Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised
Iseloomulik hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, head materjalid) Liitaine keemiline ühend, aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Lähteainete vahel tekivad keemilised sidemed ja energia eraldub. Võrrandi tasakaalustamine aatomite arvu võrdsustamine võrrandi mõlemal poolel. Hapnik ja vesinik, nende ühendid Õhu koostis: lämmastik ~78%; hapnik ~21% (organismid kasutavad energia saamiseks); süsihappegaas ~0,03% (taimed kasutavad fotosünteesi lähteainena); argoon ~0,93%; veeaur Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Hapniku saamine: tööstuses õhu fraktsioneeriv destillatsioon ja vee elektrolüüs. Laboris vee elektrolüüs ja hapniku sisaldavate ainete lagundamine (näiteks KMnO4 kuumutamine) Hapniku kindlakstegemine hõõguv pird süttib hapnikus Põlemine ainete reageerimine hapnikuga
Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. Toatemperatuuril ühineb ta vesinikuga plahvatusega juba pimedas: H2+F2=2HF HF vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. Viimane on nõrk hape, kuid väga mürgine ja sööbiv. HF söövitab isegi klaasi. HF sooli nimetatakse fluoriidideks. Vesiniksideme olemasolu tõttu võib ühealuseline vesinik vesinikfluoriidhape moodustada ka vesiniksoolasid ja esineb isegi gaasi faasis dimeerina: (HF)2 ehk H2F2. Reageerimisel veega eraldub hapnik (ja trihapnik): F2+H2O=2HF+O 2O=O2; 3O=O3 Broom (Br: 1s22s22p63s23p63d104s24p5) on punakaspruuni värvusega väga mürgine vedelik. Tema vesilahust nimetatakse broomiveeks. Paremini kui vees lahustub broom orgaanilistes lahustites (benseenis, etanoolis, eetris). Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks: H2+Br2=2HBr HBr vesilahust nimetatakse vesinikbromiidhappeks. Vesinikbromiidhape on tugev haoe, tema sooli nimetatakse bromiidideks. Broomiühendeis on broomi o.-a. I kuni V. Jood (I:.....
suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Hapnik ja halogeenid (väliskihil elektrone suhteliselt palju) käituvad eelkõige oksüdeerijatena. 4. Selgitage diagonaalset seost perioodilisussüsteemis näidete abil. Igal rühmal on oma iseloomulik valentskihi elektronide jaotus, mis määrab paljuski elemendi omadused iga rühma esimene element erineb järgnevatest rohkem kui need omavahel diagonaalsed seosed Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po)
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
64.buta 65. penta 66.heksa 67.hepta 68.okta 69.nona 70. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust
Need võimaldavad rakku teavitada teatud ainete olemasolust väljaspool, et rakk saaks vastavalt reageerida. Et rakk saaks veenduda, kas mingi aine on kehaomane, asuvad rakumembraanis ka mõned valgumolekulid. Retseptorid – erutustundlikud organellid Üheks rakukesta tähtsaks ülesandeks on kontrollida ainete sisse- ja väljapääsu. Seda rakukesta omadust nimetatakse poolläbilaskvuseks või selektiivseks läbitavuseks. Vesi ja vees lahustunud teatud ained, nagu hapnik ja süsinikdioksiid, läbivad membraani oma väikese molekuli tõttu takistamatult. Samuti laseb membraan läbi enamiku rasvlahustuvaid aineid. Seetõttu seovad mõned ained end kandemolekulidega, mis muudavad need ained rasvas lahustuvateks ja võimaldavad neil rakku siseneda. Rakutuum ehk nukleus on iga raku keskus. Tuum vastutab selle eest, et rakk saaks täita oma ülesandeid. Peale selle sisaldab tuum inimese pärilikkusainet, mis raku jagunemise korral uutele rakkudele edasi antakse
Kõik kommentaarid