Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber armuke ja sõna sophia- tarkus, filosoofia ja o tarkusearmastus. Sofia käib teoreetilise teadmise alla. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Peetakse silmas terviklikkuse ideaali, kõik teadmised on õiges proportsioonis koos, nii et see muudab meie hinge selliselt et meie elu tänu nendele teadmistele on parem siis kui meil neid teadmisi ei ole. Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus, tehniline teadmine. Tarkuseks kutsutakse teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest, teadmist maistest ja taevalikest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada
Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad res mancipi – mantsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad res nec mancipi – mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad ex causa- põhjusel, tõttu in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus dominium, ii n- omand, omandiõigus usucapio, onis (usucapionis) f- igamine ad inquirendam- otsimiseks
sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas kolm teadmise tüüpi: 1. Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb
Teoreetiline- Asjade kohta, mis muutuvad ja on eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja ei ole eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja on eraldi. Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest
Locatio- conductio rerum Asjade ja esemete rendileping, kasutusrendileping Tekst 4 (17, 19) 17) Cum laude Kiitusega 19) Inter partes Poolte vahel Tekst 5 (1) 1) Contractus est quasi actus contra actum - Tegu on tehtud lepingu vastaselt. -Tehing on toimunud vastupidiselt lepingule. Tekst 7 (1, 2, 3) 1) Res corporales Kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales Kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (varaga seotud asjad, pärand, nõuded jne.) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad Res immobiles Liikumatud asjad ehk kinnisasjad 3) Res fungibiles Asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles Mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb
Rännaku kestel külastas ta mitmeid maid ja omandas paljude rahvaste mitmekesisuse ja mitme maa tarkused. Naasedes Ateenasse rajas Platon oma kooli "Akadeemia". Platon töötab välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon järgmise võrdluse abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Me selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s
metafüüsika. Selline teadmisteskeem kujundas välja kolmene jaotus (juba Kreeka ajastust) ja see jaotus jääb püsima 2000 aastaks aga 18-19 sajandil on tänaseks selle arusaamise tarkusest ja sisemisest jagunemisest välja tõrjunud. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmisetüübist, mida tarkuseks kutsutakse. tarkus defineeritav kui teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased: kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised: eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus (proventsia?? Seda pole kõigile tarvis, ainult valitsejale. Valitseja teadmisest sõltub kui hea meie elu on), tehniline
Res mancipi sai võõrandada ainult mancipatio ja hiljem in iure cessio teel. Res nec mancipi vormivabalt traditio teel. Hiljem liigitatakse kinnis- ja vallasasjadeks. Käibevälised asjad ei saanud müüa, nt õhk, voolav vesi, meri ja merekaldad, avalikud teed, jõe kaldad, pühad asjad kalmud jt. Ülejäänud käibelised asjad. Lisaks peremeheta asjad, mida võis hõivata. Kehalised asjad - käega katsutavad. Kehatud viljakasutusõigus. Asendatavad iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Mitteasendatavad ei saa asendada, nt kunstiteos. Äratarvitatavad ja mitteäratarvitatavad. Jagatavad ja jagamatud. Lihtasjad ja koostatud asjad. Asjade kogum (nt raamatukogu). Fructus on asjast perioodiliselt eraldatav osa, nt loomade juurdekasv. Valdus faktiline olukord, kus valdaja asja tegelikult võib kasutada ja käsitada, olemata omanik
Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda, keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust. Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus (täpäeval võiks "idee"kirjelduse paralleelina tuua energia mõiste, mis samuti ei teki ega kao, on alati olemas ning peegeldub kõiges materiaalses: nimelt kõik kehaline koosneb aatomitest, mis kannavad energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise
33. Õigus on mõistuse ettekirjutis. 2. Sõja ja rahu õigus. 3. 4. Juriidilised ja faktid. 5. linnale ja maailmale 6. 7. kahtlevalt suhtuma millegisse. 8. Oh ajad, oh kombed. 9. erakorralisele menetlusel kuroteod 10. kordamine on õppimise ema. 11. täies koosseisus. 12. kuningas ei ole seadus vaid seadus on kuningas. 13. õigus on headuse ja õigluse teadus. 14. 15. 16. 17. kiitusega 18. loodus arvestab Contractus IV kääne TEKST VII 1. kehalised asjad; kehatud asjad; 2. Vallas või liikuvad asjad; kinnised asjad; 3. Asdendatavad asjad; mitte- asendatavad asjad. 4. maha jäetud asjad 5. looduse poolt kõigile määratud asjad; 6. riik, vabariik; riigi asjad; avalikuks kasutamiseks asjad; 7. asjad jumaliku seaduse all; religioosed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad; 8. matuse kolleegium, ühing; preestrite kolleegiumid 9. auväärt senaatorid; 10. usu hea uskne valdamine; ülekohtune valdamine 11
asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad.Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele
Res mancipi – mantsipeeritavad asjad Res nec mancipi – mitte matsipeeritavad asjad Mancipatio – formaalne tehing In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine Res corporales – kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales – kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (pärand, nõuded jne) Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles – mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Fructus – vili, asjast perioodiliselt eraldatav osa Animus possidendi – tahe asja enda käes pidada Corpus possidendi – tegelikult asja enda käes pidamine Detentio – pidamine, lihtsalt asja enda käes hoidmine Possessio iusta – õiguspärane valdus
rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda - keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust. Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus (täpäeval võiks "idee"-kirjelduse paralleelina tuua energia mõiste, mis samuti ei teki ega kao, on alati olemas ning peegeldub kõiges materiaalses : nimelt kõik kehaline koosneb aatomitest, mis kannavad energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale
Platoni riik on aga suletud riik, ning välismaailm ühiskonda ja eluolu ei mõjutanud. 2.2 Ideeõpetus ja hinge õpetus Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema
c) ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehing d) + seadus võib näha ette muid... Õigussuhe? Suhe õigussubjektide vahel. Sisuks vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt relatiivne või absoluutne õigussuhe (oleneb sisalduvatest õigustest) Õigussubjekt? Õigussubjektiks on isik. Isikud jagunevad füüsilisteks isikuteks ja juriidilisteks isikuteks Õigusobjekt? Õiguse objektid ehk esemed jagunevad asjadeks, õigusteks ja muudeks esemeteks. Asjad on kehalised esemed. Õigused on kehatud esemed Ese? Ese on õiguse objekt, milleks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks Tehing? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus Hea usu põhimõte (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise
mancipi. Res mancipi on ... ka hooned Itaalias. Servituudid linnas asuvatel maatükkidel on res nec mancipi. Ka provintsides asuvad maamaksuga maksustatavad maatükid (stipendiaarsed ja tributaarsed) kuuluvad res nec mancipi hulka. Aga nagu me juba ütlesime, kuuluvad need loomad, kes tavaliselt on kodustatud, res mancipi hulka... Aga metsikud loomad on res nec mancipi... Samuti on peaaegu kõik asjad, mis on kehatud, res nec mancipi, välja arvatud reaalsed külaservituudid; sest on teada, et need on res mancipi, kuigi nad kuuluvad kehatute asjade hulka.) Asjade omaduste alusel jagas Gaius asjad - res corporales ja res incorporales ehk kehalised ja kehatud asjad. See liigitus oli tähtsal kohal nii Gaiuse kui ka Justinianuse Institutsioonides. See liigitus on ka enamike kontinentaal-Euroopa riikide seadusandlustes (vt BGB; TsÜS §-d 48, 49; ABGB; ZGB)
Absoluutne õigussuhe – teada on õigustatud subjekt, kohustatud subjekt on kindlaks määramata. Relatiivne õigussuhe – õigustatud isikul on õigus nõuda kohustatud isikult teatud tegevust või tegevusetust. Asjaõiguse ja võlaõiguse erinevused: Asjaõigused on määratletud (numerus clausus) Asjaõigused on avalikud (äratuntavad) Asjade liigid Res (Gaiuse järgi): Corporales (kehalised asjad) Incorporales (kehatud asjad) Res (asjad): In nostro patrimonio (meie eraomandis) Extra nostrum patrimoonium (väljaspool meie eraomandit) Res nullius divini iuris (mitte kellelegi kuuluvad jumalikud asjad) Pühad Religioossed Sakraalsed Res nullius hurmani iuris (mitte kellelegi kuuluvad inimlikud asjad) Avalikud – kõigile kuuluvad asjad
mis võisid saada eraomandi objektiks. Vabaduses olevad metsaloomad- kinnipüüdmisega muutuvad püüdja omandiks.Peremeheta on ka res derelictae- mahajäetud, äravisatud asjad, kuid mitte lihtsalt kaotatud asjad. Neid võib leidja omandada. Rooma juristide töödes liigitatakse asju: 1. Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel-quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga 2. Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT.viljakasutusõigus Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega: 1. Res non fungibiles- individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad. Ühte asja ei saa asendada teise samasugusega (kunstitöö) 2. Res fungibiles- asendatavad, fungibiilsed asjad
Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad . B)Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus. C) Tehnilised asjad (loogika, dialektika,retoorika). 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu
põhimõte, et isegi kui heauskne. ASJADE LIIGID Mantsipeeritavad (res mancipi) ja mittemantsipeeritavad asjad (res nec mancipi). Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha pidulik vormeliga tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest (traditio) Teine eristus on Gaiuse asjade liigitus nende omaduste alusel: RES (esemed) Corporales (kehalised asjad) Incorporales (kehatud asjad) See liigitus enamikes riikides Lisaks sellele: res quae pondere numero mensurae consistunt (asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi tänapäeval kasutusel mõiste asendatavad asjad) res quae usu consumuntur (äratarvitatavad asjad) res quae sine interitu dividi non possunt (asjad, mida ei ole võimalik jagada ilma hävitamata) res mobiles-res immobiles (vallas- ja kinnisasjad)
Asjaõigus annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Asjaõigused kuna need käivad vahenditult antud asjade kohta on suunatud eriti õiguskaitse mõttes kõikide kolmandate isikute vastu. Need on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Ta on seega relatiivne õigus. Asjõigused jagunevad kahte pearühma 1.omandiõigus 2 õigused võõrale asjale. 25.Asjad ja nende liigitus Vallasasjad,kinnisasjad,kehalised asjad(saab tajuda kompamise teel),kehatud asjad(ei saa tajuda kompamise teel), äratarvitatavad asjad(nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimisel) ja äratarvitamatud asjad(maja, laev jne), lihtasjad( kivi, puu), koostatud asjad(lihtasjade mehaaniline ühend laev,hoone), asjade kogum(koosneb paljudest liht või koostatud asjadest), käibelised asjad ja käibevälised asjad, asendatavad ja asendamatud, jagatavad ja jagatamatud, peaasi ja lisaasi (päraldis) Vili jaguneb kaheks: 1 Looduslikud viljad ja Tsiviilsed viljad. 26
naer, iroonia nali (lollus, narrus, paroodia) ümberpööramine Mis on filosoofia? etümoloogiline vastus Pythagoras: · philós sõber, armuke · sophia tarkus Mis on tarkus? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ... teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A. Taevased asjad: kehalised asjad (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia) ja kehatud asjad (teoloogia, psühholoogia, matemaatika) B. Maised asjad: eetika ja riigitarkus (jurisprudentia) C. Tehnilised asjad (loogika, dialektika, retoorika) Mis on filosoofia? ,,lõplik" vastus Mida tähendab teada? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus Filosoofia on sündmus või olukord, kus inimene küsib oma ksistentsiaalse situatsiooni kohta ja vastab sellele keele ja mõtlemise jõudusid kasutades
kõigile kasutamiseks- jõe kalad, avalikud teed. Sarnased on nt teatrid, tsirkused, avalikud ehitused, kogukonna teed. o Esemed, mis on käibest kõrvaldatud usundlikel alustel- templid, pühad riistad, matusepaigad, hauakääpad, linamüürid Rooma ümber Peremeheta asjade hulka kuulusid vabaduses olevad metsloomad, mahajäetud, äravisatud asjad. Veel liigitusi: Kehalised(saab katsuda) ja kehatud asjad(nt viljakasutusõigus). Asendatav ja asendamatu asi. Äratarvitatav ja mitteäratarvitatav(maja, laev) Jagatavad(võib tükeldada homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust- riidekangas, maatükk) ja jagamatud asjad. Lihtasjad(kivi, puu) ja koostatud asjad(lihtasja mehaaniline ühend- laev, hoone) Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Nt kari, raamatukogu. Peaasi määrab kogu asja maj otstarbe. Lisaasi on selle teenistuses.
27. Lex Cornelia de magistratibus - Cornelius'e seadus magistraatide üle lex Furia testamentaria – Furius'e testamendijärgne seadus lex Iulia de collegis – Iulius'e seadus ühingute kohta 28. Furtum manifestum -avalik vargus furtum nec manifestum- mitteavalik vargus 29. Acquisitio derivativa – tuletatud omandamine acquisitio originaria – esialgne omandamine 5 VII 1. Res corporales -kehalised asjad; res incorporales – kehatud asjad 2. Res mobiles – liikuvad asjad; res immobiles – kinnisasjad, liikumatud asjad 3. Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad res non fungibiles-mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad 4. Res derelictae – hüljatud asjad, ära visatud asjad 5. Res communes omnium – kõigile määratud asjad 6. Res publica – riik, vabariik; res publicae – riigi asjad
täppisteadustes (matemaatilises loodusteaduses). GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ (1646-1716) Ratsionalist. LEIBNIZI MONAADIDE TEOORIA Peateos ,,Monadoloogia". Leibnizi filosoofia keskne mõiste on MONAAD. Monaadid on iseseisvalt eksisteerivad vaimsed substantsid. Nende vahel puudub vastastikune toime. Leibniz: ,,Monaadidel ei ole aknaid ...". Uskus, et kogu maailm on ette ennustatav. Leibniz jõudis selles usus jumalani. Jumal on monaadide monaad, annab nendevahelise kooskõla. Monaadid on kehatud, hinge sarnased algühikud, mis on jagamatud ja reaalsed. Monaad on aktiivne, loov ja tegutsev vaimne jõud. Leibnizi arvates tuleb igaveste üldiste ja paratamatute tõdedeni jõudmiseks tugineda ainult mõistusele. Kogemustest lähtudes ei jõua inimene teadmiseni. Pakkus välja nn. küllaldase aluse põhimõtte (näiteks: elussüsteemide küllaldane alus on otstarbekus). Leibniz oli samaaegselt tuntud matemaatik; avastas differentsiaalarvutuse. JOHN LOCKE (16321704) Empirist
24. Hea kavalus/pettus;pahatahtlik kavalus 25. Võõramaalaste preetor;linnaelanike preetor 26. Määratud eestkoste edasiandmine; testamendijärgne eestkoste 27. Corneliuse seadus magistraatide kohta;Furiuse testamendiseadus;Juliuse seadus ühingute kohta 28. Avalik vargus;mitteavalik vargus 29. Tuletatud omandamine; esialgne omandamine VII 1. kehalised asjad; kehatud asjad 2. liikuvad ehk vallasasjad; liikumatud ehk kinnisasjad 3. asendatavad asjad; mitteasendatavad ehk asendamatud asjad 4. mahajäetud, ära visatud asjad 5. (looduse poolt) kõigile ühised asjad 6. riik, vabariik; avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad; avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad 7. jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad; religioossed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad 8. matusekolleegiumid; preestrite kolleegiumid 9. senaatorid 10
teadmata, nagu näiteks olev jaolematu, tervik ja osa ning muud sarnast. Kui aga mõnele ei ole predikaadi ja subjekti kohta teada, mis see on, siis on propositsioon küll, kuivõrd ta iseeneses on, iseenesest teada, ent mitte nendele, kes propositsiooni predikaati ja subjekti ei tea. Ja seepärast tuleb ette, nii nagu ütleb Boëthius raamatus De hebdomadibus, et on mingid ühised vaimukontseptsioonid, mis on iseenesest teada ainult tarkadele, nagu näiteks see, et kehatud asjad ei ole kohas. Ütlen niisiis, et see propositsioon "Jumal on" on, kuivõrd ta on iseeneses, iseenesest teada, sest predikaat on sama mis subjekt; sest Jumal on iseenese olemine, nagu allpool selgub. Aga et meie ei tea Jumala kohta, mis ta on, siis see ei ole meile iseenesest teada, vaid seda on tarvis tõestada asjade kaudu, mis on meie suhtes rohkem teada, ja vähem teada loomuse suhtes, nimelt tagajärgede kaudu. Ia q. 2 a
* Juriidilise isiku nimel saavad õiguspäraseid tegusid sooritada üksnes tema seaduslikud esindajad või nende poolt volitatud isikud. Tsiviilõiguse ese on tsiviilõiguse objekti keskseks alaliigiks. * Esindusõiguse sisemised piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes (va registrisse kantud ühisesinduse põhimõte) Esemed võib liigitada: 1) kehalised ja 2) kehatud. * Juriidilist isikut võivad õigusvastaste tegudega (sh. õigusvastase kahju tekitamisega) kohustada nii organite liikmed kui ka abilised Kehaliste esemete alla kuuluvad asjad, õigused, muud mittemateriaalsed hüved nt liikmeõigused, kehatute alla õigused ja muud hüved. (täitmis- ja sooritusabilised)
c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha.
Ta oli atleet ja maadleja. Oli kuni oma surmani elurõõmus, suri ühe oma õpilase pulmas. Rajas Platoni akadeemia. Kirjutas üle 30 teose dialoogi vormis. Kirjutamisel oli 4 perioodi (*looduse aja dialoogid, *noorukist meheks periood ideeõpetused, idealism, *mehe ea periood ühiskondlik filosoofiliseks teoseks oli POLITEIA kirjeldab ideaalset riigi mudelit, *vanaduse periood kosmoloogia, loodusfilosoofia) Ideeõpetus e idealism on olemas kehatud, meeltega mitte tajutavad vormid, mida ta nim ideedeks. Sõltumatud ajast ja ruumist, st igavesed ja lõputud. Tõesed teadmised on teadmised ideede kohta. Ideed eelnevad kõikidele nähtustele, materiaalsetele asjadele. Meeleline tunnetamine on moonutatud. Meeleline tunnetamine on inimese koopas olemine seljaga koopa suu poole, nägu seina poole ja näeb ainult moonutatud varje. Platoni ühiskonna filosoofia ideaalses ühiskonnas on 3 ühiskonna kihti:
Mitte igasugune teadmine ei ole tarkus(kellegi telefoni nr, mingi aadress...). Targad ei ole ka need, kes teavad palju(mälumängurid). Lihtsam on otsida teadmist, mis määrab selle, et oled tark, mitte inimest, kes on tark. Mis on tarkus? · Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest · Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest Taevased asjad: kehalised asjad(füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia) ja kehatud asjad(teoloogia, psühholoogia, matemaatika) Maised asjad: eetika(hea elu komponendid) ja riigitarkus(ühiskondlik kooselu millised on head seadused?) (uus)Tehnilised asjad(teadmiste esitamise oskus): loogika(väidete ja järelduste korrektsus), dialektika(küsimuste esitamise ja vastamise kunst), retoorika(veenva kõne koostamise kunst) *meie elame ekspertteadmiste ajastul: oleme osav ühes valdkonnas, aga mitte nii osav mõnes muus valdkonnas
kus kõik teadmised on proportsionaalses tasakaalus, võimaldades meil nende abil paremini elada. Need teadmised jagunevad: * Teadmine jumalikest ehk taevalikest asjadest, mis omakorda jagunevad: a) kehalised asjad – materiaalsed ja piirilised objektid, mida uurivad sellised teadusliigid nagu füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia b) kehatud asjad – jumal või jumalad, hing ja arvud, mida uurivad vastavalt teoloogia, psühholoogia ja matemaatika * Teadmine inimlikest ehk maistest asjadest, mille hulka käivad eetiline tarkus ehk praktiline 1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust.
Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48). Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed. Õiguskirjanduses on ese üldmõisteks, mis on võrdsustatud õigusobjektiga, mille alla mahuvad asjade kõrval ka kehatud esemed (nt õigused, nõuded) ja loomad. Võlaõiguse esemeks võib aga olla iga varaline väärtus, st müüa võib tervet ettevõtte klientuuri, kuid asjaõiguslikke käsutusi saab teha ainult asjade ja asjaõiguste (nt reaalservituud, hüpoteek) suhtes. Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav (nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil, vedelikke ja gaase piiritletakse neid mahutitesse või anumatesse kogudes, puisteained (nt
päraldis – vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu TsÜS 58: kinnisvaraga seotud dokumendid, kaardid ja plaanid TsÜS 58 Asjade kogum – mitmest iseseisvast asjast koosneb kogum, mis teenib ühtest majanduslikku eesmärki selliselt, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ühe asja osad Kehatud esemed – käsutada saab esemeid ainult siis, kui õiguskord seda ülteb ettevõte – TsÜS 66 vara – TsÜS 66 – vara kui isikule kuulvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum erivara – võlausaldajate nõuete maksmapaneku erisused selle vara osas ühisvara – PKS 25, VÕS 589 2. Kasu Asja vili – loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, õigussuhte alusel
2) Reaalkoormaatised 3) Hoonestusõigus 4) Ostu eesõigus 5) Pandiõigus 6) Seadusega võib sätestatud muid Asi on kehaline ese. Esemena on seaduses asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõistes on asjadeks ka taimed. Õiguskirjanduses on ese üldmõisteks ja see on võrdsustatud õigusobjektiks, mille alla mahuvad asjade kõrvale ka kehatud esemed õigused, nõuded ja loomad. Võlaõiguse esemeks võib olla iga varaline väärtus. Müüa võib tervet ettevõtte klientuuri, kuid asjaõiguslike käsutusi saab teha ainult asjade ja asjaõigustuste suhtes. Asja piiritletus tähendab seda ,et asi peab olema selgelt eristatav. Näiteks maatükke eristatakse üksteisest piiride abil, vedelikke või gaase piiritletakkse anumatesse kogudes. Puisteaineid ei piiritleta füüsiliste esemetena vaid mõõtmete abi kg kuupmeeter jne abil
tsiviilõiguse subjektidele. Tsiviilõiguse objektiks on kõik hüved, millele saab laieneda õigussubjekti õiguslik võim. Tsiviilõiguse objektide all eristatakse õiguskirjanduses kolme liiki: 1) esemed; 2) loomad; 3) vara (liigitus problemaatiline). · Tsiviilõiguse ese ja selle liigid Tsiviilõiguse ese on tsiviilõiguse objekti keskseks alaliigiks. Esemed võib liigitada: 1) kehalised (res corporales) ja 2) kehatud (res incorporales). Kehaliste esemete alla kuuluvad asjad, kehatute alla õigused ja muud hüved. Seega tuleb esemete all eristada: 1) asjad; 2) õigused; 3) muud hüved. · Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Kehalisus tähendab ruumilist piiritletust, haaratavust, meelte abil tunnetatavust; valduse (juhtimise) teostamise võimalust. Kehaline ese võib olla erinevates füüsikalistes olekutes (tahke, vedel, gaas).
mis võisid saada eraomandi objektiks. Vabaduses olevad metsaloomad- kinnipüüdmisega muutuvad püüdja omandiks.Peremeheta on ka res derelictae- mahajäetud, äravisatud asjad, kuid mitte lihtsalt kaotatud asjad. Neid võib leidja omandada. Rooma juristide töödes liigitatakse asju: 1. Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel-quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga 2. Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT.viljakasutusõigus Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega: 1. Res non fungibiles- individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad. Ühte asja ei saa asendada teise samasugusega (kunstitöö) 2. Res fungibiles- asendatavad, fungibiilsed asjad
humana) väljenduvad riiklikus korras. kirjeldavatest mõistetest. · See peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima · Kas liigid ja klassid eksisteerivad tegelikult või üldist heaolu. üksnes meie mõtetes? · Thomas Aquino mõju · Kui nad tõeliselt eksisteerivad on nad kehalised või · 1323 a. kanoniseeriti Thomas pühakuna. kehatud? · 1917/1918 Codex Iuris Canonici ütleb: Filosoofiat · Kas nad on meelelistest asjadest lahutatud või ja teoloogiat tuleb katoliiklikes õppeasutustes asuvad neis? · Universaalide küsimus 10 · Realistide jaoks eksisteerivad vaid universaalid
Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48). Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed. Õiguskirjanduses on ese üldmõisteks, mis on võrdsustatud õigusobjektiga, mille alla mahuvad asjade kõrval ka kehatud esemed (nt õigused, nõuded) ja loomad. Võlaõiguse esemeks võib aga olla iga varaline väärtus, st müüa võib tervet ettevõtte klientuuri, kuid asjaõiguslikke käsutusi saab teha ainult asjade ja asjaõiguste (nt reaalservituud, hüpoteek) suhtes. Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav (nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil, vedelikke ja gaase piiritletakse neid mahutitesse või anumatesse kogudes,
ühendatud kehaosad. Laipa vaadatakse küll asjana, kuid sellele ei laiene tavapärased asjaõigused. Asjaks muutuvad doonorveri, muud eraldatud elundid, lõigatud juuksed Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad Praktilise vajaduse tõttu loetakse asjadeks teatavaid õigusi: 1. Hoonestusõigus 2. Korteriomandiõigust KOHTULAHEND: 3-2-1-37-14 Väärtpaberitena VÕS § 917 lg 2 mõttes EVK-s kajastatud aktsiad on kehatud õigused ning need ei ole asjad (kehalised esemed) TsÜS § 49 lg 1 mõttes. ASJADE LIIGID Asjade liigid: 1. kinnisasjad (maatükk koos selle oluliste osadega) 2. vallasasjad (asjad mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma et häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt 3. Asendatavad vallasasjad: puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki
annaabi.ee 
