Gian Lorenzo Bernini (0)

Konspekt
Gian Lorenzo Bernini(07. 12. 1598 - 28. 11. 1680)
Eluloo lühikokkuvõte
G.L.Bernini oli 17. sajandi silmapaistvam skulptor .
- Giovanni Lorenzo Bernini sündis 7. detsembril 1598. aastal Itaalias Napolis.
- Tema isa oli maneristlik skulptor Pietro Bernini, kes pärines Firenzest.
- 7-aastasel saatis Bernini oma isa tööreisidel Rooma . Roomas pälvis noor, kuid andekas Bernini kunstnik Annibale Carracci ja Paavst Paul V tähelepanu ning Bernini hooldajaks Roomas hakkas Paavsti nõbu kardinal Scipione Borghest.
- Oma esimeste tööde valmistamisel sai Bernini inspiratsiooni hellenistlikest skulptuuridest. Bernini edasine areng toimus väga kiiresti ning peagi tõusis ta õpipoisist meister skulptori staatusesse.
- 1665. aprillis, olles juba väga tunnustatud skulptor, läks Bernini Pariisi. Väljendamaks Berninile imetlust, kogunes rahvas tänavatele, et suurmeistrit oma silmaga näha.
- Bernini suri 28.november 1680. aastal Roomas.
Loomingu iseloomustus
Bernini ületas paljusid oma ajastu portreekunstnikke, ja lõi büstitüübi, mida tema järeltulijad pidasid üldkehtivaks. Temast sai julge eluliste karakterite ja veidi liialdatud tunnete väljendusrikas kujutaja.
- Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: „Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma lähendada skulptuuri maalikunstile .“ Bernini võttis marmori ja muutis selle painduvaks vahaks, kuna nii ta lähendas skulptuuri maalikunstile.
- Berninit paelusid röövimissteenid, et näidata jõulisi kehasi ja pinges lihaseid.
- Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on iseloomulikud energilised peapöörded ja võimsad parukad.
- Bernini pööras suurt tähelepanu voogavatele riietele, lastes neil keerduda ja loogelda, et rõhutada liikuvust.
- Sammuti pööras Bernini erilist tähelepanu detailidele, näiteks nööpidele, pitsidele ja autasudele.
- Enne skulpruuti juurde asjumist tegi ta palju eskiise(töö kavand, esialgne visand). Põhjalik eeltöö võimaldas tal skulptuurportreedes rõhutada alati kõige iseloomulikumat.
Teosed
Skulptuurid

• „Aeneas, Anchises ja Ascanius“ (1619)
  

- skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast.

• „Prosepina röövimine“ (1621-1622)
  

- Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu.
- Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor.

• „ Apollon ja Daphne “ (1622-1625)
  

- Bernini leidis selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist.
- Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed , kes teda kosima olid tulnud. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama . Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja , isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus : jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega , juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks.
 Diana – rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis . Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust . Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad , peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid.
Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik . Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse.

• Berninil on veel meistriteoseid, üks suuremaid neist on Peetri kiriku kolonaad, mis asub Roomas ja on teostatud aastatel 1657-1667. Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekorattiivset “Peetri tooli” Peetri kirikus. Louis XIV palkas Bernini Louvre ’I ehitusele, ent pidi ta peagi väljavahetama oma kaasmaalase Claude Perrault ’i vastu, kuna Bernini tekitas pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. Näiteks oli ta öelnud, et üks Guido Reno Maal on rohkem väärt, kui kogu Pariis.
  

Purskkaevud

• „Triitoni purskkaev “- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena.
  

• „Nelja Jõe purskkaev“(Fontana dei Quattro Fiumi)
  

Arhitektuur
Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid

• „ Palazzo Barberini“(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga)
  
• „Palazzo Ludovisi“
  
• „Palazzo Chigi“
  

Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel.

• „Püha Theresa Ekstaas “ (1647- 1652 )- altar, mille Bernini pühendas Hispaania pühak Theresale. Oma müstilisi nägemusi taevalikust õnnest on Theresa kirjeldanud järgmiselt: "Siis nägin ma enda kõrval seisvat inglit lihakssaanud kujul. Ingli käes nägin ma kuldset noolt põleva otsaga; mulle paistis, et ta selle mitu korda mu südamesse torkas, ja ma tundsin, kuidas see mu sisemusest läbi tungis. Ma kannatasin nii, et oigasin, ja valu oli nii ütlemata valus, et ma soovisin, et mu suured piinad iial ei lõpeks.“ Bernini kujutab nunna rammestavat ekstaasi, " magusat valu.“
  

Büstid

• „Scipione Borgese büst“- Skulptor loob usutava karakteri : kardinali lihavas näos on tunda mõnu elurõõmudest, aga on ka kõrkust ning iseteadvust. Tähelepanu äratab Borghese läikiv näonahk, üks pooleldi suletud nööp.
  

• „Constanza Bonarelli büst“- Bernini on suutnud tabada noore naise ilmes kummalise tundevirvenduse. See on segu imestusest, umbusust, ehmatusest.
  

• Ehedalt kujutas Bernini oma looming soosijat cardinal Scipione Borhest. Ta lõi talle ustava karakteri, kardinali näos on tunda mõnu elurõõmudest, aga õhkub kõrkust ning iseteadvust. Selles meistriteoses äratab tähelepanu Borghese läikiv näonahk ning üks pooleldi suletud nööp. “Constanza Bonarelli büstil” on Bernini suutnud tabada noore naise ilmest kummalise tundevirvenduse, mis seguneb imestuse, umbusu ja ehmatusega
  
• „ Thomas Bakeri büst“
  

• „Kardinal Armand de Richelieu ` büst“
  

Kuldne ristlõige
Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline.
Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii), mis on irratsionaalarv järgmise ligikaudse väärtusega: