muutuvad kiud ebaühtlaseks. Viimasest hoolimata on mesofaasiline pigi tähtis kõrge kvaliteediga pigipõhiste süsinikkiudude tootmisel. Mesofaasi kasutatakse UCC- protsesside puhul. Tänu mesofaasilise pigi puudustele, kasutatakse rohkem neomesofaasilist, puhkavat anisotroopset ja premesofaasilist pigi. Neomesofaasil, mida kasutatakse EXXON-protsesside puhul, on madalam pehmenemistemperatuur kui mesofaasil, nii et seda saab kedrata madalamal temperatuuril ja koksi moodustumise võimalus väheneb. Puhkav anisotroopne pigi on oma olemuselt isotroopse ja mesofaasilise pigi vahel. Sellest moodustuvad süsinikkiud venitades GP ja HP kraadide vahel. Premesofaasiline pigi moodustub vesiniku lisamisel 380-500°C juures ja selle kuumutamisel enam kui 450°C juures lühikese aja jooksul. Pigi on ketramistemperatuuril optiliselt isotroopne, aga suunistub vabalt järgneval kuumutamisel ketramise jaoks
Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks
Hingesandid käisid vaikselt talust talusse. Nad laulsid rahulikke laule ja soovisid perele kõike head. Inimesed andsid hingesantidele heade soovide ja laulmise eest pähkleid, ube ja herneid. Mis oli hingedepäeval keelatud? Vanasti ei tohtinud hingedepäeval teha neid tegevusi, millega kaasneb suur müra. Sel päeval ei tohtinud karjuda, naljatada ja naerda. Vanasti oli hingedepäeval keelatud puude lõhkumine ja villaga seotud tööd. Näiteks ei tohtinud kedrata või kududa. Paljud inimesed arvestavad vanade hingedepäeva kommetega ka tänapäeval. Näiteks ei korralda inimesed sel päeval valju muusikaga üritusi.
Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua Loomad ärkavad talveunest Märts- paastukuu 25.03 paastumaarjapäev Tüdrukud läksid aita magama Algas hülgepüük Ei tohtinud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld
viitavad, et katoliikluse ja õigeusu pärandina juurdunud kombed olid veel hiljuti elujõulised Hiiumaast Setumaani. Püha Apollonia poole pöörduvad nii hambaarstid kui ka hambavalus vaevlejad. Kristlikus kunstis on Apollonia tunnusmärgid hammas ning tangid. Pärimust: Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa. Reigi Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks. Reigi Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab: * luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö. http://et.wikipedia.org/wiki/Luuvalup%C3%A4ev http://www.miksike
Martinus oli kerjuste kaitsja, sest oli andnud kerjusele oma mantli. Mardipäev seostub mardisantidega, kelleks alguses olid enamasti mehed, kellest vähemalt üks oli riietatud naiseks. Käidi sanditamas,, lubati karja- ja viljaõnne. Tihti oli mardisantidel kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata,
Juhtus sedagi ,et ennustus täide läks.Tavaliselt valmistati seajala suuremast kondist pärast sööki vurr. Seda nimetati ka vurrluu,uuriluu,(Lõuna-Eesti),hunn,vunk, (Võrumaal),vurrkont,virrkont,luur,võrr,uristi,kuudinui,tondimats.Vurri tehti ka lamba või veise sääreluust ning ühe või kahe auguga. Vurri valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Sel päeval kehtisid mitmesugused töökeelud : ei tohtinud võrku kududa, kedrata(see pidi panema lammaste pead ringi käima),nõeluda,õmmelda,tuba pühkida jm. Võis punuda suka ja pastla paelu ning oli soovitav kammida ja lõigata juukseid. Liulaskmine on läbi aegade püsinud populaarsena . Pikk liug om hea õnne näitaja.Kel teistest paremini läheb,sel veab elus paremini. Vastlapäeva tähistamisel on juba aastakümneid tavaks suusa-ja kelgusõit (üksikult ja ,,rongina" ), uisukarnevalid ,jalaliug,hokivõistlused
1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25) puulehtki vaatab valgust, vajub vette (Alver 1998:456) koos teistega. Ja siiski omaette. Ja minu nägu peeglis muutub tuhmiks. (Kareva 90:25) Ning olgugi et lōppematu näib (Alver 1998:436) mind piirava maailma söödav sisu, miskit sooja mul liigutab süles, (Kareva 1990:18) ma pean seda hoidma nüüd veel. Kui ometi kōik nii ükskōik ei oleks (Enno 1998:176) vōiks ümber kōik kōik kedrata kord: (Enno 1998:177) kui ōitsevad puiesteed me kitsad rajad, (Under 1998:296) kus lōpmata tahaks käima minna. Ōhtuti käin metsaserval, (Kareva 1990:53) hulgun läbi linna. Kui piinav nälg mind sunnib tänavale. (Talvik 1998:395) Oh, kui oskaks minna nüüd (Masing 1998:479) Ja leiad minu sest ma seisan siin, (Kareva 1990:33) sa leiad minu leiad mustast ööst. Tead ju kyll, ma pole iialgi olnud vapper. (Masing 1998:501) Kasutu (Kareva 1990:15) Väsinud Vana Kole Naine.
imema. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.
karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. JAGUAEG Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta. HINGESANDID 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke,
olemine. Ta tõusis päikesega, talitas loomad, koristas ja küüris, tegi lõuna ja viis selle heinamaale perele. Ta aitas ka ise heina teha ning kui teised pärast lõunat puhkasid, pidi Krõõt koju jooksma, et lehmi lüpsta, misjärel ta jälle heinamaale pidi minema, et seal paar tundi kasulik olla. Hiljem pidi Krõõt veel sigu söötma ja õhtusööki valmistama. Kui meespere magama läks, siis jäi perenaine veel üles, et kedrata, kuni ta voki taha magama jäi. Naise töö võib tunduda mehe omast kergem, kuid tegelikult on see palju rutiinsem ja puudub nähtav tulemus iga päev peab kõike ikka uuesti ja uuesti tegema. Selle tõttu vananesid talunaised tihti enneaegu. Ka Tammsaare enda ema suri noorena, samas kui isa elas palju kauem. Maril oli mõnes osas veelgi raskem lisaks perenaisekohustusele oli tal seitse last, keda kantseldada. Kui tüdrukuna oli Maril laul pidevalt
alguse Inglismaalt 18. sajandi keskel, alles 19. sajandi keskpaigaks oli muutunud Euroopas ja Ameerika Ühendriikides masintootmine valitsevaks. Inglismaa oli algul edukam kuna oli 17. sajandil revolutsioon, mis kõrvaldas feodaalsed takistused ning Inglismaa oli rikas ka maavarade poolest. Alguses olid peamised harud tekstiili- ja söetööstus. Kõigepealt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. 1764 leiutas James Hargreaves ketrusmasina, kus sai senise ühe lõnga asemel kedrata korraga 16 lõngarulli. Aastal 1765 leiutas James Watt aurumasina, mida sai kasutada ketrus- ja kudumismasinate ajamina. Peale seda oli võimalik vabrikuid rajada enamatesse kohtadesse kui suurte jõgede äärde. Aurumasinaid köeti kivisöega. Vabrikute rajamisega kaasnes ka kivisöe suurem nõudlus. Suures osas tegeleti ka kivisöe kaevanduste täiendamise ja uute masinate leiutamisega, näiteks leiutati veepumbad, mis ei lasknud kaevandusgaasidel maa alla süttida
Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga
Ka mõisahoonete ehitamisel ning parandamisel kasutati peremeeste tööd. Linaharimine ja ketramine. Linane riie oli konkurentsitu, sellest valmistati ihu- ja voodipesu, samuti suvine tööriietus. Esialgu kasutati lina oma tarbeks nii mõisas kui talus. Laialdasem müük algas XIX sajandi II poolel, kui linahinnad maailmaturul tõusid. Lina tuli kitkuda, kupardada, leotada, kuivatada, lõugutada, ropsida, sugeda ja kedrata. Siis veel lõng kerida ning kangast kududa ja pleegitada. Naiste töö talvel oligi seotud kas lina või villaga. Harida tulid ka mõisa linad, tihti anti need taludesse harida ja kedrata. Peenem linane mõisapere tarvis anti kududa kangrule, takusemat teenijate tarvis kudusid talunaised. Teised tööd. Maha tuli panna, harida ja koristada kartulid, humalad, läätsed jms. Kartulikasvatus saavutas laialdasema ulatuse XIX sajandi 40-aastatest. Talu- või vabadikunaised pesid mõisa pesu,
valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn. PUUVILL Tööstuslik pööre algas 1760. aasta paiku, mil Inglismaal töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. AURU JÕUD Lihtsaid aurumasinaid oli varemgi kasutatud vee väljapumpamiseks kaevandustest
rukkilõikuse ajal ilusad ilmad. o Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse. o Kadripäeval läheb sügis üle talveks. o Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb. o Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar). · Muud ended ja kombed: o Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida. o Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted. o Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära. 6 Kadri Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria
Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu Aurmasinad töötasid kivisöega. Täiustati söekaevandamise tehnoloogiat. 18.sajandi lõpuks kujunes söetööstus tähtsamakas majandusharuks. Masinate ehitamiseks vajati rauda
tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu naine Naise ülikond koosneb särgist, käistest, vammusest, seelikust, vööst, sukkadest ja pasteldest. Särk on valmistatud labasest takusest riidest ning on ilma õlaõmblusteta, kolmnurkse kaelaava ja lühikeste varrukatega. Särk ulatub poole sääreni ning selle alläärde on õmmeldud kitsas kirivöö. Käised on õmmeldud linasest labasest riidest
väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks 1858 asutati Narva Kreenholmi Manufaktuur 1868 Keelustatakse teoorjus 1870 Eesti esimene raudteelõik Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin 1876 Bell leiutas telefoni
ja sellega muutes neid kergemateks ning soojapidavamateks. *KIU VÄRVUS JA LÄIGE KIU VÄRVUS sõltub looduslikel kiududel kasvuoludest ja liigist. Värvus varieerub kollasest pruunini, ka punakavarjundiga või hallist mustani. Valge värvuse saamiseks kiudu puhastatakse ja/või pleegitatakse. Keemiliste kiudude värvus on tavaliselt valge või läbipaistev, kui juba kiu tootmisprotsessi käigus võib lisada värvainet ja nii saab juba kedrata värvilisi kiude. KIU LÄIGE on valguskiirte peegeldumine kiu pinnalt inimese silma. See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust, kiu jämedusest, kiu läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius. Täiesti sile ja läbipaistmatu pind peegeldab palju valgust, sellistel kiududel on ümar ristlõikepind. Eriomane läige on siidi-, lina-, sünteeskiududel. Läiget lisatakse: nt puuvilla merseriseerimisega st kiudu töödeldakse leelisega, kiud tursub ja ümardub.
Liiga lühikesed molekulid ja võõrlisandid lagunevad, kuid väheneb ka tselluloosmolekuli pikkus. Eelvalmimise eesmärk on puhta ja molekulide suuruse poolest ühtlase massi saamine. Viskoosi eelvalmimisel alaneb tselluloosi polümerisatsiooni aste tasemele 280-350. Eelvalminud leelistselluloosi väävelsüsinikuga töödeldes tekib tselluloosksantogenaat, mis lahustub lahjas naatriumhüdroksiidilahuses. Järgmises staadiumis püütakse saada võimalikult viskoosne lahus, mida saab kiuks kedrata. Ühtlasi püütakse eemaldada kõik võõrlisandid. Selleks tselluloosksantogenaat lahustatakse ( tselluloosksantogenaat lahustatakse lahjas naatriumhüdroksiidilahuses), järelvalmistatakse (viskoosi lastakse seista toatemperatuuril 5-24 tundi. Järelvalmimise ajal paraneb viskoosi kedratavus), filtreeritakse (kaks või kolm korda) ja vabastatakse õhust. Selles staadiumis saab lisada soovitud lisaaineid kiule teatavate omaduste andmiseks nagu nt värvaineid, tulekindlad või matitavad ained
1920 – Tartu rahu külma sõja lõpp 1939 – 1945 – II maailmasõda 1992- Maastrichi leping Majandus 1230 – Hansa liit (Hamburg, 1760-tööstusliku pöörde algus Inglismaal 1945- IMF (rahvusvaheline Lüübek) (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast valuutafond) 1250 – Firenzes, Genovas niiti) 1961- Majandusliku koostöö ja Arengu kuldmündid: 1712- Newcomen´i aurumasin Organisatsioon (OECD) 1300 –Itaalias töötatakse välja 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1971- valuutakriis raamatupidamissüsteem, algab 1820
ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult niiskusimamisvõime, maalimislõuenditeks matt-kollasest 95,talub kloorvalgendamist, suur kortsuvus, ei köögirätikuteks, pesu, läikivhallini triikimisel peab olema
tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja - Indrek jääb magama, Ell ja Hubert jäävad vestlema, Hubert palub neidu naiseks, tahab teda Viljandimaale oma suurde tallu viia, mille isa temale jätab, Ell räägib, et oskab hästi talutöid ja kududa, kedrata, lammast pügada jne, sõdur tahab neidu endale perenaiseks, kes oleks toas ja aias ja kasvataks lapsi, kiidab Ellu, et ta on veel lisaks ilus ja heasüdamlik - Ell räägib et läheb homme metsa ja kui armas oleks, kui keegi teda ootaks tagasi, Hubertu suudleb teda ja lubab talle homme metsa appi minna - Ema läheb kolmandat korda tüdrukut magama ajama, Ell lahkub 30. juuli - hommikul ärgates mehi polnud, Ell oli kurb, mehed olid kell 4 hommikul paadiga lahkunud
tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja - Indrek jääb magama, Ell ja Hubert jäävad vestlema, Hubert palub neidu naiseks, tahab teda Viljandimaale oma suurde tallu viia, mille isa temale jätab, Ell räägib, et oskab hästi talutöid ja kududa, kedrata, lammast pügada jne, sõdur tahab neidu endale perenaiseks, kes oleks toas ja aias ja kasvataks lapsi, kiidab Ellu, et ta on veel lisaks ilus ja heasüdamlik - Ell räägib et läheb homme metsa ja kui armas oleks, kui keegi teda ootaks tagasi, Hubertu suudleb teda ja lubab talle homme metsa appi minna - Ema läheb kolmandat korda tüdrukut magama ajama, Ell lahkub 30. juuli - hommikul ärgates mehi polnud, Ell oli kurb, mehed olid kell 4 hommikul paadiga lahkunud
osa sellest abiteopäevadena. Ka mõisahoonete ehitamisel ning parandamisel kasutati peremeeste tööd. Linaharimine ja ketramine. Linane riie oli konkurentsitu, sellest valmistati ihu ja voodipesu, samuti suvine tööriietus. Esialgu kasutati lina oma tarbeks nii mõisas kui talus. Laialdasem müük algas XIX sajandi II poolel, kui linahinnad maailmaturul tõusid. Lina tuli kitkuda, kupardada, leotada, kuivatada, lõugutada, ropsida, sugeda ja kedrata. Siis veel lõng kerida ning kangast kududa ja pleegitada. Naiste töö talvel oligi seotud kas lina või villaga. Harida tulid ka mõisa linad, tihti anti need taludesse harida ja kedrata. Peenem linane mõisapere tarvis anti kududa kangrule, takusemat teenijate tarvis kudusid talunaised. Teised tööd. Maha tuli panna, harida ja koristada kartulid, humalad, läätsed jms. Kartulikasvatus saavutas laialdasema ulatuse XIX sajandi 40aastatest. Talu või
Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Jaguaeg Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta. Hingesandid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute
Atsetaadi niiskussisaldus on väiksem kui hüdraattsellulooskiududel. Sama tugev kui viskoos. Atsetaat on viskoosist veidi elastsem, kortsuvuselt sarnanevad.Atsetaat ei ole keemiliselt eriti stabiilne ning kanged happed, alused ja pleegitusvahendid kahjustavad seda. Atsetoon lahustab kiu. Hüdroksüülrühmade väike kogus põhjustab atsetaadi väiksema niiskusimamisvõime ning elektriseeruvuse kuivas õhus. Mõõdupüsivus on parem, kui viskoosil. Saab kedrata väga peeneid kiude, mis tunduvad pehmetena ja on siidja mati läikega. Viskoosist kergem, kuulub keskmise raskusega kiudude hulka. Põleb ühtlaselt ja lõhnab äädika järgi. Talub viskoosist paremini päikesevalgust ning see ei aldistu hallituse ja kahjuriputukate poolt tekitavatele kahjustustele. Põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, üüdikhappe lõhn. Antimikroobne atsetaatkiud tuli müügile 1994. aastal, seda kiudu kasutatakse rõivaste ja
Kasmiirvill on pehme ja siidiselt läikiv vill, mida saadakse kasmiirkitsedelt. Need kitsed kasvavad Kesk-Aasias. Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kammimise teel karvavahetuse ajal. Selleks kasutatakse jämedaid kamme, millega vill seljast maha kammitakse. Angooravilla saadakse angoora küülikute kammimisel. Vill on väga peen, pehme ja kerge. Küüliku karvas olevad rakuvaheruumid sisaldavad palju õhku ja seetõttu on vill ka hästi soe. Kuna villa on raske kedrata, tarvitatakse seda segus teiste kiududega. [5] Kaamelilt saadavad villa-ja karvakiud on peened ja pehmed. Villa saadakse kahe küüruga kaamelilt, harvem üheküüruga kaamelilt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Vill saadakse kitkumise teel karvavahetuse ajal. Jämedaid karvu on võimalik saada veel kodukitselt, veiselt ja jõhve hobuselt. [10] Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Tekstiil 2. http://www.hariduskeskus
Järgnevalt on esitatud ülevaade kiudude omadustest, mis etendavad olulist rolli, et kiudu saaks kasutada tekstiilkiuna ja aitavad täpsemalt aru saada kiudude omadustest, nende põhjustest ja mõjust tekstiiltootele. Esitatud on ka mõned kangaste omadused, kuna need on vajalikud eelteadmised materjaliõpetuse sisukamal õppimisel. Kvaliteetse lõnga saamiseks peavad tekstiilkiud olema pikad (vähemalt 10 mm, et kiust saaks lõnga kedrata), peened, tugevad, venivad, elastsed, vastupidavad välismõjudele (hõõrdekindlad, kergesti puhastatavad, taluma niiskust, temperatuuri, argiseid keemilisi mõjutusi - lahja hape, leelis, orgaanilised lahustid), ökonoomsed. Tekstiilkiududele esitatakse veel palju muudki nõudeid nagu painduvus, viimistletavus, hallituskindlus, tervislikkus, keskkonnasäästlikkus. Et kiud sobiks tekstiilkiuks, peab ta olema: 1
Rajati uusi söekaevandusi, et hankida sütt ja koksi. Aurujõu ja odava raua kättesaadavuse levikuga pandi aluse ka inimtööjõudu kokku hoidvate masinate valmistamisele. Kõige dramaatilisemas vormis avaldus see puuvillatööstuses, kus üksteise järele tehti mitu leiutist, mis muutis kogu tootmisprotsessi , alates ketramisest ja lõpetades kudumisega. Villatööstus kasutas peamiselt veeenergiat. 1760. aasta paiku, töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks 5 neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt
Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Jaguaeg Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese- aasta. Hingesandid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei
VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED Mart ja Mihkel on vennad ja Kadri nende õde. Mardi-,mihkli-ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval. Kui mardipäeval on udu,siis jõuludeks hanged. Mart ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga. Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad. Kui mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv suvi. Mardipäeva lumi toob hea vilja-aasta ja palju õunu. Mardipäeval ei tohi kedrata,muidu jäävad lambad pimedaks.tuleb,et maa müdiseb:maa külmetand. Kui mardid on mustad,siis jõulud valged-lumi maas,ja kui mardid on valged,siis jõulud mustad. MÄNGUD Harakahüppamine Mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis).Kes kauem või kaugemale hüppab,on võitja. Konnade võidujooks (Martna,1938) Lapsed kükitavad kahes reas,näod vastamisi.Hüpatakse kükakil vastasreani,pööratakse ümber ja hüpatakse oma kohale tagasi
etnograafilisi esemeid (vokid, kangaspuud, kirstud, käsitööd) (Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum... 2009). · Mõniste muuseum (vanim vabaõhumuuseum Eestis) - ainulaadne 19.saj lõpu ja 20.saj alguse maaelu tutvustav etnograafia- ja vabaõhumuuseum. Näha saab huvitavaid 19.saj taluehitisi, külaseppade tööriistu ja palju muud. Muuseumis on võimalus töötada vanaaegsete esemetega - puurida, saagida, kedrata, pesu vaalida, köit valmistada ning õppida, kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu. Toimuvad talutööde õppepäevad: piima-, puutöö-, leiva-, oina-, lina-ja hobusepäev (Mõniste muuseum... 2009). · Võrumaa muuseum - Püsiekspositsioon annab ülevaate Võrumaa ajaloost, kiviajast tänapäevani. Huvitavalt on kujundatud etnograafiliste esemete väljapanek,
Päevapalk oli rukkivili. Päevi tuli peremehele teha ka hobuse kasutamise eest. Enamikus taludes, kus kasutati võõrast tööjõudu oli teenijate eluruumiks üks suurem üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn, seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga. Peretoas olid ka teenijate voodid- lihtsad puust magamisasemed. Toas seisid ka teenijate isiklikud asjad. Need olid kohvritesse või kastitesse pakitud ja seisid enamasti akna all, seina ja voodiotsa vahel või lihtsalt voodi all. Seal elasid enamasti need sulased ja teenijatüdrukud, kes töötasid talus kogu aasta. Suviliste magamisasemed olid aitades või lakkades. Rõivastus Laialt oli levinud kodune kangakudumine
karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta. 7 Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes
Ta polnud vaimult nii vaena, et mitte lasta oma südamesse Amorit, kel oli juba ammu soov sinna sisse pugeda ühe noormehe tegude ja meeldivate sõnade abil. See noormees oli samast seisusest kellegi villakaupmehe juures villa kättetoimetajaks ketrajaile. Niisiis laskis Simona Amori oma südamesse tulla kauni armastava noormehe näol, kelle nimi oli Pasquino. Simona igatses teda väga, kuid ei julgenud minna kaugemale. Iga värtnakeeru ajal tuletas ta meelde noormeest, kes villa kedrata tõi. Pasquino tahtis kindel olla, et tema peremehe villa hästi kedrataks, pöördudes just Simona poole, nagu tuleks kõik kangad kududa ainuüksi tema kedratud lõngast. Noormees muutus julgemaks paludes ja neiu tundis lõbu, et teda palutakse ning kaotas palju omatavalisest argusest ja häbelikkusest, kuni nad lõpuks ühiselt rõõmusid hakkasid maitsma. See meeldis mõlemaile väga, et nad isegi ei oodanud teise kutset, vaid olid valmis ise esimesena teist kutsuma. Nende rõõm
Teistelt loomadelt saadavad villakiud Alpakalt saadud villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Alpaka vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Kõrgeväärtuslikku peent villa saadakse aastas 1100-1250 kg ühelt loomalt. Angooravilla saadakse angoora küülikutelt kammimisega. Angooravill on väga peen, puhas valge, pehme ning kerge. Küüliku karvas olevad rakuvaheruumid sisaldavad palju õhku ja seetõttu on vill ka hästi soe. Angooravilla on raske kedrata ning seetõttu tarvitatakse seda segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kasmiirvilla saadakse kasmiir-kitselt. Vill on peen, siidiselt läikiv ning kergelt säbardunud. Harva valge, enamasti hall, hele kuni tumepruun. Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kitkumise teel karvavahetuse ajal. Mohäärvill on angoora kitselt saadavad villa-ja karvakiud. Mohäärvill on siidiselt läikiv, kiu
Jaanuar- nääripäev e. uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine nääripoiste ütlus: ,,tüdrukud mehele, kanad muneme, lambale 2 talle Söök/Jook: siga kapsas jõululeib vorstid pähklid keedetud oad, herned Töö keelud: ei tohtinud kedrata 6. Jaanuar- kolmekuningapäev Kolm Tarka e. maagi tulid hommikumaalt Kristust kummardama Kombed: Jõulusaba Käiakse perest perre Selle päevani võib soovida : ,,Head uut aastat" 7. jaanuar- nuudipäev Kombed: Jõulurahu lõpp Vitsutamine Vuntside tegemine Söök/Jook: Õlle joomine
18. sajandil ehitati rehetoale juurde kamber, küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu. Rehetoa keskmiseks suuruseks oli 30–40 m² ja kõrguseks 3,2–4 m. Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa, küpsetati leiba, söödi ja magati. 5 Mehed nokitsesid tubaste puutööde kallal, naistel tuli kedrata linad ja villad ning veeta pikki tunde kangastelgede taga. Külmal ajal toodi rehetuppa ka väiksemaid loomi. Sügisel kuivatati sama ruumi suitsunud partel põldudelt koristatud vilja, et märg vili hallitama ei läheks. Rehetoa taganurgas, suuga vastu sissekäiku, paiknes suur reheahi. Ahjusuu ees oli lahtine tulease, mille kohal rippus kookudega kaks pada. Enne pliitide tekkimist keedeti seal talu toidud. Leiba küpsetati ahjupõrandal.
jumalate needus. Ainukesena Pelopsit, kelle jumalad ellu tagasi tõid, ei seiranud määratud õnnetused. "Tantalose piinad" tähendab kõnekeeles midagi väljakannatamatut. OMPHALE - Meeste üle võimutsev naine. Omphale oli müütiline Lüüdia kuninganna, kellele saatis Zeus ise orjaks Heraklese, karistuseks oma hea sõbra Iphitose tapmise eest, põhjusel, et ta isa oli teda solvanud. Omphale lõbustas end sellega, et käskis Heraklesel teha naiste tööd, nagu kududa ja kedrata, nõudis armuelus temalt kuulekust ning käskis tal aeg-ajalt kanda naisterõivaid. See, et Omphale riietas oma prominentse orja naiseriietesse ning viibutas ise tema nuia, on ilmselt komöödiamotiiv, mille võtsid tarvitusele Rooma kirjanikud. PENELOPE TÖÖ - Penelope oli Odysseuse ilus ja truu abikaasa, Telemachose ema. Peale Trooja sõja lõppu, kui oleks ammu olnud aeg koju naasta, ei olnud Odysseuse laevamasti veel kusagil näha. Odysseuse kodus Ithaka saarel olid kõik peale Penelope
soojapidavaks. Angooravilla niiskusimamisvõime on samuti väga hea: see võib imada niiskust kuni 60 % massist ja ei tundu seejuures märjana. Villakiu pind on sile ja läikiv. Tänu nendele omadustele ja kiu peenusele tundub kiud pehme ja meeldivana. Angoora pehmust võib võrrelda kašmiirvilla omaga, ent ta on palju odavam. Angooravill on väga kerge kiud, seda just suure õhusisalduse tõttu. Angooravillal puudub säbarus, seetõttu ei ole seda hea kedrata. Sirged villakiud libisevad kergesti lõngast välja. Angooravill on ainuke looduslik kiud, mida kedratakse kohe pärast pügamist, ilma pesemata ja kraasimata. Angooravill vanub kergesti ja koiliblika tõugud võivad kiudu kahjustada. Tavaliselt on angooravill valge värvusega, kuid esineb ka muu värvusega kiudu: musta, kollakat ja halli. Naturaalselt värviline kiud on otsast tumedam. Valget angoorakiudu värvitakse villavärvidega või taimede abil
vaevaks tööd teinud kogu aasta liigesevalu. Saardes hoiatati, et kui sel päeval joosta, hüpata või tantsida, hakkavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama. Reigis keelati sel päeval lammaste niitmine. Öeldi, et kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal karm vill. (1995 ppsea aasta) MADISEPÄEV – 24. veebruar. Madisepäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud tähtpäev. See päev ei olnud tööpüha, kuid selle päevaga oli seotud hulk töökeeldusid. Polnud soovitatav kedrata, kududa ega õmmeldada need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta) VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar. Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina
siis hiliskeskajal oli veejuhtimine muutunud väga keerulise tasemini. Tekstiilitööstus Suurim tööstusaru oli tekstiilitööstus ja selle siseselt oli omakorda kõige tähtsam villase riide tootmine, seda nimetatakse kaleviks. Et valmistada kvaliteetset kalevit, oli vaja hea kvaliteediga villa, mida sageli polnud kohapeal. Selle töötlemisse oli kaasatud palju erinevaid meistreid. Vill tuli puhastada, pesta, kedrata, kududa, vanutada, loputada, venitada, värvida. NT Ketramine oli näiteks lihtne osa sellest tööst. Igas tootmiskeskuses olid erinevad nüansid, mis tagasid erinevad sordid erinevates piirkondades. Olulised keskused : Flandria ja Gent. Eriti hinnatud oli sarlak, mida nimetati punaseks kaleviks. 13. sajand oli hiilgeaeg, 14. saj hakkas langema ja 15. saj olid alles vaid üksikud keskused. Kaubanduses hakati nõudma odavamaid kalevi tüüpe
mahavõtmine, Vana kuuga saadud haav paraneb ruttu. Täiskuu: kuuloomine: ilmamuutus Kui kuu vahetub ehk täiskuu ajal olevat oodata ilma muutumist. Hea aeg nõidumiseks. Nädalaring: neljapäev, laupäev-pühapäev Forselius 1680. a: neljapäeva peetakse rohkem kui pühapäev. Püha ei ole kusjuures neljapäev, vaid neljapäeva õhtu. Tööd ei tehtud, ka mitte tubaseid töid. Kui neljapäeval hakkas hämaraks minema, kaeti näiteks vokid kinni, et keegi ei saaks kedrata. Eriline on kaduneljapäev: viimane neljapäev enne kuu kadumist. Sobiv igasugusteks kaotavateks tegevusteks: koristamine, prahi hävitamine jne. Päevaring: valge ja pime pool: kesköö (kukelaul) – keskpäev, päevaloojang Ka ööpäeva sees on erilised ajad, murdeajad, kriitilised ajad, millest kõige rohkem kajastub pärimuses ikkagi kesköö. Keskööl saadakse kuradiga kokku jne. Teine eriline aeg on päikeseloojang. Nende kahe vahele jääb selline halb, ohtlik aeg. Peale
Pärismõistatus on üsna arhailine zanr, mis enamikus läänemaailma folkloorides on praeguseks käibelt kadunud või kadumas. Selle taandumise põhjustena on nimetatud kollektiivse lävimise vähenemist ja inimestevaheliste püsisuhete nõrgenemist tänapäeva linnastunud elulaadis, etnograafiliste lahendobjektide endi kadumist igapäevasest olmest. Kui ei tunta enam vokki, margapuud, lähkrit, ahjuroopi, atra, äket ega linatööriistu, ei tehta kodus leiba ega võid, ei kedrata, koota kangast ega parandata jalatseid, ei peeta toitu ja kehakatteid andvaid koduloomi, ei võidelda alatasa täide ja kirpudega jne., siis kaovad paratamatult ka nende riistade, tööde ja loomadega seotud mõistatused. Keerdküsimus jt. naljale tuginevad perifeersed vormid seevastu on küll taandunud peamiselt laste traditsiooni, kuid see traditsioon ise on pulbitsevalt elujõuline ja intensiivne. Võib siis öelda, et mõistatuszanri endisest keskmest on praeguseks saanud kiduv
Kus suuremad ruumid ja peres noori, sinna koguneti teistestki peredest lõbutsema. Mõnel pool on küünlapäeva peetud küünalde tegemise päevaks (küünlaid on pühitsetud ka kirikus). Kuidas tegemine käis, selle kohta on kirjeldus 1937. aastast, pärit Vihterpalust. "Küindlapää on naiste püha. Siis naised võivad käia külas. Aga kui näärihommiku naine esimeseks külaliseks on, siis visatakse talle kohe vanad pastled kaela. Küindlapää ei tohi naised kedrata, kedravad kärbsed kokku. Küindlapäeva nimi on tulnud sellest, et siis küindlaid tehti. Sel ajal on hea neid teha, sest siis on kõige külmem aeg ja rasv hangub kergesti ära. Küindlad tehti sedamoodi, et takkudest kedrati jäme lõng, pleegitati valgeks, ropsiti hästi pehmeks ja kõik luukihud pidid väljas olema, mudu praksub. Siis tehti parajad tahid valmis ja kahekordselt pandi üle pika pulga, sõlm pulga all. No, üks kümmekond tükki rippus neid ikke seal reas. Neid pulki
5. Eri liikidele ning nende häälitsustele on omistatud erinevaid tähendusi: kirjurähni hüüdmahakkamist kevadtalvel on dateeritud taliharjapäevaga (14. jaanuar). 6. Lõuna-Eestis on musträhni vokivurinat meenutav trummeldamine puutüvedel mär- guandeks, et takud peavad naistel kedratud olema. Vanasõnu rähnist: 1. Kui rähn kevadel kuiva oksa peal põristas, et ussa välja hirmutada, see kutsuti ,,pakla- tori" ja siis ei tohi enam naestel paklaid kedrata olema. Mis perast seda kedrati need said kõik mädad. 2. Eriti musträhni, ent ka teiste rähnide hüüdu suvel on peetud vihmaendeks: Kui mets- kukk karjub ,,Krõg-krõg-krõg", siis piab kuivi ilmu tulema, aga kui tema karjub ,,Till, till, till" jne, siis tulevad vihmased ilmad. Mõistatusi rähnist: 1. Puutööd teeb, ise sest sööb. 2. Kogu päeva metsas kopsib, õhtust hommikuni toksib, puude tüvesid ta uurib, uksi, aknaid sisse puurib. Kas ta soovib teha maja
hõbeehted, raudnaelad, rakmeosad, paadineedid ja nõelad. Rauast valmistati pada, mis rippus kolde kohal. Sepad olid viikingite ühiskonnas tähtsad ja lugupeetud isikud, kelle oskustes tundus olevat midagi maagilist. Naised juhtisid kodust majapidamist ja kasvatasid lapsi. Naiste kohustuseks oli valmistada ja säilitada toitu ning kedrata ja kududa rõivaid. Riiete valmistamise kõrval kooti telgedel ja ka tikiti uhkeid vaipu, mis kaunistasid jõukamaid kodusid. Samuti peeti enesestmõistetavaks, et ta teab palju taimede kohta, oskab neist rohtusid teha ning hoolitseda haigete ja haavatute eest. Lapsed õppisid vajalikke oskusi kodus. Kõik teadmised, mida laps vajas, omandas ta vanemailt ja teistelt pereliikmetelt. Viikingitel polnud koole ega ülikoole. Kirjutada või lugeda oskasid vaid vähesed viikingid.
annaabi.ee 
