Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 6 (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega.

Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1.Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Zn+2 HCl ZnCl 2 + H 2 -¿ H 2 Oksüdeerijaks on H: +¿+2 e ¿ 2 H¿ 2+ ¿ ¿ Redutseerijaks on Zn: -¿ Zn Zn ­ 2 e

Keemia

0

docx

Redoksreatsioonid ja metallide korrosioon

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 6 Redoksreatsioonid ja metallide korrosioon Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 10.11.2011 24.11.2011 arvestatud: Eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Kasutatavad ained 0,1Msoolhape, 0,1Mväävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)-

Keemia ja materjaliõpetus

4

docx

Praktikumi 6. protokoll

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr. 6 Töö pealkiri: Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon 1. Töö eesmärk. Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus,

Keemia ja materjaliõpetus

18

docx

Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon töö nr. 6 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 20.11.15 1.Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas Kasutatud ained:

Metallid

32

docx

Redoksreaktsioonid. Metallide korrosioon

Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 5 Redoksreaktsioonid. Metallide korrosioon Praktiline osa 1. Redoksreaktsioonid NB! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite värvused. Esitada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid ning tasakaalustamiseks vajalikud elektronide bilansid või vastavad poolreaktsioonide võrrandid. Märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Kirjutada oksüdeerija ja redutseerija

Anorgaaniline keemia

8

docx

Üldine keemia praktikum 6

Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö nr. 6 ülesanne seisnes erinevate metallide ning nende ühenditega katsete läbiviimises selleks, et analüüsida korrosiooniteket mõjutavaid faktoreid ja põhjuseid, mille abil on võimalik tutvuda metallide korrosiooni enamlevinud ilmingutega. Sissejuhatus Redoksreaktsioon – keemiline reaktsiooni, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise käigus muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste Redutseerija – aine või ioon, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone Oksüdeerija – Aine või ioon, mis seob ema struktruuri elektrone Redokspotentsiaal – Tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. Kui potentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivsed, siis vastupidi Vesinikelektrood – Elektrijuht, millel kasutatakse vesinikgaasi. Kasutatakse metallide potentsiaali kindlaks määramisel.

Üldine keemia

22

docx

Kompleksühendid

Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I Laboratoorne töö 2. Kompleksühendid EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~1 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus muutus punaseks Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsiooni võrrand. Tiotsüanoraud(III)sulfaat

Anorgaaniline keemia

22

pdf

KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED

KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahuse koguse massi, seega sõltub ta lahuse massist ja 𝑚 ruumalast 𝜌 = . 𝑉 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus Segades kahte vedelikku toimub lahuse kontraktsio

Keemia ja materjaliõpetus

Kommentaarid (2)