Tööõnnetuse uurimine: OÜ Talu (0)

2014
Tööõnnetuse uurimine
Rander Süld
Sisukord
Õnnetusjuhtumi üldine kirjeldus 3
Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 4
Õnnetuse vältimine 5
Vastutus 6
Võrkdiagramm 7
Kokkuvõte 8
Lisaküsimused 9
Kasutatud kirjandus…………...……………….………………………..…………………13
Õnnetusjuhtumi üldine kirjeldus
Kolmvere külas Võrumaal OÜ TALU farmis juhtus 12.09.2012 kell 09:00 tööõnnetus. Õnnetus juhtus farmitöölise Jaan Kasega. Jaan Kask lõikas Oru talu farmi koplis sööta lahti, kui teda ründas pull . Esmalt sai töötaja pullilt löögi peaga vastu selga , mille tagajärjel ta kukkus pikali. Seejärel viskas pull teda mõned korrad nudistatud sarvedega õhku. Vahepealseid sündmusi kannatanu ei mäleta. Selleks ajaks, kui ta toibus, oli ta juba jõudnud pulli eest üle aia karjakopli teele põgeneda.
Õnnetus juhtus, sest loomi ei oldud sööda lahtilõikamise ajaks lauta kinni pandud.
Tööõnnetus oli vahetult seotud tööoperatsioonide tegemisel. Toimunud õnnetus oli tingitud sellele tööle iseloomulikust ohust. Õnnetuse põhjustanud oht on 5-pallilises skaalas 1 ehk antud oht on täiesti juhuslik.
Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid

Jaan Kasel puudus varasem tööalane väljaõpe.

Farmitööline Jaan Kask ei olnud sööda lahtilõikamise ajaks loomi koplist lauta ajanud.

Iseseisvale tööle lubamine oli registreerimata.

Varasemalt oli loom olnud rahulik, seega ei osatud temas ohtu näha.

Silopallide ja koplis söötmist ettevõttes koostatud „ohutuse erinõuded töötamisel loomadega“ (OTJ-2) juhend ei reguleeri.
Õnnetuse vältimine

Tuleb kasutada täiendavaid ohutusvõtteid.

Töölistele tuleb tagada spetsiaalne väljaõpe.

Võimalusel tuleb vältida karjaga kokkupuudet ja sooritada tööoperatsioonid masinatega.

Töötajal peab olema võimalus ohu korral varjumiseks.

Vajadusel tuleb kasutada enesekaitsevahendeid.
Vastutus
Vastutusele tuleks võtta tööandja, sest tööandja peab tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja .
(RT I 2007, 3, 11- jõust. 01.03.2007) paragrahv 13, punkt 5.
Võrkdiagramm Ohutuse tagamata jätmine hoolimatuse tõttu.
Loomade ettearvamatu käitumisega mittearvestamine.
Farmitööline töötas seljaga loomade poole.
Tööline ei olnud loomi eelnevalt lauta ajanud.
Teine farmitööline tõi traktoriga silorullid koplisse.
Farmitööline eemaldas koplis silorullidelt võrku.
Pull ründas töötajat esmalt selja tagant ja seejärel viskas teda paar korda õhku.
Tööline sai õnnetusest raskeid tervisekahjustusi: vasaku rangluu murd, vasaku V-VII roide murd, traumaatiline õhkrind vasakul, nahaalune emfüseem vasakul.
Kokkuvõte
12.09.2012 toimus OÜ Talu farmis Kolmvere külas Võrumaal raske tööõnnetus, milles sai vigastada farmitööline. Tööinspektsiooni poolt koostatud õnnetuse uurimistoimikus on esitatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõte, tööleping, tööõnnetuse teatis haigla poolt, pildid tööõnnetuse toimumiskohast, seletuskirjad ja töötaja kohustused, tervisekontrolli kaart ja kõik muu vajalik.
Õnnetust oleks saanud vältida, kui loomad oleksid sööda lahtilõikamise ajaks olnud lauta aetud ja töötaja oleks saanud sobiva väljaõppe antud tingimustes töötamiseks. Selleks, et vältida õnnetuse kordumist , oleks vajalik väljaõppe andmine, täiendavate ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine.
Lisaküsimused

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööõnnetused liigitatakse kergeteks, rasketeks ja surmaga lõppevateks.

Aastal 2012 registreeriti 4148 tööõnnetust, millest 14 lõppes töötaja surmaga.

Tööandja huvides tegutsemise ajaks loetakse aega, mil töötaja:

• teeb tööd mis ei tulene töötaja tavapärase töö iseloomust või töö üldisest käigust ja mille tegemiseks ei ole tööandja luba (ka vaikimisi nõusolekut), kui see tegevus on suunatud tööandjale kasuliku tulemuse saavutamiseks, sealhulgas:
  

• tegutsemine tootmisavarii ärahoidmiseks või loodusõnnetuse ja tootmisavarii tagajärje likvideerimiseks;
  
• tegutsemine õnnetusjuhtumi või tööandja vara hävimise ärahoidmiseks või muudel erakorralistel juhtudel.
  

• osaleb tööandja korraldatud spordi- või vabaaja üritustel, kui õnnetus toimub
  

spordiga tegelemise või sportliku ürituse ajal.

• osaleb tööga seotud esindusüritusel või koolitusel, mis toimub tööandja poolt
  

määratud päeval.

• teeb muud eespoolnimetamata tööd või osaleb muudel üritustel, millest tööandja
  

saab kasu või hüve.
4. Tööõnnetuse analüüsi eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik võimalikud ohud ja seejärel leida viise kuidas nende juhtumist ära hoida.
5. Õnnetusjuhtumi analüüsi pannakse kirja kõik võimalikud ohud ning riskianalüüsis kasutatakse neid eesmärgil leida mooduseid nende vältimiseks.
7. Õnnetusjuhtumi analüüs on tehtud korrektselt.
Õnnetuse toimumise järgne reaalne toimingute järjestus
Õnnetuse toimumise järgne EV seadusandlusega kooskõlas olev toimingute järjestus
1) Hommikul kell 09:00 toimus töötajaga tööõnnetus – teda ründas pull.
1) Hommikul kell 09:00 toimus töötajaga tööõnnetus – teda ründas karjakoplis pull.
2) Kolleeg nägi õnnetust pealt ning teatas õnnetusest juhatajale ja teistele kolleegidele.
2) Raskesti vigastatud kannatanu viidi haiglasse.
3) Kannatanu viidi haiglasse. Enne koristamist tehti fotosid
Pole teada millal juhataja tööõnnetusest teada andis, aga arvatavasti kohe peale õnnetust, sest fotod on tehtud samal päeva tööõnnetuse uurija poolt.
3) Tööandja teatab raskest tööõnnetusest viivitamata tööinspektsiooni kohalikku asutust. Antud õnnetuse puhul peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori poolt. Kui see ei ole võimalik õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode , sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.
4) Tööandja viis 10 päeva jooksul läbi tööõnnetuse uurimise. Selgus, et tegemist oli tööõnnetusega. Seega tööandja koostas raporti , millest ühe koopia jättis endale ning teised kaks esitas TI kohalikule asutusele ja kannatanule kolme tööpäeva jooksul, pärast uurimise lõppu.
4) Tööandja viib 10 päeva jooksul, viivitamata, läbi tööõnnetuse uurimise.
Tööandja on kohustatud raporti (kui oli tööõnnetus) või akti (kui selgus, et ei olnud tegemist tööõnnetusega) kolmest eksemplarist ühe jätma endale ning teised kaks esitama TI kohalikule asutusele ja kannatanule kolme tööpäeva jooksul, pärast uurimise lõppu.
6) Et tööõnnetusest teatamine viibis ning TI teadaolevalt, koristati tööõnnetuse toimumispaik liiga vara (selgus tööõnnetusest teatamisel), otsustati viia läbi uurimine ka TI tööinspektori poolt. Tööinspektor hindas toimunud õnnetuse
tööõnnetuseks.
6) Kõiki tööõnnetusi võib uurida ka tööinspektor juhul kui seda on otsustanud TI kohaliku asutuse juhataja kohe pärast arsti teatise või tööandja teate või raporti saamist, täpsustades vajaduse korral asjaolusid. Tööinspektor teavitab tööandjat uurimise alustamise otsusest ning viib tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise läbi 30 tööpäeva jooksul tööõnnetuse uurimise alustamise otsuse tegemise päevast arvates. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja võib vajaduse korral uurimise tähtaega pikendada veel 30 tööpäeva võrra ning Tööinspektsiooni peadirektor võib oma otsusega seda tähtaega veel pikendada.
Tööinspektor koondab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ja koostatud uurimiskokkuvõtte tööõnnetuse uurimistoimikuks. Kui tööandja on esitanud akti, kuid tööinspektor on tuvastanud, et tegemist oli tööõnnetusega, on tööinspektoril õigus ettekirjutusega nõuda tööandjalt akti tühistamist ja õnnetusjuhtumi menetlemist tööõnnetusena.
Kasutatud kirjandus
https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005
http://www.ti.ee/index.php?page=939 &
OÜ Talu töötajaga 12.09.2012 juhtunud raske tööõnnetuse uurimistoimik (Tööinspektsioon. Lõuna inspektsioon)
http://www.ti.ee/index.php?page=970 &
http://www.ti.ee/public/files/Kuidastaitat6raportit.pdf
13