Hernes ja põlduba (0)

Sarnased õppematerjalid

38

ppt

Teravili monokultuurina tavaviljeluses

TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbitakse ca. 700 000 tonn

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

16

docx

Agronoomia

1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul 3. Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära. Segavili ja segatis, milline erinevus? Segavili läheb viljaks, teraks, aga segatis läheb haljasmassiks (silo). Viljavaheldus – kultuuride põhjendatud vahetamine Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Mullaväsimus 1. Toite ja mikroelementide vähenemine 2. Füüsikalis, keemilisete omaduste struktuuri halvenemine, 3

Agronoomia

19

doc

Taimekasvatuseksam

Mügarbakterid kuuluvad Rhizobiumi perekonda ja neid on mitmeid liike. Erinevatel kaunviljadel on oma mügarbakter.Tegemist on sümbioosiga-väliselt on see nähtav juurtel olevate mügaratest.Mügarates toimub õhulämmastiku muutumine teisteks ühenditeks, lämmastik muutub kättesaadavaks emataimele.Mügarb levivad mulla ja seemnete kaudu. Kaunvilja puhul ei pea kasut lämmastikväetist.Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine raskendatud. Õitsemine ja valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes.Vähemnõudlikud on hernes, lääts, põldhernes, rohkem põldhernes, sojauba. Erinevused veevajaduses-avaldub

Taimekasvatus

18

doc

Taimekasvatuse eksam

Mügarbakterid kuuluvad Rhizobiumi perekonda ja neid on mitmeid liike. Erinevatel kaunviljadel on oma mügarbakter.Tegemist on sümbioosiga-väliselt on see nähtav juurtel olevate mügaratest.Mügarates toimub õhulämmastiku muutumine teisteks ühenditeks, lämmastik muutub kättesaadavaks emataimele.Mügarb levivad mulla ja seemnete kaudu. Kaunvilja puhul ei pea kasut lämmastikväetist.Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine raskendatud. Õitsemine ja valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes.Vähemnõudlikud on hernes, lääts, põldhernes, rohkem põldhernes, sojauba. Erinevused veevajaduses-avaldub

Kategoriseerimata

20

doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

- keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine 32. Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga 33. Tuntumad kaunviljad Eestis. aedhernes, - aeduba, - põlduba, - lääts (vanemal ajal). 34. Herne kasutusviisid. Kasutusotstarbe järgi: - valmimata terad - roheline hernes toiduks, - valminud terad - kuivatatud herned toiduks ja söödaks, - söödahernes - kogu taim haljasmassiks Hernest kasutatakse toiduks: - värskelt, - konserveeritult, - marineeritult, - kuivatatult, - külmutatult. 35

Toiduainete õpetus

16

docx

Köögiviljandus

KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised.

Aiandus

18

pdf

Teenindusvaldkonna iseloomustus

SISUKORD 1 Ettevõtlusvaldkonna iseloomustus .......................................................................... 2 1.1 Lühiiseloomustus ............................................................................................ 2 1.1.1 Areng........................................................................................................ 2 1.1.2 Trend ........................................................................................................ 3 1.1.3 Esindatus Eestis ........................................................................................ 4 1.1.4 Esindatus Euroopas .................................................................................. 5 1.2 Konkreetne tegevusala .................................................................................... 5 1.2.1 Majanduslik seis ....................................................................................

Ettevõtemajandus

5

docx

Artikkel teemal turism maapiirkonnas

Artikkel teemal turism maapiirkonnas Triin Mägi, TH1 16. november 2018 Sissejuhatus Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks. Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid. Turism vs reisi

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

Meedia

Kommentaarid (0)