Industriaalühiskonna
kujunemine - uuendused ja probleemid
Industriaalühiskonna
kujunemine on üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk
tööstuslikule tootmisele. See murrang muutis inimeste eluolu ja
ühiskonda. Tarbekaubad said inimestele kättesaadavamaks ja kujunes
majandus. Senise põllumajanduse asemel sai tööstusest peamine
ühiskonna arengumootor ja rikkuse tooja. Tööstusiku pöörde üheks eelduseks oli 19. sajandil orjanduse hääbumine . Kuid peamised tõuke
tegurid oli 18. sajandil uuendused tehnoloogilises arengus ning
algkapitali ja tööjõu olemasolu. Tööjõud saadi enamasti maalt
kuna ka põllumajanduses suurenes masinate kasutamine. Esmalt kasutati kaubandusest saadud raha uute tootmisettevõtete rajamiseks.
Industriaalühiskonna tekkimist soodustas aina suurenev rahvaarv ja
vaba ettevõtlus . Tööstulik pööre sai alguse Inglismaalt 18.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-06-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
CatlynLe
Õppematerjali autor
Tööstuslik pööre Tööstuslik revolutsioon 18.sajandi teine pool ja 19.sajand tõid kaasa suure murrangu, mis muutis ühiskonda ja eluolu. Tekkis tööstuslik tootmine. Uued masinad-kiire tootmine. Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu Aurma
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele.
Populaarsemaks muutus ka reisimine. Samuti oli rongiga võimalik toorainet ja valmistoodangut vedada suures koguses korraga. Oluliseks sai ka aurumasinaga paralleelselt aurulaevade kasutuselevõtt. Nende leiutamisele andis hoogu sõukruvi leiutamine. 1829. aastal tegi esimene aurulaev oma sõidu, saavutades tippkiiruseks 11 km/h. Ka aurulaevadega oli mugav kaupa vedada, liikuda ka ebasoodsate ilmastikutingimustega ning pidada ühendust peaaegu iga maailma piirkonnaga. Maailmamajanduse kujunemine tänu uutele transpordi- ja sidevahenditele 1840. aastal leiutas Samuel Morse elektrilise telegraafi, mis oli esialgu mõeldud raudteelastele. Sellest sai pikaks ajaks kõige olulisem sidevahend, mida kasutati peaaegu kõikides eluvaldkondades alates majandusest ja lõpetades sõjandusega. 1865. aastast oli telegraafiliin olemas juba ka üle Atlandi ookeani. Telegraafi võimalused arendasid tuntavalt inimeste maailmapilti. 1876. aastal algas Graham Belli leiutatud telefoni võidukäik
rassi põhjal Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel 4) Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu 5) Belgias elasid valloonid, flaamid jt. Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine Rahvusriigi loomine toimus 3 moel: 1) Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa) 2) Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa) 3) Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa ja Türgi) koosseisu kuulunud rahvusvähemusi (eestlased, lätlased jt.) Eriti oluline Saksamaa ja Itaalia ühendamine rahvusriikideks! Itaalia ühendamise teed ja võimalused Itaalia killustatud ja Austria võimu all
parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali. Sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Tööstusettevõtte kasv tõi linnadesse hulgaliselt uusi inimesi, kellele ei jätkunud sageli korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport
kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti Vabadussõda Pilet nr. 7 1. Päikesekuningas Louise XIV valitsemisaeg Prantsusmaal 17.-18. sajandil. 2. Venestamine Eestis 19. sajandi lõpus. Raudtee ehitamine Eestis. Pilet nr. 8 1. Venemaa 18. sajandil. Peeter I reformid. 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine Eestis 19. sajanidl. Vallakogukond, vallakohtud, vabanemisne mõisniku eestkoste alt. Pilet nr. 9 1. Kodusõda Inglismaal 17. sajandil, põhjused ja tagajärjed. 2. Vaimuelu Rootsi ajal Eesti aladel, usk, ülikool, gümnaasiumid, B. G. Forseliuse tegevus. Pilet nr. 10 1. Viini kongress. Muutused Euroopas 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine Eestis 19. sajandi keskil. Vaimuelu, kooliharidus. Pilet nr. 11 1. Ameerika Ühendriikide loomine. Ameerika Iseseisvussõda. 2
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul
1860.okt Itaalia ühinenud va Rooma paavstiriik ja Veneetsia. 1861 Itaalia kun.riigi moodustamine. Vittorio Emanule II’st saab ühinenud It.kuningas. Pealinnaks Torino. Itaalias nn Kolmas iseseisvussõda (1866). Liit SP ja Preisi vahel. Austria pidi loobuma ka Veneetsiast(1866 Viini lepinguga). Rooma liitmine 1870. Pr.maa polnud enam võimeline paavsti kaitsma. 1870.okt oli kogu Itaalia ühendatud tänapäevastes valdustes. Konstitustiooniline monarhia. Itaalia rahvusliku identideedi kujunemine. ühtset kultuuri, keelt, regionaalset ühtsust veel polnud. Hakati rääkima ühisest keelest ja väärtustest-keeles ja kirjasõnas. Rahvuse ehitamine toimus 19.saj lõpus ja 20.saj alguses. Irredentism. hakati kujundama ühtset ajalugu ja väärtusi (päris või siis väljamõeldud) Saksamaa ühendamine Preisimaa tõus. ühines Preisimaa kiivri alla. Preisi oli juba Viini Kongressiga saanud suurriigiks- läänes oli edukas tööstus regioon, lisaks oli Sileesia(tekstiilitööstus pk).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid