Kuupäev: Aruanne Mikroobide määramine jõue- ja kraanivees Töö käik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10-2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10-3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10-4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml KV, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. (Coli-laadsed 37° C; Üldarvu 30° C) Arvutused: PMÜ/ml
Hapniku saamine H2O2 katalüütilisel lagundamisel H2O22H2O + O2 Gaaside valmistamise seadmesse valatakse 3 cm3 vesinikperoksiidi H2O2. Seejärel puistatakse ülemise mahuti kaudu seadmesse väikene kogus katalüsaatorit mangaan(IV)oksiidi MnO2, misjärel ava kohe kummikorgiga suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2. Hapniku kindlakstegemine Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. 3. Hapniku omadused 3.1. Keemilised omadused Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused
Mikroobide määramine jõe- ja kraaniveest Töö käik Nelja Petri tassi lisatakse lahjendused jõeveest. Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml jõevett ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga – saadakse lahus lahjendusega 10 -1. Puhta pipetiga viidakse katseklaasist 1 ml 10-1 lahust Petri tassile. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 10 -2 lahus, kust võetakse 1 ml seda lahust Petri tassile. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (10-2, 10-3) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (10-1, 10-2) kolilaadsete bakterite söödet. Tegevus toimub laminaarboksis. Kraaniveele lahjendusi ei tehta ning võetakse 1 ml kraanivett, mis viiakse Petri tassidele
, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv punane veresool annab lahusele hele kollaka värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Töökäik Kolmest etteantud viinamarjast uhmerdati välja 1ml klaari mahla. Saadud mahl lahjendati destileeritud veega 250 mlni. Õppejõult saadud glükoosi lahusest tehti kolm 4 kordset lahjendust. Esimesse katseklaasi pipeteeriti 2,5 ml glükoosi lahust ja 7,5 ml destileeritud vett.Teise katseklaasi pipeteeriti eelmisest katseklaasist 5ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Kolmandasse katseklaasi pipeteeriti teisest katseklaasist 5 ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Statiivile asetati 6 puhast katseklaasi ja nummerdati need: · Nr 1 1ml destileeritud vett + 3 ml tööreaktiivi · Nr2 ja Nr3 1ml viinamarjamahla lahust + 3 ml tööreaktiivi · Nr4 , Nr5 ja Nr6 1ml erineva lahjendusega glükoosi lahust + 3 ml tööreaktiivi
redutseerumine. Tekib punane veresool, mis annab lahusele kollase värvi ja on detekteeritav lainepikkusel 410nm. TÖÖ KÄIK: Tundmatuks prooviks oli viinamari, kust uhmerdasin välja umbes 1 ml mahla. Sellest 0,5 ml lahjendasin kolvis 200 ml destilleeritud veega. Glükoosi lahusest, mis oli saadud õppejõu käest, tegin kolm lahjendust. Esimesse katseklaasi pipteerisin 2,5 ml glükoosilahust ja 7,5 ml vett. Seejärel võtsin samast katseklaasist 5ml proovi ja lisasin 5ml vett. Kolmandasse katseklaasi võtsin 5ml teisest katseklaasist proovi ja lisasin juurde 5ml vett. Tööreaktiivi koostis: Tavaliselt valmistatakse tööreaktiivi 25 ml vastava mahuga mõõtkolvis ja see sisaldab: · 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH= 6,0 · K-heksatsüanoferraat(II) K4(Fe(CN)6) 0,1%-list lahust sellises koguses,
standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. 1. Standardlahusest valmistasin kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml 2. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõdsin 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett 3. Teise võtsin 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 4. Kolmandasse võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml dest. vett. Katse tulemused optiline korrigeeritud glükoos tihedus D mg/mL kontrollproo 0,0658 0 0 v oma proov 1 0,1062 0,04 otsitav oma proov 2 0,1068 0,04 otsitav lahjendus 1 0,2451 0,48 0,25
Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töö käik Võetakse kahte kuiva katseklaasi 1g erinevat tahket ainet. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 0,5ml atsetooni. Loksutatakse hoolikalt ning lastakse tahel ainel settuda umbes 5 minutit. Mõlemast katseklaasist kantakse pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada. Esimesest katseklaasist võetud proov sisaldas lipiide, sest paberile jäi rasvane laik järelikult sisaldab lahus lipiide, teisest katseklaasist võetud lahus mingeid jälgi ei jätnud, mistõttu lahusest puuduvad lipiidid. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid
1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel jääb paberile rasvaplekk. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töökäik: Uurisin kahte tahket proovi. Võtsin kummastkist väikse koguse proovi ning panin nad eraldi kuiva katseklaasi. Mõlemasse katseklaasi lisasin 0,5 ml atsetooni. Loksutasin ja lasin proovil settida. Mõlemast katseklaasist võtsin pipetiga tilk lahust filterpaberile ja lasin kuivada. Kuiva paberit vaatasin vastu valgust ning varju suunas. Järeldus: Suurem plekk tekkis teise proovi materjalist kui esimesest. See tähendab, et teine proov sisaldas rohkem lipiide kui esimene. 1.3.2. Emulsioonitest Emusioonideks nimetatakse selliseid süsteeme, millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks vedelik
Töö käik · Võtsin 2 kuiva katseklaasi, millesse panin ~ 1 g (kummassegi erinevat) tahket ainet. · Mõlemasse katseklaasi lisan mitte rohkem kui 0,5 ml orgaanilist lahustit. Mõlemasse katseklaasi lisasin atsetooni. · Loksutasin hoolikalt mõlemat katseklaasi. · Lasin tahke aine settimiseks mõlemal katseklaasil ~ 5 minutit seista. Sademe kohale tekkis mõlemas katseklaasis selge lahuse kiht. · Kandsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilga lahust filterpaberile. · Lasin kuivada. · Parema tulemuse saamiseks lisasin mõlemale paberile samadesse punktidesse lahuseid veel paari tilga jagu ning lasin paberitel kuivada. · Kuivi pabereid vaatasin nii vastu valgust kui ka varju suunas. Lahus 2. katseklaasist jättis paberile rasvapleki. Järeldus Rasvapleki jättis paberile lahus teisest katseklaasist, seega 2. analüüsitud tahke aine sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest
glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. 1. Standardlahusest valmistasin kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml 2. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõtsin 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett. 3. Teise võtsin 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 4. Kolmandasse võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml vett. 5. Saadud lahjendusi loksutasin hoolikalt läbi. Reaktsiooni tööreaktiiviga viisin läbi katseklaasides toatemperatuuril. 1. Selleks asetasin statiivile 6 puhast kuiva katseklaasi ja märkisin need numbritega. 2. Katseklaasi nr. 1 pipeteerisin 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov) 3. Katseklaasidesse 2 ja 3 pipeteerisin 1ml melonimahla lahust (paralleelproovid) 4
väetises. Minu proovis tekkis valge sade, s.t et sisaldab sulfaatioone. 3. Lisasin katseklaasi ammooniummolübdaadi happelist lahust. Seejärel kuumutasin katseklaasi natuke aega leeklambi kohal. Tekkiv kollane värvus viitab fosfori sisaldusele väetises. Minu proov läks kollaseks, s.t et sisaldab fosforit. Tahke väetise proovid: 4. Panin tahket väetist katseklaasi, lisasin juurde 10%-st NaOH lahust. Seejärel kuumutasin katseklaasi. Katseklaasist eralduv ammoniaagilõhn viitab ammooniumühendite sisaldusele väetises. Minu proovis polnud lõhna tunda, s.t et ei sisalda ammooniumühendeid. 5. Panin portselankaussi tahket väetist. Kallasin peale HCl-i. Eralduma peaks CO2 ning toimuma kihisemine, siis on tegemist keemisega. Minu proov ei kihisenud. Kokkuvõte: Proov nr. 15 sisaldab nitraatühendeid, fosforit ja sulfaatioone. Keemine puudub.
mõõtkolvi kriipsuni 9. Filtreerin saadud lahjenduse läbi paberfiltri katseklaasi, et viljaliha eemaldada STANDARDLAHUS sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml 10. Võtan 3 puhast ja kuiva kalibreeritud katseklaasi ja valmistan glükoosi standardlahusest kolm lahjendust: a) Mõõdan esimesse katseklaasi 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett b) Teise katseklaasi võtsin 5 ml lahust eelmisest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett c) Kolmandasse katseklaasi võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 11. Sain glükoosi standardlahusest kolm lahjendust kontsentratsioonidega: a) 0,25 mg/ml b) 0,125 mg/ml c) 0,062 mg/ml 12. Panen statiivi 6 kuiva ja puhast katseklaasi. Tähistasin need: 1, 2a, 2b, 3, 4, 5 NULLPROOV näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni
Töö käik Võetakse 1 g mulda, mida uhmerdati destilleeritud veega. Järgnevalt tuleb teha lahjendused mikroobide üldarvu (105, 106) ja klostriidide kohta (104, 105). Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml lahust ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga saadakse lahus lahjendusega 101. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 102 lahus. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Klostriidide lahjendusi tuleb hoida vesivannis 85°C juures 15 minutit. Nüüd viiakse 1 ml vastavaid lahjendusi neljale Petri tassile. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (105, 106) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (104, 105) klostriidide söödet
Aruanne Vee mikroobide määramine jõe- ja kraaniveest Töökäik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10 -2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10 -3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10 -4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml kraanivett, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. Arvutused: PMÜ/ml Jõevesi: PMÜ/ ml
paberile, siis lahusti aurustumisel moodustub moodustub paberile rasvaplekk, mille tõttu paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust alast paberil heledam ja pimeda ala poole vaadates tumedam. Katse käik: Panin ühte katseklaasi u 1g rasvapleki proovi ainet I ja teise katseklaasi sama palju rasvapleki proovi ainet II. Lisasin mõlemasse katseklaasi u 0,5 ml atsetooni. Loksutasin ja lasin settida. Sademe kohale tekkis selge lahuse kiht. Võtsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilgakese lahust ja kandsin erinevatele filterpaberi tükikestele. Lasin kuivada ning vaatlesin siis pabereid vastu valgust ning ka tumeda ala poole. Tulemus: Sellel paber, kuhu oli tilgutatud lahust, mis oli võetud esimesest katseklaasist (rasvapleki proov I), oli vastu valgust vaadeldes selgelt näha heledamat suurema läbipaistvusega ala ning vastu tumedamat pinda vaadates tumenenud ala. Teisel filterpaberil rasvaplekile iseloomulikke tunnuseid ei esinenud.
olev vesi filtreeriti ning määrati seejärel HCO3- ioonide sisaldus. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine 1 Uuritav vesi lasti läbi Na-katioonfiltri. Seejärel pipeteeriti 100 ml pehmendatud vett kolbi, lisati puhverlahust ning indikaatorit ET-00 ja tiitriti triloon-B lahusega, kuni saavutati sinine värvus. SO42- kontsentratsiooni määramine Katseklaasist täideti ¾ uuritava veega, sellele lisati 2-6 tilka BaCl2 lahust, segati ning jäeti seisma 20-25 minutiks. Toimus reaktsioon: Ba2+ + SO42- = BaSO4 Ligikaudse kontsentratsiooni määramiseks võrreldi tekkinud lahuse läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega. Katseandmed A. Tiitrimiseks kulunud HCl lahuse ruumalad 1) 12,25 ml 2) 12,15 ml 3) 12,15 ml Keskmine: 12,18 ml B
Võtsin pipetiga 1 ml sülge ja viisin katseklaasi, kuhu olin eelnevalt pipeteerinud 9 ml destilleeritud vett. Pipeti sisu täielikuks eemaldamiseks imesin sülje koos veega pipeti sisse ning puhusin mitu korda välja. Järgnevalt võtsin 10 kuiva katseklaasi, nummerdasin ning pipeteerisin igasse 1 ml destilleeritud vett. Esimesse katseklaasi viisin 1 ml lahjendatud sülge, imesin ja puhusin mitu korda välja ning seejärel loksutasin katseklaasi sisu hoolikalt. Esimesest katseklaasist võtsin 1 ml ning pipeteerisin teise katseklaasi, korrates eelmist protseduuri. Nii tegin kõik edaspidised sülje lahjendused kuni kümnenda katseklaasini. Seejärel lisasin igasse katseklaasi 2 ml 0,1%-list tärkliselahust, segasin hoolikalt ning asetasin vesivanni 38°C juurde, fikseerides aja. 30 minuti möödudes jahutasin katseklaasid kraanivee all toatemperatuurini, igasse klaasi lisasin 1 tilk joodilahust ja määrasin tekkinud värvuse. Katse andmed ja arvutused
Reeglina vees ei lahustu (tuleneb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest), lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Rakumembraani koostises, energeetiline varuaine, kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Rasvapleki proov Töö käik: Kaks tahket materjali. Panin kummastki umbes 1 g katseklaasi, lisasin orgaanilist lahustit (atsetoon), loksutasin ja lasin 5 minutit seista. Mõlemast katseklaasist panin pipetiga ühe tilga paberile ja lasin kuivada. Lipiide sisaldavast proovist jäi järele heledam/läbipaistvam laik. Tulemus: Lipiide sisaldas proov number 2. Akroleiinproov: Teooria: Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid glütserooli sisaldavad lipiidid mitte. Töö käik:
4. katseklaasi 2 cm 3 Na2S2O3 ja 4 cm3 destilleeritud vett. Kallan paaris olevad katseklaaside lahused kokku, panen korgi peale ja segan kiiresti ning mõõdan aega alates lahuste kokkuvalamisest kuni hägu tekkimiseni katseklaasis. Mõõdetud ajavahemikud märgin üles tabelisse (Joonis 1.1). Katsetulemuste alusel joonestan graafiku (Joonis 1.2), mis kirjeldab reaktsioonikiiruse v muutumise sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist. v=f(C) KATSE II Moodustan kaheksast katseklaasist neli paari ning täidan igast paarist ühe katseklaasi 4 cm 3 H2SO4 ning teise 4 cm 3 Na2S2O3 lahusega. Märgistan katseklaasid ära, et neid mitte segamini ajada. Täidan suurema keeduklaasi poolenisti veega, asetan sinna termomeetri ja 4 katsekaaside paari ning alustan kuumutamist. 30 , 40 , 50 , 60 juures võtan keeduklaasi pliidilt ning valan iga temperatuuri juures ühe katseklaaside paari kokku, segan kiiresti ja asetan vette tagasi. Võtan aega kokkusegamisest kuni hägu tekkimiseni
Lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valget vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töö käik: kahte katseklaasi pandi 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse katseklaasi valati umbes 1 ml orgaanilist lahustit (atsetooni). Loksutati ja lasti 5 min sesita. Mõlemast katseklaasist kanti pipetiga tilk tahke materjalikohal olevat lahust paberile ja kuivatati. Tulemus: Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 02 Akroleiinproov Teooria: glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin)
lahuste valmistamiseks lähtuti glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. Sellest valmistati rida glükoosilahuseid ehk lahjendusi. Valmistati 3 lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võeti 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõdeti 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vette. Teise võeti 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisati 5 ml destilleeritud vett. Kolmandasse võeti 5 ml teisest ja lisati 5 ml vett. Reaktsioon tööreaktiividega viidi läbi katseklaasides toatemperatuuril. Selleks asetati statiivile 6 puhast ja kuiva katseklaasi, mis markeeriti numbritega. Katseklaasi '0' pipeteeriti 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov). Katseklaasidesse '1' ja '2' pipeteeriti 1 ml uuritavat lahust (paralleelproovid).
Minu katse tulemus ületab veidi meeste ülemise piiri. Võimalik, et tegin midagi ebatäpselt. ERÜTROTSÜÜTIDE HULGA MÄÄRAMINE KAMBERMEETODIL Määramise käik. Kuiva katseklaasi pipeteeritakse 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisatakse kapillaarpipetiga 20 l verd, mis puhutakse ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Saadakse vere lahjendus 1:200. Katseklaas suletakse korgiga ja loksutatakse. Lugemiskambrile asetatakse katteklaas, kusjuures viimast ei tohi kambrile tugevasti suruda. Katseklaasist võetakse ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täidetakse kamber nii, et kogu võrgustik oleks kaetud vedelikuga. Kamber jäetakse 1 minutiks seisma, mille jooksul erütrotsüüdid sadestuvad. Kamber asetatakse mikroskoobi esemelauale ja vaadeldakse väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Erütrotsüüte loetakse tavaliselt 80 väikeses ruudus, s.o. 5 suures ruudus
mitmeti ( rasvhapped, vahad, steroidid jne). Lipiidid täidavad organismis mitmesuguseid funktsioone olles nii energia allikas kui ka varuaineks ja kuuluvad ka rakumembraani koostisesse. Rasvapleki proov: Uurisin kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse katseklaasi valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, loksutasin ja lasin viis minutit seista. Võtsin klaaspulgaga mõlemast katseklaasist proovi ja kandsin paberile, millel lasin kuivada. Alguses ma rasvaplekki ei märganud kummgi paberi peal. Kordasin katset ja seejärel ilmus paberile, mille proov sisaldas lipiide ehk proov B, õrn rasvaplekk. Järeldus: Lipiide sisaldav proov lahustus orgaanilises lahustis. Paberile moodustub lipiide sisaldava proovi korral rasvaplekk, mis suurendab paberi läbipaistvust. Vastu valget vaadates on see muust paberist heledam ja vastu tumedat vaadates tumedam.
Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Anoodil toimuv reaktsioon: Katoodil toimuvad reaktsioonid: 1.2. Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale umbes 3 cm3 CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Tsingigraanuli omandas musta värvuse, peale tekkis vase kiht. Reaktsioonivõrrand: Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi umbes 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H 2 eraldub intensiivsemalt)
Viimane päev: Bakterite koloonia oli veidike tagasi tõmbunud. Koloonia oli stabiliseerunud, kuna toitaine puuduse tõttu ei saanud populatsioon enam kõrgemale tõusta. Lisandunud oli kahe laigu ühildumine, mis muidu seisid üksteisest eraldi. 2. Sissekäigu uks Esimene päev: Peale 9 tunni möödumist al. katse alustamisest võis näha ühe väikse hallika laigu esinemist. Nädala keskel: Möödunud on neli päeva vaatluse algusest ja tulemused pole esimesest katseklaasist mitte väga erinevad, koloonia on väiksem. Petri nõu on täpiline ja üks unikaalne laik on võtnud veidike punakama tooni. Viimane päev: Pole toimunud erilisi muudatusi, koloonia suurus ja karakteristika on jäänud täpselt samaks. Või vähemalt pole silmaga nähtavaid erinevusi. 3. Köögiuks Esimene päev: ei esinenud vaadeldavaid tulemusi. Nädala keskel: Esines kõigest kaks 1 cm läbimõõduga bakterite kolooniat, muuhulgas ka
suureneb. Järeldusi saab teha vaid siis, kui lahusti on aurustunud ja paber on kuiv, sest niiske paber ka ilma lipiidideta on läbipaistvam kui kuivana. Töö käik: Uurida 2 tahket materjali, üks nendest sisaldab lipiide. Võtta 2 kuiva katseklaasi, millesse panna umbes 1 g tahket ainet. Lisada mõlemasse katseklaasi ubes 0,5 ml atsetooni ning loksutada hoolikalt ja lasta 5 minutit settimise jaoks seista. Mõlemast katseklaasist kantakse tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kui lahusti on aurunud ja paber on kuiv, vaadata filterpaberit vastu valgust ja järeldada, kumb proov sisaldas lipiide. Tulemus: Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all
destilleeritud vett. 3. Pipeti sisu täielikuks eemaldamiseks imesin sülje koos veega pipeti sisse ning puhusin mitu korda välja. 4. Järgnevalt võtsin 10 kuiva katseklaasi, nummerdasin ning pipeteerisin igasse 1 ml destilleeritud vett. Esimesse katseklaasi viisin 1 ml lahjendatud sülge, imesin ja puhusin mitu korda välja ning seejärel loksutasin katseklaasi sisu hoolikalt. 5. Esimesest katseklaasist võtsin 1 ml ning pipeteerisin teise katseklaasi, korrates eelmist protseduuri. Nii tegin kõik edaspidised sülje lahjendused kuni kümnenda katseklaasini. 6. Seejärel lisasin igasse katseklaasi 2 ml 0,1%-list tärkliselahust, segasin hoolikalt ning asetasin vesivanni 38°C juurde, fikseerides aja. 30 minuti möödudes jahutasin katseklaasid kraanivee all toatemperatuurini, igasse klaasi lisasin 1 tilk joodilahust ja määrasin tekkinud värvuse.
Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. Antud töös tegime 3 katset: Rasvapleki proov Uurisime kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. Arvatavasti panin etanooli liiga palju, muidu oleksid plekid selgemini näha olnud. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd nimega propenaal, ehk siis akroleiin. Seega võimaldab akroleiini
sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Töö käik ja tulemuste analüüs 1.3.1 Rasvaplekiproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi, millesse panin 1 g tahket uuritavat ainet 2. Mõlemasse katseklaasi lisasin 0,5 ml tetraklorometaani, loksutasin 3. Jäin tahke materjali settimiseks 5 minutit seista 4. Kui sademe kohale on tekkinud selge lahuse kiht, siis kandsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilk lahust filterpaberile ja jäin kuivada Mõlemad rasvaplekkid olid vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam, kuna lipiidid suurendavad paberi läbipaistvus => mõlemad uuritavad ainet sisaldasid lipiide 1.3.2 Emulsioonitest 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi kuhu valasin 1 ml erinevat uuritavat lahust 2. Lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin intensiivselt
ühendi tekke tõttu Valasin ühte tsentrifuugiklaasi 1 mL 0,1 M Na 2C2O4 lahust ja 2 mL 0,1 M CaCl 2 lahust ning teise tsentrifuugiklaasi 2 mL 0,1 M Na 2C2O4 lahust ja 1 mL 0,1 M CaCl 2 lahust. Märgistasin klaasid ning tsentrifuugisin tekkinud sademed. Peale tsentrifuugimist sademe kohale tekkinud selge lahuse jagasin kaheks. Lahuse jagamisel saadud lahustest ühele lisasin 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust. Sama kordasin ka teisest katseklaasist eraldatud lahustega ning jälgisin, millistes katseklaasides tekib sade. Ühte tsentrifuugiklaasi, kus tekkis sade, lisasin 2 M äädikhappelahust, teise 1 M soolhappelahust. Katse 3.3. Rasklahustuva ühendi lahustusesse viimine gaasi tekkega. Valasin tsentrifuugiklaasi 2 mL Na2CO3 ja lisasin 1 mL CaCl2 lahust. Eraldasin tsentrifuugimisel sademe ning valasin selge lahuse sademe pealt ära. Lisasin sademele tilkhaaval 1 M HCl lahust kuni sademe lahustumiseni
Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Anoodil toimuv reaktsioon: 2+ ¿ -¿ Zn¿ Zn 2 e ¿ Katoodil toimuvad reaktsioonid: -¿ H 2 +¿+2 e ¿ 2 H¿ -¿ 2 H 2 O +¿+ 4 e ¿ O2 + 4 H ¿ 1.2. Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale umbes 3 3 cm CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Tsingigraanuli omandas musta värvuse, peale tekkis vase kiht. Reaktsioonivõrrand: CuS O4 +Zn=ZnS O 4 +Cu Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi umbes 3 cm3 soolhappelahust. Kummal
klaaside maht maht kiirus v=1/ kontsent min paar cm3 cm3 min-1 -ratsioon 1 6 0 6 0,783 1,277 2 4 2 4 1,25 0,8 3 3 3 3 1,666 0,6 4 2 4 2 2,5 0,4 Katse 2: Moodustan kaheksast katseklaasist neli paari ning täidan igast paarist ühe katseklaasi 4 cm3 H2SO4 ning teise 4 cm 3 Na2S2O3 lahusega. Täidan suurema keeduklaasi poolenisti veega ning asetan sinna 8 katseklaasi ja termomeetri. Alustan kuumutamist ja 30, 40, 50, 60 kraadi juures võtan katseklaaside paari, valan kokku ja võtan aega hägu tekkimiseni. Teen tabeli leitud aegadest ja joonestan graafiku, mis näitab reaktsioonikiiruse sõltuvust temperatuurist v=f(t) Katse- Katse Reaktsiooni-
regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Kui lipiidi sisaldavat lahust kanda paberile, tekib rasvaplekk ja paberi läbipaistvus suureneb. Vastu valgust vaadates on rasvaplekk heledam, pimeda poole vaadates tumedam. Järeldusi saab teha kauiva prooviga. Töö käik Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 0,5 ml orgaanilist lahustit ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Järeldus:Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsiooni moodustumisest annab märku selge lahuse muutumine häguseks, sest emulsioonid hajutavad läbivat valgust. Kui orgaanilises solvendis lahustatud rasv viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt loksutada, tekib õli-vees tüüpi emulsioon.
Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. V: Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e- = Zn2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e- = H2 O2 + 4H+ + 4e- = 2H2O 1.2 Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale 3 cm³ CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. V: Zn värvus muutus mustaks ja hakkas lagunema Reaktsioonivõrrand: CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi 3 cm³ soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada.
Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt galvaanipaar. Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. 1.2 Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale 3 cm3 CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. 1.3 Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust
ühendi tekke tõttu Valasin ühte tsentrifuugiklaasi 1 ml 0,1 M Na2C2O4 lahust ja 2 ml 0,1 M CaCl2 lahust ning teise tsentrifuugiklaasi 2 ml 0,1 M Na2C2O4 lahust ja 1 ml 0,1 M CaCl2 lahust Tekkinud sademed tsentrifuugisin. Peale tsentrifuugimist jäi lahus sademe kohal selgeks. Selge lahus nii klaasist üks kui klaasist kaks jagasin kaheks. Lahuse jagamisel saadud lahustest ühele lisasin 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust Sama kordasin teisest katseklaasist eraldatud lahustega. Ühte tsentrifuugiklaasi, kus tekkis Na2C2O4 või CaCl2 lisamisel sade, lisasin 2 M äädikhappelahust, teise 1 M soolhappelahust. Soolhappe lisamisel sade lahustub, kuna tegu on tugeva happega. Äädikhape on nõrk hape. CaC2O4 +HCl=CaCl+H2C2O4 NaOH lisamisel tekib sade uuesti CaCl+NaOH--> Ca(OH)2+NaCl Katse 3.3 Rasklahustuva ühendi lahustusesse viimine gaasi tekkega Valasin tsentrifuugiklaasi 1 ml Na2CO3 ja lisada 1 ml CaCl2 lahust. Na2CO3 + CaCl2 -->CaCO3+2NaCl
tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt Galvaanipaar, milles vask on katoodiks, sest ta redokspotensiaal on kõrgem. Katoodi ehk vasktraadi pinnal toimus vesinikku redutseerumine. Anoodiks oli tsingigraanul, mis lahustub ehk oksüdeerub, sest ta on negatiivse potensiaaliga Galvaanipaari osa. 3.1.2 Asetasin katseklaasi tsingigraanuli ning valasin peale ∼3 cm3 CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valasin lahuse katseklaasist välja ning loputasin tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Tsingigraanulile oli tekkinud must vasekiht ning oli tekkinud Galvaanipaar. Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu Oksüdeerija:Cu²⁺ Redutseerija:Zn Zn + Cu²⁺ → Zn²⁺ + Cu Zn -2e⁻ → Zn²⁺ Cu²⁺ + 2e⁻ → Cu Teise katseklaasi asetasin puhta tsingigraanuli ning lisasin mõlemasse katseklaasi ∼3 cm3 soolhappelahust. Esimeses katseklaasis kulges reaktsioon
Oluline on meeles pidada, et järeldusi saab teha kuiva(tatud) proovidega paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiidide mittesisaldavate lahuste korral. Töö käik Võtsin kaks kuiva katseklaasi, kumbagi katseklaasi lisasin väikse tüki erinevat tahket ainet, mille lipiidset koostist oli vaja uurida. Lisasin 0,5ml orgaanilist lahustit mõlemasse katseklaasi, loksutasin ja lasin settida umbes 5 minutit. Mõlemast katseklaasist kandsin pipetiga tilga lahust kahele filterpaberile ja lasin kuivada. Kuivanud paberit vaatlesin vastu valgust. Filterpaberil,millel oli rasvaproov Nr 1, oli ,,rasvane paber". Seega rasvaproov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus
keeduklaas, elektripliit, stopper, kraadiklaas, 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik Katse 1 → Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Tekkiv väävlisade on hõlpsati jälgitav. NB! Töö õnnestumiseks on vaja puhtust. Katseklaasid tuleb hoolikalt pesta ja loputada. Eksida ei tohi bürettide täitmisel. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasist paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadi lahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Esimene katseklaaside paar: 1. 6 cm3 H2SO4 2. 6 cm3 Na2S2O3 Teine katseklaaside paar: 1. 6 cm3 H2SO4 2. 4 cm3 Na2S2O3 ja 2 cm3 destilleeritud vett Kolmas katseklaaside paar: 1. 6 cm3 H2SO4 2. 3 cm3 Na2S2O3 ja 3 cm3 destilleeritud vett Neljas katseklaaside paar: 1. 6cm3 H2SO4 2. 2 cm3 Na2S2O3 ja 4 cm3 destilleeritud vett
Faust Faust läheb koos Homompluse Hellasesse et pääseda. Et pääseda katseklaasist ja saada Hellases inimeseks.Ta viskub merre, et läbida evolutsiooni kõige lihtsamatest vormidest inimeseni. Faust asub otsima Helenat , selle käigus kogeb ta seda , et klassikaliste viirastuste tundma õppimine on rõõmsa elutunnetuse allikas. Mitte keegi ei suuda teda aidata Helena leidmisel. Paljud aitavad tal mõista et Faust on arust ära. Ta viidi Sibüll Manto juurde ( selgeltnägija). Manto mõistis Faustimuret ja aitas teda. Ta viis Fausti
1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mis on vastu valgust vaadates muust paberist heledam, paberi läbipaistvus on suurenenud. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pandi ~1g kummastki proovist, milles sooviti lipiidide olemasolu kindlaks teha. Lisati ~0,5 ml atsetooni, loksutati ning tahkel materjalil lasti settida. Mõlemast katseklaasist kanti pipetiga tilk lahust filterpaberile. Kui paber oli kuivanud, vaadeldi seda vastu valgust ning varju. 3 Tulemus Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk oli vastu valgust heledam ning vastu varju tumedam, paberi läbipaistvus oli suurem. Proovi nr 1 lahuse plekil muutusi märgata ei olnud. Seega sisaldas proov nr 2 lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest
Na2S2O3 - naatriumtiosulfaat H2SO4 - väävelhape Töö eesmärk: Väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiiruse määramine reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe alusel, sõltudes lahuse temperatuurist. Töö käik: Nelja nummerdatud katseklaasi (1, 2, 3, 4) mõõta ~4 cm 3 naatriumtiosulfaadi 2% lahust ja teise nelja (1*, 2*, 3*, 4*) ~4 cm3 väävelhappe 2% lahust. Keeduklaasi valada vett ja asetada sellesse kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valada katseklaasist 1* väävelhape naatriumtiosulfaadi lahusesse katseklaasis 1. Lahused kiiresti segada ja mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõta vee temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuur tõsta 10o C võrra ning korrata katseid teiste katseklaasi paaridega (2* ja 2). Analoogselt viia läbi katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paaridega, kusjuures igakord tõsta vee temperatuuri 10oC. Katseandmed kanda tabelisse Katseklaaside nr- Katse temp
läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Oluline on meeles pidada, et järeldusi saab teha kuiva(tatud) proovidega paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Järeldus: Kuivade paberite võrdlusel oli näha proovi nr 2 tulemusel tekkinud rasvaplekke, sellest järelduvalt: proov nr 2 sisaldas lipiide. 1. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis)
Töö käik Uuritakse kahte tahket materjali, millest üks sisaldab lipiide. · Võetakse 2 kuiva katseklaasi, millesse pannakse umbes 1g tahket ainet. · Mõlemasse katseklaasi lisatakse lisatakse mitte rohkem kui 0,5 ml orgaanilist lahustit, milleks antud katses on atsetoon. · Loksutatakse hoolikalt ja lastakse tahke materjali settimiseks seista umbes 5 minutit. · Kui lahuse kohale on tekkinud selge lahusekiht, siis kantakse mõlemast katseklaasist tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. · Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ning varju suunas Esimesest proovist võetud lahusest tekkis paberile rasvaplekk, järelikult sisaldas esimene proov lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus
paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi selleks, et uurida antud proove, kas on tegu lipiididega või mitte. Ühesse panin 1g proovi nr 1, teise 1g proovi nr.2 ja mõlemasse lisasin 0,5 g atsetooni. Loksutasin hoolikalt ning jätsin umbes 5 minutit seista, et tahke materjal settiks. Kui sademe kohal tekkis selge lahuse kiht, kantsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilk lahust filterpaberile ja lastsin kuivada. Kuiva paberit vaatasin vastu valgust ja märkasin, et paberil 1. prooviga on rasvaplekk, mis suurendab tema läbipaistvust. Saan järjeldada, et lipiide sisaldas 1. proov 1.3.2 Emulsioonitest Emulsiooniks nimetatakse kahest mittesegunevatest vedelikust koosnevat süsteemi. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks.
Töö eesmärk: Määrata reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist Kasutatud töövahendid: katseklaasid, kell, termomeeter, pliit Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat- Na2S2O3, 2% väävelhape- H2SO4, vesi Töö käik: Nelja nummerdatud katseklaasi (1, 2, 3, 4) mõõdeti ~4 cm 3 naatriumtiosulfaadi 2% lahust ja teise nelja (1*, 2*, 3*, 4*) ~4 cm3 väävelhappe 2% lahust. Keeduklaasi valati vett ja asetati sellesse kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valati katseklaasist 1* väävelhape naatriumtiosulfaadi lahusesse katseklaasis 1. Lahused segati kiiresti ja mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõdeti vee temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuur tõsteti 10o C võrra ning korrati katseid teise katseklaaside paariga (2* ja 2). Analoogselt viia läbi katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paariga, kusjuures igakord tõsteti vee temperatuuri 10oC. Katseandmed kanti tabelisse. Katse andmete põhjal koostati graafik
4 Katseklaasid, kell, termomeeter, pliit, naatriumtiosulfaat Na2S2O3, 2% väävelhappe H2SO4, vesi Töö käik Nelja nummerdatud katseklaasi (1, 2, 3, 4) mõõta ~ 4 cm3 naatriumtiosulfaadi 2%- list lahust ja teise nelja (l*, 2*, 3*, 4*) 4 cm väävelhappe 2%-list lahust. Keeduklaasi valada vett ja asetada sellesse kõik katseklaasid. Vie minuti pärast valada katseklaasist 1. väävelhape naatriumtiosulfaadi lahusesse katseklaasis 1. Lahused kiiresti segada ja mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõta vee temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuuri tõstati 10º C vörra ning korrati katseid teise katseklaaside paariga (2* ja 2). Analoogiliselt katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paariga, kusjuures iga kord tõsta vee temperatuuri l0ºC võrra. Katseandmed kanti alljärgnevasse tabelisse.
Lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valget vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töö käik Kahte katseklaasi pandi 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse katseklaasi valati umbes 1 ml orgaanilist lahustit (atsetooni). Loksutati ja lasti 5 min sesita. Mõlemast katseklaasist kanti pipetiga tilk tahke materjalikohal olevat lahust paberile ja kuivatati. Tulemus Esimene katseklaas: Akroleiin proov nr.1 Teine katseklaas: Akroleiin proov nr.2 Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 1.3.2. Emulsioonitest
aines on rasva või mitte. Kasutatakse filterpaberit, kuhu peale pannakse läbi lahustatud kaks proovi kus kus ühes on rasva ja teises ei ole. 1. Võtta kaks filterpaberit, kaks katseklaasi. 2. Katseklaasidesse panna 1 g vastavad tahket ainet (proov 1 ja proov 2). 3. Lisada 0,5 ml orgaanilist solventi ja loksutatakse hoolikalt. 4. Tahke materjali settimise jaoks lastakse 5 minutit katseklaasidel olla. 5. Filterpaberile panna klaaspulgaga mõlemast katseklaasist üks tilk ja oodata kuni filterpaberil olev ,,täpike" ära kuivab. 6. Ära määrata kummas tundmatus tahkes aines oli rasva ja kummas mitte. Järeldus: Esimeses proovis oli rasva sees ja seda oli näha sellega, et kui vaatada valguse poole läbi paberfiltri, siis täpike oli natukene läbipaistev. Teisel filterpaberil seda ei olnud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilisetest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all
ja sisse pipeteerida 0,5 ml uuritavat invertaasi lahust kasutades automaat pipetti. Lahus loksutatakse läbi ja võetakse 1 ml reaktsiooni segu mis pannakse ühte koonilisse kolbi milles on komplekslahus sees (,,0-proov"). 5. Kohe pärast loksutamist ja katseklaasi termostaati tagasi panemist käivitada stopper. 6. Kui 10 minutit on mööda saamas siis võtta 1 ml reaktsioonisegu katseklaasist ja panna ,,10 minutit" kolbi kus on komplekslahus sees. Katseklaas ise ruttu panna tagasi termostaati! 7. Kui 20 minutit on mööda saamas siis võtta 1 ml reaktsioonisegu uuesti katseklaasis ja panna ,,20 minutit" kolbi kus on komplekslahus sees. 8. Katseklaasi võib termostaadist ära võtta. V(komplekslahus) = 30 mL kokku V(sahharoos-invertaas lahus) = 3,0 mL kokku V(uuritava invertaasi lahus) = 0,5 mL V(substraat e
annaabi.ee 
