Gian Lorenzo Bernini (2)

Tartu Karlova Gümnaasium
Muusikaajalugu
GIAN LORENZO BERNINI
Referaat
Kai Kornet
10.h klass
Juhendaja : Sirje Vasman
2009
Gian Lorenzo Bernini
Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) oli barokkajastu üks silmapaistvamaid skulptoreid. Bernini ületas paljusid oma aja portreekunstnikke ning lõi büstitüübi, mida jäljendasid tema järeltulijad ning pidasid üldkehtivaks. Ta kujutas julgelt elulisi karaktereid ning väljendusrikkalt ning veidi liialdatult tundeid. Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: „Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma lähendada skulptuuri maalikunstile .“ Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on iseloomulikud energilised peapöörded ja võimsad parukad. Samuti pööras Bernini suurt tähelepanu voogavatele riietele , lastes neil keerduda ja loogelda, et rõhutada liikuvust. Bernini pööras erilist tähelepanu detailidele, näiteks nööpidele, pitsidele ja autasudele. Enne skulptuuri juurde asumist tegi Bernini alati eskiise. Tänu põhjalikule eeltööle suutis ta skulptuurportreedes alati rõhutada kõige iseloomulikumat.
Bernini sündis Napolis, tema isa oli maneristlik skulptor Pietro Bernini, kes pärines Firenzest. 7-aastasel saatis Bernini oma isa tööreisidel Rooma . Roomas pälvis noor, kuid andekas Bernini kunstnik Annibale Carracci ja Paavst Paul V tähelepanu ning Bernini hooldajaks Roomas hakkas Paavsti nõbu kardinal Scipione Borghest. Oma esimeste tööde valmistamisel sai Bernini inspiratsiooni hellenistlikest skulptuuridest. Bernini edasine areng toimus väga kiiresti ning peagi tõusis ta õpipoisist meister skulptori staatusesse. 1665. aprillis, olles juba väga tunnustatud skulptor, läks Bernini Pariisi. Väljendamaks Berninile imetlust, kogunes rahvas tänavatele, et suurmeistrit oma silmaga näha. Bernini suri Roomas 1680. Aastal.
Teosed
Skulptuurid

• „ Aeneas , Anchises ja Ascanius“ (1619)- skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast.
  
• „Prosepina röövimine“ (1621-22)- Berninit paelusid röövimis stseenid, et näidata jõulisi kehasid ja pinges lihaseid. Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor .
  
• „ Apollon ja Daphne “ (1622-25)- Bernini leidis ka selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus : jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega , juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks.
  

Purskkaevud

• „Triitoni purskkaev “- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena.
  
• „Nelja Jõe purskkaev“(Fontana dei Quattro Fiumi)
  

Arhitektuur
Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid

• „ Palazzo Barberini“(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga)
  
• „Palazzo Ludovisi“
  
• „Palazzo Chigi“
  

Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel.

• „Püha Theresa Ekstaas “ (1647- 1652 )- altar, mille Bernini pühendas Hispaania pühak Theresale. Oma müstilisi nägemusi taevalikust õnnest on Theresa kirjeldanud järgmiselt: "Siis nägin ma enda kõrval seisvat inglit lihakssaanud kujul. Ingli käes nägin ma kuldset noolt põleva otsaga; mulle paistis , et ta selle mitu korda mu südamesse torkas, ja ma tundsin, kuidas see mu sisemusest läbi tungis. Ma kannatasin nii, et oigasin, ja valu oli nii ütlemata valus , et ma soovisin, et mu suured piinad iial ei lõpeks.“ Bernini kujutab nunna rammestavat ekstaasi, " magusat valu.“
  

Büstid

• „Scipione Borgese büst“- Skulptor loob usutava karakteri : kardinali lihavas näos on tunda mõnu elurõõmudest, aga on ka kõrkust ning iseteadvust. Tähelepanu äratab Borghese läikiv näonahk, üks pooleldi suletud nööp.
  
• „Constanza Bonarelli büst“- Bernini on suutnud tabada noore naise ilmes kummalise tundevirvenduse. See on segu imestusest, umbusust, ehmatusest.
  
• „ Thomas Bakeri büst“
  
• „Kardinal Armand de Richelieu ` büst“
  

Lisad
„Triitoni purskkaev“ Roomas
„Proserpina röövimine“
„Scipione Borgese büst“
„Apollon ja Daphne“
Kasutatud Kirjandus

• http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Bernini/index.html (10.01.2009)
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Bernin i (10.01.2009)
  
• http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.ht m (10.01.2009)
  
• http://www.artchive.com/artchive/B/bernini.html (10.01.2009)
  
• http://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/b/bernini/gianlore/biograph.html (10.01.2009)