Viskoos referaat (0)

Tallinn 2019
Õppeaines:
Õpperühm:
Juhendaja :

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Millal hakati viskoosi kasutama? 4
2. Viskooskiu tootmine 4
3. Viskooskiu ehitus 5
4. Viskooskiudude omadused 5
5. Kus kasutatakse viskoosi? 7
6. Kui loodussõbralik on viskoos ? 7
Viited 9

Sissejuhatus

Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud , mis saadakse viskoosmenetlusel filament - ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos . Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile ; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy ; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairiyon; Three Gold Horses; Vibron-Crinol; Viscofil; Viscolan; Viscose. Õõnes on viskooskiud Viloft. Tulekindlad kiud on Fibrafinn ja Visil. Kiud välitööstusele sobivad Sanilon, Sarille, Sterilon L., Viscofil. Kiud lausriidetööstusele Avihaf, Avilon ja Fibro ning kiud rehvitööstusele Cordenka ja Viscord.

1. Millal hakati viskoosi kasutama?

Viskoosi tootmise protsess avastati Briti teadlaste Cross , Bevan ja Beadle poolt 1892. Peale pikka keemilist protsessi ekstraheeriti viskoosi tsellofaani valmistamiseks. Tselluloostehiskiude toodeti aastal 1997 ca 2,8 miljonit tonni. Maailma kiutoodangust moodustas see 5,7%. Maailma suurimaks viskoosi tootjaks on tänapäeval välja kujunenud India Grasimi tööstus. Kuid samal ajal suurimad tehased on Indoneesias, mis toodab päevas 150 tonni ja Austrias, mis toodab 170 tonni. 1920-ndatel ja 30-ndatel oli viskoos peaaegu täielikult asendanud puuvilla aluspesu ja sokkide valmistamisel.

2. Viskooskiu tootmine

Viskooskiudu valmistatakse puidutselluloosist keeruka töötlemise teel. Viskooskiu tooraineks kasutatakse enamasti kase , kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloosi. Tselluloos saabub vabrikusse pressitud lehtedena, mis saadakse peenestatud puidu keetmisel kaltsiumvesiniksulfiti lahuses. Tooraines sisalduva tselluloosi polümerisatsiooni aste peab olema üle 1000. Pärast kuivatamist kindla niiskusesisalduseni (6-8%) töödeldakse tselluloosilehti 18-protsendilise naatriumhüdroksiidi lahusega (merseriseeritakse). Eemaldatakse keemilise protsessi abil võõrlisandid. Tselluloosilehed pannakse naatriumhüdroksiidi lahusesse, kus need tursuvad ja moodustub nn leelistselluloos. Keemiliselt muutub osa tselluloosimolekulidest leelistselluloosiks ehk mõnedes hüdroksüülrühmades asendub vesinik naatriumiga. Pärast üleliigse niiskuse väljapressimist tselluloos peenestatakse kohevaks massiks.
Leelistselluloosi lastakse reageerida õhuhapnikuga. Eelvalmimise tingimusi järgitakse hoolikalt. Hapnik reageerib leelistselluloosiga ning toimub tselluloosmolekuli osaline lõhustumine. Liiga lühikesed molekulid ja võõrlisandid lagunevad, kuid väheneb ka tselluloosmolekuli pikkus. Eelvalmimise eesmärk on puhta ja molekulide suuruse poolest ühtlase massi saamine. Viskoosi eelvalmimisel alaneb tselluloosi polümerisatsiooni aste tasemele 280-350.
Eelvalminud leelistselluloosi väävelsüsinikuga töödeldes tekib tselluloosksantogenaat, mis lahustub lahjas naatriumhüdroksiidilahuses. Järgmises staadiumis püütakse saada võimalikult viskoosne lahus, mida saab kiuks kedrata. Ühtlasi püütakse eemaldada kõik võõrlisandid. Selleks tselluloosksantogenaat lahustatakse ( tselluloosksantogenaat lahustatakse lahjas naatriumhüdroksiidilahuses), järelvalmistatakse (viskoosi lastakse seista toatemperatuuril 5-24 tundi. Järelvalmimise ajal paraneb viskoosi kedratavus), filtreeritakse (kaks või kolm korda) ja vabastatakse õhust. Selles staadiumis saab lisada soovitud lisaaineid kiule teatavate omaduste andmiseks nagu nt värvaineid, tulekindlad või matitavad ained.

3. Viskooskiu ehitus

Viskooskiudu mikroskoobi all vaadeldes võib näha piki kiu pinda kulgevat peent viirutust, kiu ristlõike ääred on ebakorrapärased sakilised. Selline ehitus seletub kiu koagulatsioonil toimunud füüsikalis-keemiliste muudatustega. Viskooskiu välimised ja sisemised kihid ei kõvene üheaegselt. Kõvenedes tõmbub sisemine kiht kokku, põhjustades pealmise kihi kurrulisust. Viskooskiu läbimõõt on 10-40 µm. Vaatamata kiu pinna soonilisele ehitusele on viskoosniit sile ja läikiv, viskoosriie aga hargnev, kaarduvate lõngadega ja kergesti libisev. Looduslike tsellulooskiududega võrreldes on viskooskiul kaks iseloomulikku eripära: molekuliahela pikkus on umbes kümnendik tsellulooskiudude molekuliahela pikkusest ning kristalliseerumisaste on vaid 30-40%, puuvillal on näiteks 70%. Seetõttu on viskooskiud puuvillast mehaanilise tugevuse, keemilise vastupidavuse, sirgestumise ja mõõdupüsivuse poolest nõrgem. Viskoosi hügroskoopsus on suurem kui puuvillal, viskoosi konditsiooniline niiskus on 11-14%.

4. Viskooskiudude omadused

Viskooskiud koosnevad hüdratselluloosist. Selle molekulide ahelad on lühemad ja väiksema orientatsiooniga kui looduslikul tselluloosil. Seetõttu on hüdratselluloos keemiliselt aktiivsem ja mehaaniliselt nõrgem kui looduslik tselluloos. Kiukaubanduses on saadaval kiu ehitust ja omadusi üle 60 teguri. Need on muuhulgas : tooraine puhtus ; tooraine polümerisatsiooni aste ehk molekuli pikkus; eelvalmimise kestus; kasutatud väävelsüsiniku kogus; sadestuslahuse koostis ja temperatuur; kalgendumise kiirus ehk kiu moodustamise kiirus; ketramise kiirus, venitamise määr ja viis.
Viskoosi pikkuse ja jämeduse saab määrata vastavalt kasutusotstarbele. Staapelkiud jagunevad pikkuse järgi vastavalt tabel 1 järgi:
Tabel 1
Viskooskiu liigid
Kiu liik
Kiu pikkus, mm
Jämedus, dtex
Lühikesed kiud
6 12
1,7 - 22
Puuvillatüüpi kiud
30 - 60
1,3 - 3,1
Villatüüpi kiud
30 - 120
2,2 - 4,2
Vaibakiud
20 - 200
4,4 - 28
Viskooskiudude hügroskoopsus normaalsetes tingimustes on ligikaudu sama mis looduslikul siidil. Vee mõjul viskooskiu tursub ja kaotab oma tugevusest 50-60%, mis on tema oluliseks puuduseks. Kuivamisel taastub endine tugevus. Niiskes olekus suureneb kiu venivus , kuid niigi väike elastsus väheneb veelgi. Maksimaalse veeimavuse puhul suureneb viskooskiu ristlõikepind 45-60%, pikkus kuni 5%.
Lühiajaline viskooskiu kuumendamine isegi kuni 160˚C-ni ei põhjusta erilisi muutusi, kuid kestev kuumuses (120˚C) hoidmine muudab nad murduvaks ja vähendab tugevust. . Ta talub kuumust nagu puuvill , kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga , kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna.
Leeliste mõjul viskooskiu tursub ja nõrgeneb, kuid kestval mõjutamisel isegi lahustub. Anorgaaniliste hapete nõrgad lahused avaldavad viskooskiule lagundavat toimet. Nõrgad orgaanilised happed märgatavat mõju ei avalda.
Päikesevalgus kahjustab viskooskiudu pikaajalise toime järel.
Viskooskiu tugevus on umbes kaks korda väiksem kui looduslikul siidil.
Viskoos on raske kiud, selle tihedus on puuvillaga samast klassist ehk 1,52 g/cm3.
Kiudude venivus on 20-22%. Vetruv deformatsioon moodustab sellest 12-15%, jääv deformatsioon 65-75%, mis ongi viskoossiidi suure kortsuvuse põhjuseks.
Viskooskiud on tugeva läikega, terava läike kõrvaldamiseks lisatakse ketruslahusesse matistavaid aineid.
Värvuselt on viskoos läbipaistev, kollakas , peegeldamise teel saab valge värvuse. On klaasija läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale.
Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida. Kui looduslikud tsellulooskiud on märjalt tugevamad, siis viskoos on märjalt nõrgem, rebeneb kiiresti. Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemine tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoosi soovitatakse pesta 60°C.


Viskoosi on soovitav pesta õrnpesu programmiga.
Viskoosi ei ole soovitatav väänata ega kuivatada masinas. Viskoosist esemed kortsuvad kergesti, aga samas on neid niiskelt kerge triikida. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist.

5. Kus kasutatakse viskoosi?

Kuna viskoos imab hästi vett, siis on ta hügieeniline. Hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. Sobib just hästi suverõivasteks: pluuside, kleitide, seelikute valmistamiseks, samuti valmistatakse voodrikangast. Viskoos ei elektriseeru nagu sünteetilised kiud ja nii sobib viskoosist voodrikangas just talverõivastele.
Viskoosi kasutatakse ka kardinate , mööbliriide, vildi ja vaipade tootmisel. Uued tulekindlad viskooskiud on hea materjalivalik ühiskondlike hoonete ja transpordi vahendite kardinateks. Tulekindlate kiudude eeliseks muude kiududega võrreldes on elektriseerumatus ja pillingukindlus.
Viskoosniite võib ka kasutada mitmesuguste kangaste , trikootoodete ja tekstiilgalanteriitoodete (paelte, narmaste jm.) valmistamiseks. Antud niit sobib kasutamiseks ka õhukeste kangaste ääristamisel, nööpaukude tegemisel.

6. Kui loodussõbralik on viskoos?

Viskoos koosneb puhtast tselluloosist ning ei põhjusta allergiat. Valget viskoosi saab steriliseerida, mistõttu sobib see kõrgete hügieeninõuetega toodete valmistamiseks. Võimalikeks allergiapõhjustajateks võivad viskoosi puhul olla värv- või viimistlusained. Veel võivad allergiat põhjustada tootmisprotsess kiudu jäänud võõrlisandid. Viskoos on kiutootjate arvates väga keskkonnahoidlik kiud. Võrreldes puuvillaga läheb ühe kiukilo tootmiseks vaja vähem tootmispinda ning tootmiseks võidakse kasutada vähemväärtuslikku maa-ala.
Viskoosi tootmisel esineb teatavaid keskkonna- ja terviseprobleeme. Ketrusprotsessis tekivad kõrvalained on muuhulgas:
* väävelsüsinik, mis protsessis vabaneb väävelsüsiniku ja väävelsüsinikuna ning võib põhjustada nii tervisehäireid kui ka keskkonnaprobleeme.
* naatriumsulfaat, mis tekib ketrusprotsessis kõrvalproduktina. Naatriumsulfaati kogutakse ja kasutatakse tselluloosi- või pesuvahenditööstuses toorainena.
* väävelhape, naatriumsulfaat ja tsinksulfaat, mis järeltööstusel erituvad pesuvette ja võimalik, et ka veekogusse.
Viskoosi tootmisprotsessil on suuremateks probleemideks ettevõtete energiaallikad ja nende mõju keskkonnale.

Viited

• http://www.gorenje.ee/support/head_nouanded_ja_napunaited_koogis_tegutsemiseks/ups/kangad/jatke_viskoos
  
• http://de.wikipedia.org/wiki/Viskose#Hersteller
  
• Aunaste, L (1972). Õmblusmaterjalid. Trükikoda Ühiselu. 335 lk.
  
• http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/269/6.1.TEKSTIILKIUDUDE%20KIRJELDUSED.KEEMILISED%20KIUD.pdf
  
• http://teaspon.delfi.ee/est/viskoos/
  
• Boncamper, Irma (2000). Tekstiilikiud . Eesti Rõiva- ja tekstiililiit. 323 lk.