roomlased olid austanud. See oli esimene Neitsi Maarjale pühendatud kirik ja osaliselt ehitati selleks, et luua hoiupaik tuunikale, mida ta olevat enne Kristuse sünnitamist kandnud. Võlvi kohal on vasega kaetud valurauast raamistik, mis vahetas välja algse puitstruktuuri. Kõrgem on edelatorn, mis on 113 meetrit kõrge. Kesklööv on katedraalil 130 meetrit pikk ja 16,5 meetrit lai. Põhiplaan on Prantsuse gooti katedraalidel tüüpiline ning väga sarnane Reimsi ja Amiens´i katedraalide omaga, Inglise katedraali plaanist erineb se oma kõrguse ja valguse kasutuse ning kooriosa ja eraldamata kesklöövi poolest. Vitraazid ujutavad katedraali interjööri üle varvilise valgusega. Keskaeges vitraazid võtavad endaalla kokku 3000 ruutmeetrit. Portiukse kohal asuva fonooni süvendatud kolmnurkses ruumis paiknev skulptuur kujutab Kristust aujärjel, teda ümbritsevad püühakud ja inglid. Rikkalike detailidega kolmemõõtmeline teos jätkub karniisidel
Westminster Abbey Asukoht Ajalugu Umbes aastal 1040 usutunnistaja Edward ehitas romaani stiilis kloostri Aastal 1245 otsustas Henry III kloostri lammutada ning ehitada uus kirik gooti stiilis Henry VII lisas Neitsi Maarjale pühendatud kabeli Gootika tunnused Teravkaared Laes lehvikvõlvid Vitraazaknad Kõrgustunne Roosaken Tugimüürid Roidvõlvid Õhukesed sambad seintel ulatuvad põrandast laeni mis jätab mulje, et lagi on väga kõrgel nagu taevas. Erinevalt Itaalia või Prantsuse katedraalide ustest on Westminster Abbey uksed suhteliselt tavalised. Sise- ja välivaated Raske katuse üleval hoidmiseks kasutati tugipiilureid ning tugikaari. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Tänapäev Toimuvad jumalateenistused Saab käia ekskursioonil Valitsejate kroonimispaik Koht kuninglike laulatuste läbiviimiseks Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_inglise.htm http://www.westminster-abbey
prantsuse kuninga domeen. Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid Varagootika ajal alustati ka Pariisi Notre-Dame'i kiriku ehitamist. (valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163. 1182 valmis koorihoone, pikihoone 1200, fassaad 1245, viimasena valmisid kooriosa kabelid 1320. Kõrg-gootika: suurte võimsate katedraalide ajastu. Chartres katedraal, kus on säilinud vitraazid originaalis. Soissons'i katedraal, sai I maailmasõjas kannatada Reims'i katedraal Amiens'i katedraal, pidi suuruselt toreduselt ületama kõik senitehtud katedraalid. Ehituslugu erandlik, sest ehitamist alustati pikihoonega Väiksematest kirikutest on kuulsaim Saint Chapelles'i kirik - endiste Prantsuse kuningate lossikabel. Valmis ka üks kuulsamaid kloostrirajatisi, Mont-Sant Michele saareklooster. Hilisgootika flamboyaut stiil
Skulptuur 19. saj. Neoimpressionism 1. Auguste Rodin. Millega ta tegeles, nimeta tema tuntumad teosed, nende lühitutvustus. François-Auguste-René Rodin oli prantsuse kujur ja graafik. Tuntumad teosed:’’Põrguväravad’’ - Rodin sai "Põrguväravate" idee Dante poeemist "Jumalik komöödia"ning imetlusest gooti arhitektuuri, eriti gooti katedraalide vastu. Väravate algne kontseptsioon oli sarnane 15. sajandi Itaalia skulptori Lorenzo Ghiberti loodud Firenze toomkiriku baptisteeriumi idapoolse uksega, nn Paradiisi väravaga. ’’Mõtleja’’-"Põrguväravate" kompositsioonis on ligi 200 inimfiguuri, millest paljud on kujunenud iseseisvateks skulptuurideks. Näiteks väravas kesksel kohal olevast mõtisklevast mehest (esialgu mõeldud Dantena), kujunes hiljem välja iseseisev skulptuur "Mõtleja"
vaprust ja aadellikkust, ehkki punane on ka timuka ja prostituutide värv. Kollast peetakse argpükste värviks ning seostatakse heidikute, hullude, muslimite ja juutidega, samas ülistatakse teda kulla värvina, ja kuld ise on metallidest kõige päikselisem ja hinnalisem. Vääriskivid olid muuseas olulised ka sellepärast, et neile omistati erakordne, moraalne väärtus, kuna jumalik kiirgus pidi tihenduma teatud eelisseisundis esemetes. Sel põhjusel kasutati neid palju ka kirikute ja katedraalide sisearhitektuuris. Aeti taga ju ilu. Teine tuntud keskaja filosoof oli Augustinus, kes tunnistati hiljem ka pühakuks. Tema väitis, et ,,Kunst on vale, mida ei usuta ja seetõttu ei ole ta patt". Kuna koopiate tegemine on vale, kuid samas ei usuta selle tõelisust, pole see ka patt. Inimesed saavad oma uudishimu lihtsalt rahuldatud, hakates enda jaoks võibolla mõistma neid kunstiteoseid nagu keskajal hakkasid inimesed aru saama piiblist. Tänapäeva on see üle kandunud
Trükikunst võimaldas olemasolevaid teadmisi üha suuremal hulgal tirazeerida, tõi kaasa teadmiste kiirema leviku ja aitas kaasa teaduse arengule. 2 · Keskaegne arhitektuur: NB! Keskaegne ehituskunst pööras kõige suuremat tähelepanu sakraalehituste (kirikute ja kloostrite) rajamisele, mis pidid lihtsurelikule Jumala ja kiriku tähtsust ja olulisust. Enim pöörati tähelepanu piiskopkondade peakirikute- katedraalide rajamisele, millele ehitati tavaliselt kaks suurt läänetorni (Itaalia eripära- kirikust eemal asuv kellatorn, tuntuim Pisa torn) ja rohkelt kaunistatud portaal(id)- uksed. Valdavates keskaja ehitusstiilideks olid romaani ja gooti stiilid, millele omased tunnused olid: Romaani stiil Gooti stiil - ümarkaartega ukse- ja aknaavad - teravkaartega ukse- ja aknaavad ning võlvid ning võlvid
..8 m); kitsad ning väikesed uksed ja aknad; interjööri ilmestab samba kapiteeli ja baasi kujundus Ehitised:Pisa toomkirik ja viltune kellatorn; Speyeri katedraal Gooti stiil:Keskaja kunstistiil; Oli valdav 12. saj – 16. saj; Arenes välja romaani stiilist; Põhja Prantsusmaalt; Levis üle Lääne-Euroopa; Nimi gooti hõimude järgi; Algselt oli sõna „gooti“ halvustav, võrdväärne „barbaarsega“ Etapid:13. sajand – klassikaline ajajärk Valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jne) kaunistused Plastika suursugune, pidulik, pühalik; 14. sajand: Paralleelid usuliste/müstiliste liikumistega; Usuliste motiivide hulgas sagedad kannatusest, surmast ja piinast rääkivad (nt. Kristuse kannatuslugu); Vähenes mõistusliku jutustuse osa, tugevnes tunnete väljendus; 15. sajand: Tugevnes realism, usulise motiivi tähtsus vähenes; Pessimistlik/meeleheitlik põhitoon; Motiivid rõhutasid inimeste surelikkust
sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiir kujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal tornilääneküljel kolmkaar nissides asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse kohtupäevastseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida Euroopas. Seda üllatavam on sellise sisuga teose leidmine Tartus. Veel hämmastavam on olnud aga Jaani kiriku sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis, nn. Pseudotrifooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Võidukaare kohal oli Ristilöödu figuur. Lisaks oli sadu erineva suurusega figuure, päid ja reljeefe kiriku seintel, piilaritel, konsoolidel, kapiteelidel ja teistel
Konstruktsiooni toestamiseks kasutatakse kiriku väliseinale ehitatud tugikaari ja tugipiitu. Selle tõttu nägid gooti kiriku külgfassaadid välja nagu skeletid. Hilisgootika perioodil (14. sajandi keskpaik - 16. sajandi algus) hakati ka väliseid konstruktsioone kaunistama - neist moodustati erinevaid mustreid. Gooti ehitiste skelettsüsteem võimaldas materjali - loodusliku kivi ja telliste - kokkuhoidu, ka lühenes ehitiste valmimiseks kuluv aeg. Võrreldes romaani kirikutega avaldab gooti katedraalide interjöör sisenejale tunduvalt rohkem mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus. Kogu gooti kirikute arhitektuur üritab luua illusiooni nagu hoone oleks kõrgem ja sihvakam kui ta tegelikult on, nii et lisaks reaalselt kõrgemal asuvale laele on ka sihvakad jooned sisemuse kujunduses. Kui romaani kirikutes oli palju vaba seinapinda mis kaeti maalidega, siis gooti kirikutes on seintes suured
ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ristlillik, Gooti aken suur, tavaliselt terava tipuga ja kivist liigendusega, fassaad (läänes) roosaken Gooti arhitektuur Prantsusmaal: · Pariisi jumalaema kirik ehk Notre Dame (kesklööv 32 m) · Chartres'i katedraal · Amiensi katedraal (42,5m) · Reimsi katedraal (37,5m) · Katedraalide põhiplaaniks pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. · Pikihoone 3 -või 5 lööviline · Transept tavaliselt mitmelööviline · Kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest laiem ja kõrgem · Külglöövid nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi · Külglöövid jätkusid teiselpool transepti, kooris, moodustades kooriümbriskäigu · Krüpte ei ehitatud, koori põrand samal tasapinnal pikihoone põrandaga
Ristimiskivi on ka romaanipärane. 2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimase kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggootika katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud Ida-Euroopas. Veel hämmastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid kesklõõvi akendetsoonis, pseudotrifooriumi nissides ja kesklõõvi lääneseinal. Teise maailmasõja ajal 1944.aastal muutis pommitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku vremeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. 3) Mida loetakse Eesti keskaegse puuskulptuuri parimaks teoseks? 14
Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga) · ,,Palazzo Ludovisi" · ,,Palazzo Chigi" Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel. · ,,Püha Theresa Ekstaas" (1647-1652)- altar, mille Bernini pühendas Hispaania pühak Theresale. Oma müstilisi nägemusi taevalikust õnnest on Theresa kirjeldanud järgmiselt: "Siis nägin ma enda kõrval seisvat inglit lihakssaanud kujul. Ingli käes nägin ma kuldset noolt põleva otsaga; mulle paistis, et ta selle mitu korda mu südamesse torkas, ja ma tundsin, kuidas see mu sisemusest läbi tungis
Kirik seisab Carrer de Sardenyal ning on tänase päevani ehitusplats ning suuremast osast ehitatud annetustest. Kas projekt ka kunagi lõpule viiakse, jääb teadmata.Algselt oli siia planeeritud uusgooti ehitis, nagu lõppev 19.sajand oli neid sadade kaupa välja mõelnud. Aasta pärast ehitustegevuse algust tehti töö jätkamine ülesandeks Antonio Gaudile. Ta tühistas algsed kavandid ning projekteeris hiiglasuure jumalakoja, mis pidi pärima kõrgkeskaegsete katedraalide suuruse ja õigused. Nagu Astorga piiskopilossi puhul, nii kombineeris ta ka siin gootika ja juugendstiili. Põhiplaanilt oli hoone viielööviline basiilika ristlöövi ja apsiidiga. Et pikihoone on suhteliselt lühike ja sellele on ajapikku igasuguseid juurdeehitisi liidetud, tekib mulje pigem tsentraalehitisest, millest räägib ka ettenähtud kuppel, mis peaks ulatuma 160 meetri kõrguseni. Esmajoones domineerivad ehitist tornid. Kaheksa 115 meetri
kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18 okt 1862 pandi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhidekt Ott Pius Hippius. 20 det 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis , sest puudusid altarimaal ja tornid. Lääne Euroopa katedraalide sarnaselt on kirik kahe torniga. Küljelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhidektuurne mõjukus keskendub interjööris-ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujundav freskotehnikas altarimaal "Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresco teostas Eesti soost kunsnik Johan Köler. Altari maal valmis 10-ne päevaga ehk 23. Juuliks 1879
Alamklassides valitses harimatus ning arvatakse, et Rooma riigi hiilgus käis ainult ülemkihi kohta.12 6 Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 25. 7 Hermann Kinder ja Werner Hilgemann, Maailma ajalugu, (Tartu: Avita, 2001), 121. 8 Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 25. 9 Samas, 28. 10 Samas, 29. 11 Samas, 31. 12 George Duby, Katedraalide aeg: kunst ja ühiskond 980-1420,(Tartu: Greif, 1999), 9-11. Rocca al Mare Kool, Sandra Kartau, 10b
Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared.
graafiline leht — plaadilt trükitud graafikakunsti-teos. graatsia - üks kolmest jumalanna Aphrodite kaaslasest. gravüür — siledale pinnale uuristatud joonistus ja selle äratrükk; sõltuvalt graveeritava pinna materjalist eraldatakse puugravüüre, vasegravüüre jne. greif — muinasjutuline loom lõvi keha ning kotka pea ja tiibadega, oli eriti levinud idamaade kunstis. haritorn — katuseharjalt kerkiv kergema ehitusega torn, näiteks gooti katedraalide nelitise kohal (pildil barokne haritorn). hellenism — antiikajastu 4.—1. saj. e.m.a. (sõnast «hellen» — kreeklane). hieroglüüf — (eriti vanaegiptuse) kiri, kus lihtsustatud joonistustega tähistatakse sõnu, silpe või kaashäälikuid. hunnid — mitmed Aasia päritoluga rändrahvad, kes I aastatuhandel Euroopasse tungisid ja oma laastamistööga andsid tõuke Suurele Rahvasterännule. ikoon — pühapilt kreekakatoliku usu maades.v
Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga) · ,,Palazzo Ludovisi" · ,,Palazzo Chigi" Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel. · ,,Püha Theresa Ekstaas" (1647-1652)- altar, mille Bernini pühendas Hispaania pühak Theresale. Oma müstilisi nägemusi taevalikust õnnest on Theresa kirjeldanud järgmiselt: "Siis nägin ma enda kõrval seisvat inglit lihakssaanud kujul. Ingli käes nägin ma kuldset noolt põleva otsaga; mulle paistis, et ta selle mitu korda mu südamesse torkas, ja ma tundsin, kuidas see mu sisemusest läbi tungis. Ma kannatasin
Joonis 18. Rooma kiriku põhiplaan. [ibid] 14 5. GOOTIKA Gootika on järgmine kunstistiil Lääne-Euroopa, mis valitses aastatel 1150-1500. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. [1] Suurte keskaegsete gooti katedraalide arhitektuur on Euroopa tsivilisatsiooni uhkusi. Gooti stiili tuumaks on tugikaar, mille abil saadi konstrueerida kõrgeid ja üha keerukamaid kivivõlve ning luua veelgi suuremaid aknaid. Palma de Malorca katedraali (joonis 19) kesklööv on saanud võimalikuks kivist toetavate kaarte ehk tugikaarte tõttu [17] Tugikaared, kõrged võlvid ja teravkaared tõstsid kloostrid, kirikud ja katedraalid taevasse. Gooti
Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Saint- Denis` uus koor vaimustas kõiki külalisi. Pariisis ja selle ümbruse linnades hakati ehitama suuri kirikuid uues stiilis. Varagootikasse kuulub Pariisi Jumalaema katedraal ( Notre Dame), mille ehitamist alustati 1163. aastal. Kõrggootika ( 1200-1400) esimene suurteos oli Chartres`i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis, see ehitati külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti süsteem võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid olid nii kitsad ja madalad, et nende võlvid ei vajanud erilist tugisüsteemi. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril nüüd mitu väikest väljaehitist- kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Pärja keskmine
13. saj lõpus hakkavad tekkima territoriaalriigid. Renessanssi protsessid on seega alguse saanud varem. Keskaegne inimene leidis, et ta elab lõpuajastul tänu kristlikule maailmapildile, millelele on omane lõplikkus. Kristuse taastulemist oodati peagi. Maailma mõistmises on oluline usk, et lõpp tuleb homme, kui just mitte täna. Vahel kardeti rohkem, nt enne aastat 1000 loobuti isegi kroonikate kirjutamisest, sest teati, et kohe tuleb lõpp. Samas ei loobutud katedraalide mitmesajaaastatest ehitusprojektidest selleks, et kiita Jumalat. Alguses arvati, et lunastatud saavad ainult mungad, 13. saj tekkis puhastustule kontseptsioon. Loodi teooriaid, kus maailma ajaloos oli mitu olulist riiki, neist viimane Rooma, mis muidugi Aacheni keisri näol edasi kestab. Saksa keisriks hakkasid seda meest nimetama tema enda poliitilised vaenlased. Kunstis väljendati piiblilugusid kaasaegses
13. sajandi lõpul levis Eestis gooti stiil, mida iseloomustab hästi puuskulpuur istuvast Maarjast Kristus- lapsega Kaarma kirikus Saaremaal. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus Saaremaal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14. sajandil loodud terrakotaskulpuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse Kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida- Euroopas ning seda üllatavam on sellise teose leidumine Tartus. 14. sajandi puuskultuuri silmapaistvam teos on elusuurune Kolgata- grupp, mis paiknes Harju- Risti kirikus. Kaarjas poos ja keha peitev riidevoldistik on tüüpiliselt kõrggootilikud, kusjuures vormitöötluse peenus ja hingeelu kujutamise väärikus viitab seostele prantsuse kunstiga. Kõrgelt olid keskaja Tallinnas, eriti 15. sajandil, arenenud kullasepakunst.
Seal kajastuvad erinevad sündmused nii piiblist kui ka igapäeva elust, mis kajastuvad inimestelt malli võetud skulptuurides. 1 EHITUSE ALGUS 1.1 Monumentaalse kiriku idee 19.sajandi jooksul lammutati progressi nimel kirikuid ning vägivallapuhangud tõid kaasa kultushoonete põletamise, rüüstamise ja hävitamise. Vaatamata sellele võeti 19.sajandi lõpul samas linnas ette monumentaalne kirik, mis oli mõeldud elustama nii iidsete gooti katedraalide ideaale kui ka kujunema kaasaegse religioosse arhitektuuri näidiseks. (1) Seesuguse suure plaani algatas väike usuühing, mis viljeles Püha Joosepi austamist. Usuühingu eesistuja Josep Maria Bocabella kuulutas välja kava ehitada kirik, mis oleks pühendatud ühtlasi Pühale perekonnale kui ka kõigi kristlike perekondade eeskujule. Bocabellal tuli kiriku ehituskavatsus peale Vatikani külastust 1872.aastal. (4)
õppimisvõimalustest või stigmatiseeritud kui õppimisvõimetud ei suuda vaesed võidelda paremate töökohtade pärast); · Vaesed lisavad mitte-majanduslikele gruppidele sotsiaalset vitaalsust (kõikvõimalike filantroopsete tegevuste kaudu); · Vaesed täidavad kultuurilisi funktsioone, nagu nad kunagi olid tööjõuks Egiptuse püramiididele, Kreeka templite ja keskaegsete katedraalide ehitustel; · Vaesed elavad oma subkultuuris, mille (osa) võib omaks võtta dominantne kultuur; · Vaesed esinevad kui sümboolsed valijad ja oponendid erinevate poliitiliste grupeeringute jaoks; · Vaesed neelavad tihti ühiskonna muutumise ning kasvu poliitilise hinna (n.linnakeskuste rekonstrueerimine, industrialiseerimine); · Vaesed mängivad suhteliselt väikest rolli poliitilistes protsessides , võimaldades seeläbi
Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendest sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni.
Kordav tööleht: elu keskaegses linnas 7. klass Vastused võid leida nii õpikust kui ka töövihikust. 1. Kuhu tekkisid keskajal linnad (kuhu neid kõige sagedamini rajati)? (tv lk 36) · Headesse sadamakohtadesse · Kaubateede ristumiskohtadesse · Valitsejate linnuste lähedusse · Suurte katedraalide (peakirikute) lähedusse · Turu- ja laadaplatside ümbrusesse · Sildade lähedusse ja jõgede koolmekohtadesse 2. Millised ühiskonnas toimunud muutused mõjutasid linnade rajamist? (tv lk 36) · Põllumajanduse areng (võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ja paremad põllutööriistad), tänu sellele tekkis põllumajandussaaduste (toiduainete) ülejääk. Neid ülejääke oli vaja kusagil müüa.
· Siiski luuakse hulk suurejoonelisi seinamaale o Veelgi rohkem lossides Pole praktiliselt säilinud 12. Gooti kujutav kunst väljaspool Prantsusmaad. Saksamaa o Gooti plastika suur õitseng o Mõjustatud prantsuse eeskujudest Töötati ümber ning tekkis saksa oma stiil o Pole säärast skulpturaalset tervikut katedraalide puhul nagu prantslastel (v-a Strasbourg) o Bambergi toomkiriku skulptuurid Saksa gooti skulptuuri tipp keskajal o XIV sajand Esile pääseb maneerlikkus · Prantsuse skulptuuri kopeeritakse nii ühele jalale toetumise kui ka riidevoltide kujutamise poolest · Kölni toomkiriku koor
Seda ristvõlvi kergust kasutas kõrguse saavutamiseks alles järgmine stiiliperiood, gootika. Romaani ehitistes esineb ka ristvõlv veel võrdlemisi raskelt ja staatiliselt lamava kattena. Maali alal pole romaani kunstiajajärk saavutanud eriti silmapaistvaid tulemusi. Ajatingimuste karmus oli vähe soodus selle „õrnema“ kunstiliigi arengule, mis nõuab erksamaid ja tundlikumaid meeli, kui võisid omada XI ja XII sajandi inimesed. Rohkem harrastati raidkunsti. Suuremate katedraalide (suurkirikute) portaalid (sissekäigud) ehiti enamasti skulptuurgruppidega (raienditega), mis kujutasid piiblistseene; altaritele ja hauaplaatidele raiuti samuti plastilisi figuure (kujundeid). Kuid ka siin ei jõutud enamasti veel toelise kunstilise elamuse väljenduseni. Vormid jäid kohmakaiks ja tooreiks, suutmata edasi anda kunstniku siseelamusi. Skulptuuri õpipoisiajaks võiks nimetada seda ajajärku. Üksikud teosed, mis jõudsid juba osaliselt välja üldisest abitusest, kõnelevad
Egiptuse ajaloo algusse, see kadus müütide ja legendide udusse. Sel ajal, kui paljude praeguse Eoroopa rahvaste esiisad elasid koobastes ja nuiasõda pidasid, oli Egiptus juba suurepäraste paleede ja templite maa, kindla riigikorra, arenenud põllumajanduse ja kõrgetasemelise astronoomia ning arstiteadusega maa. Egiptlastelt õppisid meie õpetajad kreeklased, Egiptuse nisu toitis keiserlikku Roomat, ristiusk leidis tugeva jalgealuse just Egiptuses. Aga siis, kui pandi paika Euroopa katedraalide vundamendid, oli Egiptus tsiviliseeritud rahvaste mälust kadunud kui suurriik ja muutunud lihtsalt ,,ajaloota rahva" maaks. 2. Püramiidide ehitamine 3 Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks
roosaken--roos-ja rosettmustriga ümmargune aken romaani ja eriti gooti arhitektuuris. Asetseb portaali kohal või transepti otsaseinas. vitraaz--klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraaziks nim. ka tugevasti katvate eredate värvidega klaasile maalitud pilti. Levis laialdaselt gooti ajastul, peamiselt kirikuaknail. kuningate galerii--kuningaskultuuride rida Prantsuse gooti katedraalide fassaadi portaali kohal. ehisviil--vimperg--dekoratiivviil gooti arhitektuuris harilikult portaali või akna kohal. fiaal--miniatuurne torn, kaunistuselement gooti ehitiste ehisviiludel tugipiilareil ja tornidel. Fiaalile on iseloomulik kõrge püramiidkatus ja ristlillik selle tipus. ristlillik--gooti torne, viile ja fiaale krooniv ristitaoliselt asetatud lehted ja ladvapungaga taimkaunistus. krabi--mugul, lehe-või pungataoline ornament gooti arhitektuuris ja seda jäljendavates stiilides
kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetataksegi keskaja kirikute reljeefe 'vaestepiibliks'. 13. Kirjelda gooti stiilis kirikut, tunnused, hoone tüüp, sajandid? Mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta gooti kirikud(5)? Gooti stiil- alates 1144.aastast. Gooti stiili peamised tunnused, mille järgi kirikud ära tunnen-kergena mõjuvad teravkaaretele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Krüpte tavaliselt enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Gooti kirikud: 1) Saint Denis' kirik Prantsusmaal(1144) 2) Pariisi Jumalaemakirik Prantsusmaal 3) Chartres'i katedraal(1200-1400) 4) Reimsi katedraali Prantsusmaal 5) Amiens'i katedraal Prantsusmaal. 14
kabelitepärjast, nelitisest, kesklöövist, külglöövist ja tornidest. Aknad ja ukseavad olid kaardes, natukene pikemad kui laiemad. Silindervõlvid ja ristvõlvid on iseloomulikud. Näited: Durhami katedraal, Chartes’i katedraal, Madeleine’i kirik. 26. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist. Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti katedraalil on tunduvalt rohkem detaile, uksed ja aknad on pikemad ja kitsamad ning otsast teravamad. Gooti katedraalile pole kuplid nii iseloomulikud, pigem nelinurksed kujud. Gooti stiil: pikk, kitsas, detailid, terav tipp, tugikaar, tugipiit ja võlvi roided. Gooti kirikul on palju aknaid, kiriku katus ja sein vajavad tuge. Tugipiida külge on ehitatud tugikaar, mis hoiab roidvõlve üleval. 27. Millised on vanimad kirikud Eestis
3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR Kunstiline kultuur eesti rahva jätkuvalt arendada ja raske ajaloolised tingimused. Ta kehastab ennast rahva kunsti - kudumine, ehtede kunst, ornament kaunistus tarberiistad, teoste talurahvaarhitektuuris. Kuid me ei saa vähendada kõigi keskaegse eesti kunsti ainult traditsioonide rahva kunsti ja jäta teda arhitektuuri ja monumentaalkunsti. Paleede ja losside, katedraalide ja linnavalitsustese ehitamisel oli kasutanud sunniviisilist eestlaste tööd, kes kuulub kunsti kivitöötlus. Mitte vähem oluline on asjaolu, et need struktuurid loodud valitsevaid sotsiaalseid suhteid Eestis ajalooliselt iseloomulik tema saatus. Vaatamata oma välimust selliste ehitiste, eelkõige lossid, peeti sümbolid vihkas välisriigi ülemvõimu, arhitektuurimälestiste on saanud osa keskkonnast, milles nad elasid ja elavad eestlased ja mis
Aknad ja ukseavad olid kaardes, natukene pikemad kui laiemad. Silindervõlvid ja ristvõlvid on iseloomulikud. Näited: Durhami katedraal, Chartes'i katedraal, Madeleine'i kirik. Madeleinei kirik Durhami katedraal Chartes'i katedraal Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist. Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti katedraalil on tunduvalt rohkem detaile, uksed ja aknad on pikemad ja kitsamad ning otsast teravamad. Gooti katedraalile pole kuplid nii iseloomulikud, pigem nelinurksed kujud. Gooti stiil: pikk, kitsas, detailid, terav tipp, tugikaar, tugipiit ja võlvi roided. Gooti kirikul on palju aknaid, kiriku katus ja sein vajavad tuge. Tugipiida külge on ehitatud tugikaar, mis hoiab roidvõlve üleval. Millised on vanimad kirikud Eestis
Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared
Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendesse sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne. Täiuslikkuse saavutas gootika Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides Pariisi, Reimsi, Chartres'i ja Amiens'i peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks inglise ehitistel puudub prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. ( http://paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arhitektuur.htm)
Vaid kirik laiendas oma mõjuala kogu Euroopas. Eriline roll oli sealjuures 529 aastal asutatud benediktlaste mungaordu kloostritel. Need tegutsesid nii mõneski kohas kultuuri eelpostina. Sel ajastul piirdus ehitamine kloostrite ja kirikutega. Arhitektuur püüdles monumentaalsuse poole. Ehitati ka linnuseid, oli keskaeg, feodalism. Gootika 1130-1500 Üleminek kergetele karkass süsteemile. Kaob hoonete massiivsus - hooned muutuvad ,,õhulisemaks". Eriti on seda näha katedraalide juures. Jumalaema kirik Pariisis Renessanss 1320 1620 Otse tõlkes tähendab see antiikkultuuri taassünd, tegelikult taaselustati Euroopa eesrindlikes maades mõningaid antiikkultuuri elemente. Tähtsamaks Renessansi keskuseks oli XV sajandil Firenze. Rikkad püstitasid seal paleesi (Palazzo). Renessansi ajastust on pärit see, et kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid oli suur avar saal.
Naise kultus kandis maarja kultus. Rõiva voldistik langeb suurejooneliseltsageli lõi kiviraidur oma tegelased kaaskodanike näo järgi. Kõik puidust ja kivist skulptuurid värvitakse ja ornamentikas kasutatakse palju taime motiive. Tartu jaani kirikute botajaanid või midagi sellist on põhjaeuroopa ainulaadne kogu. Puuskulptuuridest kuulsad on kappbaltarid või midagi selle moodi kõlavat asja niguliste ja pühavaimu kirikus. Gooti maal. Kooti katedraalide vähendatud seinapinnad ei võimaldanud viljelda seinamaalil. Õitsengu saavutas hoopis klaasimaal e vitraaz. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraazid olid eelkõige valgust läbilaskvad seinad, mitte maalid tavalises mõttes.suurepäraseid toeseid loodi miniatuurmaalis (käsikirjalised piiblid, palveraamatud, kroonikad, luuleraamatud) kõik on rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. TÖÖ
Isegi inimese riiete värv näitab tema isikut ja mõjutab tema psüühikat. Nii mõnedki meie tervisehädad võivad leida kergendust värvidest. Värvid võivad muuta meie elu. 2 Mis on värviteraapia? Värvi- või valgusteraapia ei ole uus mõiste. Värvide ja värvilise valguse mõju on kasutatud läbi aegade, alates iidsetest Egiptuse templitest kuni keskaegsete katedraalide vitraazakendeni, mis koguduse värvilise valgusega üle kallasid. Tänapäeval aga kasutatakse näiteks pediaatrias vastsündinute kollatõve raviks kolmepäevast sinise valguse kuuri, samal ajal kui kirurgia viimases sõnas on skalpellid asendatud laserkiirtega. Päiksevalgust rakendatakse edukalt ohtlike bakterite hävitamisel. Päikesevalgus, mis sisaldab võrdses koguses kogu spektri värvusi, on meile ülioluline toiteallikas, ta on eluliselt tähtis.
portreefiguurid. See varane prantsuse maal oli rangelt väärikas, kuid samas ka eriliselt rafineeritud ja elegantne. Renessansiajastul muutus maalikunsti temaatika niivõrd, et religioossed teemad taandusid. Tähtsamad teosed loodi siis valitsejate tellimisel nende losside ehtimiseks. Enamik nimekaid kunstnikke koonduski valitseja lähedusse. Seepärast on põhjust prantsuse varasemat maali nimetada õukondlikuks. Samal ajal ei olnud ka kirik maali suhtes ükskõikne keskaja katedraalide suured säravad vitraazaknad jäävad kauniks peatükiks prantsuse kunsti ajaloos. Demokraatlikum, rahvalähedasem maal sai eluõiguse 17. sajandi barokk-kunsti näol. Kunsti tähtsamateks tellijateks olid ülekaalukalt feodaalne kõrgkiht ning kirik, kes maalikunstnikelt dramaatilisi pilte ootasid. Alles valgustussajandil, kui hakati korraldama kunstinäitusi ja kui hakati kritiseerima õukondlikku kunsti, leidis maalikunst tee ka kodanlaste kodudesse.
kus silindriline kivist või kokkupressitud savist torn toetab pöörlevat koonilist katust, millel on mast. Mastil on 4 kolmnurkset purje. Häbipostid (Pelourinhod) Traditsiooniline häbipost seisab väikeste linnade ja külade keskel, kus vanasti röövleid paljastati. Keskajal olid häbipostid ka võidutseva munitsipaalvõimu sümboliks: ainult need, kellel oli võimu kohut mõista, võisid häbiposti püstitada. Paljud häbipostid seisavad raekodade, katedraalide ja mungakloostrite kõrval, mis olid tavaliselt õigusemõistmiste kohad. 12-ndal sajandil olid häbipostid pelgalt vaid sambad, mis toetasid puuri, kuhu õiguserikkujad lukustati. Puur kaotas aja jooksul oma tähtsuse ning see asendati raudkonksudega, kuhu kurjategijad aheldati. Sambad, mis on tihti silindrilised, kuid võivad olla ka prismaatilised, püramiidikujulised, koonilised või keerdus (17. sajand), nad võivad olla kaunistatud sirgete või spiraalsete
Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendest sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks
Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, st kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele
Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: 1. 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi
Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise
Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendest sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Sealne gootika vastab eelpool toodud kirjeldustele. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni.
Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne
teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Keskajal olid eriti hansalinnas levinud diele-dornse tüüpi elamud. Ruumikujundus. Gooti katedraali interjöör on kõrge, hele ja pidulik, see on liigendatud ühtse ruumina, tervikuna, mis on jagatud väiksemate vormide abil. Kogu liikumine on suunatud ülespoole, väljendades tungi jõuda taevasse ning rõhutades vaimu ja valguse omavahelist seost. Võrreldes romaani kirikutega avaldab gooti katedraalide interjöör sisenejale tunduvalt rohkem mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus. Kogu gooti kirikute arhitektuur üritab luua illusiooni nagu hoone oleks kõrgem ja sihvakam kui ta tegelikult on, nii et lisaks reaalselt kõrgemal asuvale laele on ka sihvakad jooned sisemuse kujunduses. Kui romaani kirikutes oli palju vaba seinapinda mis kaeti maalidega, siis gooti kirikutes on
* Oleviste kirik. * Niguliste kirik. * Pühavaimu kirik. Mille poolest on tähelepanuväärne Tartu Jaani kirik? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimase kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggootika katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud Ida-Euroopas. Veel hämmastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid kesklõõvi akendetsoonis, pseudotrifooriumi nissides ja kesklõõvi lääneseinal. Teise maailmasõja ajal 1944.aastal muutis pommitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku vremeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! (3) * Pikk Herman * Rakvere linnus
Vene barokkarhitektuuri muljetavaldavamaid mälestisi on Talvepalee. Vene keisrite omaaegne pearesidents on kolmekordse maja kõrgune, sammastega rikkalikult liigendatud hoone. Talvepalees on sisustatud Venemaa suurim muuseum Ermitaaz. Seal asub ülirikkalik maalikunsti-, skulptuuri- ja mööblikollektsioon. Peterburi vahetus läheduses asuvad tuntud kaunid paigad Tsarskoje Selo ja Petrodvorets (endine Peterhof) oma purskkaevudega. Moskva tuntuim paik on aga kahtlemata Kreml oma arvukate katedraalide ja muuseumidega. Neist üks vanemaid nii Moskvas kui ka Venemaal üldse on Relvapalat, kus hoitakse unikaalset kallisvara kollektsiooni. Kremli territooriumil asuvad ka kuulsad Tsaar-suurtükk ja Tsaar-kell. Samuti on seal mitu maailmakuulsat muuseumi ja galeriid: Ajaloomuuseum, Andrei Rubljovi muuseum, kus hoitakse Venemaa rikkalikemat ikoonikunsti kollektsiooni, jt. Tretjakovi galeriisse on koondatud XIXX sajandi vene kunsti varamu. Kremli Spasski torni väravad avanevad Punasele väljakule
annaabi.ee 
