksamaal ja USA-s. Esimene õnnestunud püstolkuulipilduja oli Saksamaal valmistatud Bergmann /Schmeisseri MP 18/I.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Automaat_%28relv%29
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuulipilduja
http://et.wikipedia.org/wiki/Lewis_%28kuulipilduja%29
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/04/?headerID=1870
http://et.wikipedia.org/wiki/Madsen_%28kuulipilduja%29
Kokkuvõte
Referaadi koostamisel sain väga palju uut infot teada automaatrelvade kohta, mida ma varem veel ei teadnud . Töö käigus sain teada, et milline on hea automaatrelv, mis on automaatrelvade tööpõhimõte ja veel palju muudki huvitavat.
9