Kaugushüpe Erik Ott-Jõõgre 9.Klass Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e
Kaugushüpe Erich Ehte 9c Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta. Hüpe koosneb neljat osast: hoojooksust, äratõukest, lennust ja maandumisest. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on
kasutusele juba 2000 aastat eKr. Esimese rekordi kaugushüppes püstitas Sparta atleet Chionis OM aastal 656 eKr. Naiste kaugushüpe võeti OM kavasse alates 1948.a.Kaasaegsetel OM- del on kaugushüpe olnud kavas alates 1896-st aastast. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09 Kasutatud kirjandus: https://sites.google.com/site/kergejoustik/kasutatud-kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kaugush%C3%BCpe
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemu
Kaugushüpe Hoojooksu alustatakse Click to edit Master text styles kindlalt kohalt. Vajaliku Second level Third level kiiruse saavutamiseks Fourth level kulub 18-22 Fifth level jooksusammu. Et kõik hüpped oleksid stabiilsed, tuleb hoojooksu alustamisel võtta alati ühesugune lähteasend. Esimene kontrollmärk on hüppepakust 6-8 jooksusammu kaugusel. Click to edit Master text styles Second level Third level Hoojooks peab olema Fourth
ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. Painduvus Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Parimad tulemused Kõige pikaealisem kaugushüppe maailmarekord on 8.90m, mille hüppas ameeriklane Bob Beamon suveolümpiamängudel Méxicos 1968.a. See ületati alles 30.August 1991 Tokyos ameeriklase Mike Powelli poolt, kes hüppas 8.95m. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988.a. Leningradis (praegu Peterburi) 7.52m. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09m. 10 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6
Märkimisväärne isik Vana Kreeka spordis on Chionis, kes 656. a.-l. eKr hüppas tulemuse 7.05. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale ehk aastast 1896. Alates 1928. aastast on kavas ka naiste kaugushüpe. Kaugushüpe kuulub ka seitsmevõistluse ja kümnevõistluse kavva. Naiste maailmarekord kuulub praegu Galina Tsistjakovale (sel ajal NSV Liit), kes hüppas 1988 Peterburis 7.52. Meeste kaugushüppe rekord püstitati 1991 30. augustil Tokyos, kui Mike Powell (USA) hüppas 8.95. Kasutatud kirjandus "Eesti kergejõustiku kolmveerandsada", Tallinn, 1984, "Eesti Raamat", Ülo Tuulik "Vana Kreeka sportlased ja sport", H.A.Harris, "Eesti Raamat", Tallinn, 1979 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaugush%C3%BCpe
Kaugushüppe tehnika Kaugushüpe on kõige vanem hüppeala. Seda mainitakse juba 7. sajandil ekr ning arvatakse, et siis sooritati mitmikhüppeid ehk kolmikhüppeid. Kaugushüpe jaguneb neljaks : Kaugushüpe – suurimaks raskuseks selle hüppe juures on hüppepaku täpne tabamine suurel kiirusel. Kõrge ja hõljuva hüppe sooritamiseks on vaja piisavalt kiiret tempot, hüppe hetkel ligi 10m/s. Stabiilsema hüppe tagab alati ühesugune lähteasend ja startimis koht peab olema kindlal kaugusel. Et kindlat stardikohta leida, kasutavad osad sportlased 6-8 jooksusammu ning teised 16- 20 tavalist sammu. Hoojooks peab olema kiirenev ning äratõukel ei tohi kõhelda ja lisaks ei tohi raskuskeset liiga madalale lasta, vastasel juhul ei tule hea hüpe. Äratõukel tuleb puus ette sirutada ja käed ette viia, et tagada tasakaal. Maandumisel tuleb jalat võimalikult kaugele ette sirutada. Kolmikhüpe – see
annaabi.ee 
10 punkti
~ 4 lehte
56 laadimist
4 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid