Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Üldine keemia praktikum 6

Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö nr. 6 ülesanne seisnes erinevate metallide ning nende ühenditega katsete läbiviimises selleks, et analüüsida korrosiooniteket mõjutavaid faktoreid ja põhjuseid, mille abil on võimalik tutvuda metallide korrosiooni enamlevinud ilmingutega. Sissejuhatus Redoksreaktsioon – keemiline reaktsiooni, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise käigus muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste Redutseerija – aine või ioon, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone Oksüdeerija – Aine või ioon, mis seob ema struktruuri elektrone Redokspotentsiaal – Tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi

Üldine keemia

0

docx

Redoksreatsioonid ja metallide korrosioon

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 6 Redoksreatsioonid ja metallide korrosioon Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 10.11.2011 24.11.2011 arvestatud: Eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Kasutatavad ained 0,1Msoolhape, 0,1Mväävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat( III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm³), tsentrifuugiklaas. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1

Keemia ja materjaliõpetus

4

docx

Praktikumi 6. protokoll

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr. 6 Töö pealkiri: Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon 1. Töö eesmärk. Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. 3

Keemia ja materjaliõpetus

5

docx

Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega.

lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Vasktraadi lisamisel ei eraldu vase pinnalt vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda sealt välja tõrjuda vesinikku. Vase pinnalt hakkab eralduma vesiniku alles siis, kui vasktraat viia kontakti tsingiga. Korrodeerub tsink, sest ta on reaktsioonis aktiivsem metall. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt galvaanipaar. Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid.

Keemia

32

docx

Redoksreaktsioonid. Metallide korrosioon

Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 5 Redoksreaktsioonid. Metallide korrosioon Praktiline osa 1. Redoksreaktsioonid NB! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite värvused. Esitada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid ning tasakaalustamiseks vajalikud elektronide bilansid või vastavad poolreaktsioonide võrrandid. Märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Kirjutada oksüdeerija ja redutseerija juurde nende ühendite nimetused. Halogeenid Katse 1

Anorgaaniline keemia

6

docx

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 6

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon 6 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1

Keemia ja materjaliõpetus

22

pdf

KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED

Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO3-= CO3-2 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- = CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- = Mg(OH)2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse

Keemia ja materjaliõpetus

2

docx

Metallide aktiivsus ja korrosioon, praktikum

Keemia aluste praktikum. Metallide aktiivsus ja korrosioon. Fe2+-ioonide kontsentratsiooni määramine permanganatomeetriliselt Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Zn reageerimine tugevalt lahjendatult HNO3-ga: Zn graanulile lisatakse 0,5M HNO3 ning jäetakse mõneks ajaks seisma. Toimub reaktsioon. 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O Siis eraldatakse lahus Zn graanulist. Lahusele lisatakse KOH lahust (4M, 6M) ning kuumutatakse gaasipõleti kohal. Eraldub gaasi, mis muudab märja

Keemia aluste praktikum

Kommentaarid (0)