Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat "Kaugushüpe" (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Põltsamaa Ühisgümnaasium
Kaugushüpe
Referaat
Annika Allik
9d
2009
Sisukord:
  • Üldkirjeldus
  • Võistluskorraldus
  • Ajalugu
  • Treening
  • Medalivõitjad (alates 1992.a)
    Kasutatud kirjandus
    Üldkirjeldus
    Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.
    Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kasti, mis on täidetud liiva või kruusaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole , siis on katse ebaõnnestunud.
    Hüpe koosneb neljast osast:

    Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel.
    Paljud sprinterid on ka edukad kaugushüppes.
    Võistluskorraldus
    Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks loetakse võistleja, kes on sooritanud pikima määrustekohase hüppe.
    Suurvõistlustel antakse tavaliselt kolm katset. Need kolm, kes ületavad nõutud kauguse või teatud arv parematele kohtadele platseerunuid võistlejaid (tavaliselt 8 esimest), saavad veel kolm katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe.
    Kaugushüpe on kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka seitsmevõistluse ja kümnevõistluse üks osa.
    Ajalugu
    Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu. Sumised visati enne maandumist taha, et hüppajat kaugemale viia.
    Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656.a eKr hüppas tulemuse 7.05 meetrit.
    Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a) alade nimekirjas olnud.
    Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.
    Treening
    Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda nädalas.
    Treeningul töötatakse suurema koormusega kui võistlustingimustel. Seda eriti hooajal alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal.
    Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlustel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks.
    Eelhooajal ja ka hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha .
    Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele , et viia jõu kasv maksimumini samal ajal aga hoolega piirates keha kaalu suurenemist .
    Treppidel üles-alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse tavalaiselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust.
    Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt hüppamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni . Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (st maandumisel koheselt üles põrgata), töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal.
    Ka painduvus on kaugushüppe juures vajalik. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu.

  • Medalivõitjad (alates 1992.a)
    Mehed:
    Aasta
    Olümpiamän-gud/ Maailmameist-rivõistlused
    Kuld (tulemus, riik)
    Hõbe (tulemus, riik)
    Pronks (tulemus, riik)
    1992
    Olümpiamängud
    Carl Lewis (8.67, USA)
    Mike Powell (8.64, USA)
    Joe Green (8.34, USA)
    1996
    Olümpiamängud
    Carl Lewis (8.50, USA)
    James Beckford (8.29, Jamaica )
    Joe Green (8.24, USA)
    1999
    Maailmameistri -võistlused
    Ivan Pedroso (8.56, Kuuba )
    Yago Lamela (8.40, Hispaania )
    Gregor Cankar (8.36, Sloveenia )
    2000
    Olümpiamängud
    Ivan Pedroso (8.55, Kuuba)
    Jai Taurima (8.49, Austraalia )
    Roman Ššturenko (8.31, Ukraina )
    2001
    Maailmameistri-võistlused
    Ivan Pedroso (8.40, Kuuba)
    Savante Stringfellow (8.24, USA)
    Carlos Calado (8.21, Portugal )
    2003
    Maailmameistri-võistlused
    Dwight Phillips (8.32, USA)
    James Beckford (8.28, Jamaica)
    Yago Lamela (8.22, Hispaania )
    2004
    Olümpiamängud
    Dwight Phillips (8.59, USA)
    John Moffitt (8.47, USA)
    Joan Lino Martinez (8.32, USA)
    2005
    Maailmameistri-võistlused
    Dwight Phillips (8.60, USA)
    Ignisious Gaisah (8.34, Ghana )
    Tommi Evilä (8.25, Soome)
    2007
    Maailmameistri-võistlused
    Irving Saladino (8.57, Panama)
    Andrew Howe (8.47, Itaalia)
    Dwight Phillips (8.30, USA)
    2008
    Olümpiamängud
    Irving Saladino (8.34, Panama)
    Khotso Mokoena (8.24, Lõuna-Aafrika)
    Ibrahim Camejo (8.20, Kuuba)
    Naised:
    Aasta
    Olümpiamän-gud/ Maailmameist-rivõistlused
    Kuld (tulemus, riik)
    Hõbe (tulemus, riik)
    Pronks (tulemus, riik)
    1992
    Olümpiamängud
    Heike Drechsler (7.14, Saksamaa)
    Inessa Kravets (8.12, Ukraina)
    Jackie Joyner-Kersee (7.07, USA)
    1996
    Olümpiamängud
    Chioma Ajunwa (7.12, Nigeeria )
    Fiona May (7.02, Itaalia)
    Jackie Joyner-Kersee (7.00, USA)
    1999
    Maailmameistri-võistlused
    Niurka Montalvo (7.06, Hispaania)
    Fiona May (6.94, Itaalia)
    Marion Jones (6.83, USA)
    2000
    Olümpiamängud
    Heike Drechsler (6.99, Saksamaa)
    Fiona May (7.92, Itaalia)
    2001
    Maailmameistri-võistlused
    Fiona May (7.02, Itaalia)
    Tatjana Kotova (7.01, Venemaa)
    Niurka Montalvo (6.88, Hispaania)
    2003
    Maailmameistri-võistlused
    Eunice Barber (6.99, Prantsusmaa)
    Tatjana Kotova (6.74, Venemaa)
    Anju Bobby George (6.70, India)
    2004
    Olümpiamängud
    Tatjana Lebedeva (7.07, Venemaa)
    Irina Simagina (7.05, Venemaa)
    Tatjana Kotova (7.05, Venemaa)
    2005
    Maailmameistri-võistlused
    Tianna Madison (6.89, USA)
    Tatjana Kotova (6.79, Venemaa)
    Eunice Barber (6.76, Prantsusmaa)
    2007
    Maailmameistri-võistlused
    Tatjana Lebedeva (7.03, Venemaa)
    Ljudmila Koltšanova (6.92, Venemaa)
    Tatjana Kotova (6.90, Venemaa)
    2008
    Olümpiamängud
    Maurren Higa Maggi (7.04, Brasiilia)
    Tatjana Lebedeva (7.03, Venemaa)
    Blessing Okagbare (6.91, Nigeeria)
    Kasutatud kirjandus
    • Leonid Gorjanov kaks mõõdupuud, Tallinn 1965
    • Vladimir Borissovitš Popov kaugushüpe, Tallinn 1979

  • Vasakule Paremale
    Referaat-Kaugushüpe #1 Referaat-Kaugushüpe #2 Referaat-Kaugushüpe #3 Referaat-Kaugushüpe #4 Referaat-Kaugushüpe #5 Referaat-Kaugushüpe #6 Referaat-Kaugushüpe #7 Referaat-Kaugushüpe #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Isssver Õppematerjali autor
    Kaugushüppe üldkirjeldus, võistluskorraldus, ajalugu, treening ning medalivõitjad alates 1992.a

    Sarnased õppematerjalid

    Kergejõustik
    33
    docx

    Kergejõustik

    pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist

    Kehaline kasvatus
    Berliini MM 2009
    11
    doc

    Berliini MM 2009

    Tallinna Kunstigümnaasium BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid..............................................

    Kehaline kasvatus
    Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus
    9
    docx

    Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus

    Tallinna Ühisgümnaasium Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus Kehalise kasvatuse referaat Laura Jane Katriina Pesonen Juhendaja Maia Looskari Tallinn 2011 Sisukord Kergejõustikust üldiselt 3 Daegu MM lühikokkuvõte 4 Meeste tulemused 5

    Kehaline kasvatus
    Kaugushüppe ajalugu
    6
    odt

    Kaugushüppe ajalugu

    Sisukord Sisukord 2 Kaugushüppe ajaloost Eestis 3 Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913. aastal püstitas Eduard Hiiop Venemaa rekordi paigalt kaugushüppes ­ 3.02-ga. 1915. aastal augustikuus Moskvas peetud VII ülevenemaalisel eelvõistlusel võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe. 1927

    Kehaline kasvatus
    Naiste 800 m-1500 m jooks
    31
    doc

    Naiste 800 m, 1500 m jooks

    Mustvee Vene Gümnaasium Kehalise kasvatuse referaat teemale: «Naiste 800 m, 1500 m jooks» 12.klass Ksenia Bibikova Õpetaja: Jaan Rahuküla Mustvee 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu...........................................................................................3 1.2 Millal ei toimunud OM...

    Kehaline kasvatus
    Kergejõustik
    11
    doc

    Kergejõustik

    Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses 5/11 4.2. KÜMNEVÕISTLUSE ALAD Kümnevõistluse võistlustel võisteldakse 10 kergejõustikualal (võistlevad mehed): esimene päev · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 5. SEITSMEVÕISTLUS Esimene päev: · 100m tõkkejooks · Kõrgushüpe · Kuulitõuge · 200m jooks Teine päev: · Kaugushüpe · Odavise · 800m jooks 6. HEITED-TÕUKED

    Kehaline kasvatus



    Kommentaarid (3)

    Liiiiiiiiiis profiilipilt
    Liiiiiiiiiis: Igati kasulik materjal!
    15:47 11-11-2011
    Richard21 profiilipilt
    Richard Eschbaum: Päris hea
    19:27 14-10-2013
    Aadakene profiilipilt
    Aadakene: Päris hea
    15:52 30-03-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun