Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu (1)

Annemarie Maasik 9t

Organism ja elupaik.

Organismide kasulik ja kahjulik kooselu.
Mõisted:
ELUPAIK
Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum.
BIOOTILINE
Organismidest ja nende suhteist olenev.

BIOOTILINE TEGUR

Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid.
ABIOOTILINE
Eluta loodusest põhjustatud.
ABIOOTILINE TEGUR
Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid.

ANTROPOGEENNE TEGUR

Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele.
KOOSLUS
Organismide kooselu vorm.
PRODUTSENDID /TOOTJAD
Orgaanilise aine tootjad.

KONSUMENDID/TARBIJAD

Orgaanilise aine tarbijad.
DESTRUENDID /LAGUNDAJAD
Surnud orgaanilise aine lagundajad.

PARASITISM

Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik

PESAPARASITISM

Võõrvanemad kasvatavad üles teise loomaliigi poja.

TRANSPORDIPARASITISM
Üks loom kasutab teist selleks, et liikuda uude elupaika.

SÜMBIOOS

Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu.
SÜMBIONID
Vastastikku kasulikult koos elavad organismid.
ENDOSÜMBIOOS
Vastastikku kasulik kooseluvorm , kus üks organism elab teise organismi kehas.
EKSOSÜMBIOOS
Organismide vaba kooselu vorm.
MÜKORIISA/ SEENJUUR
Taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.

KOMMENSALISM

Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu

FOTOPERIODISM

Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele.
LÜHIPÄEVA TAIMED
Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.
PIKAPÄEVA TAIMED
Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi.
Organism saab elada ainult sellises elupaigas, kus talle on tagatud vajalikud elutingimused . Elutingimused kujunevad looduse eluta ja elusosa koosmõjul. Olulised looduse eluta osa tegurid on valgus, temperatuur, vesi(niiskus) ja õhk. Looduse elusosa teguriteks on liigikaaslased ja teiste liikide esindajad. Ühed organismid loovad sageli soodsad elutingimused paljudele teistele organismidele. Kui elutingimused muutuvad, peavad organismid end sobitama uute tingimustega. Kohastumine on organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega.
Abiootilised tegurid: pärit eluta loodusest:

Päikesevalgus: Nähtav valgus: taimed saavad fotosünteesiks, loomad näevad. Infrapunakiirgus: neeldub organismides ja võimaldab kõigusoojastel tõsta kehatemperatuuri. Ultraviolettkiirgus: suurtes kogustes kahjulik, väikestes kasulik(nahas tekib D-vitamiin). Valgusteraapia :tõstab organismis seratoiinitaset, mis mõjutab ajurakkudes protsesse ja sidemeid. Rõõmuhormoon.

Temperatuur: kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskonna temperatuurist, ei saa elada külmas(nt konnad , roomajad , sisalikud, maod ). Püsisoojastel loomadel on kaitsekohastumused (nt talveuni, taliuinak , karvavahetus). Taimed on lume all ja säilitusorganid ehk juured-varred mulla all. Inimene kogub talvel nahaalust rasvkudet .

Tuli: antropogeenselt ehk inimtegevusel tekkinud.

Vesi: vajalik rakkude alutegevuseks.Taimed ei talu veeta olemist,lehtedel on paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine. Juured tulevad pinnale, kui ei saa piisavalt vett.

Hapnik: hädavajalik hingamiseks, energia saamiseks. Veekogudes on hapniku sisaldus määrav. Külmas vees lahustub hapnik paremini. Jää korral jääb hapnik veekogu sisse. Surnud organismid vajuvad põhja ja tarvitavad hapniku ära. 6. PH ehk happelisus : normaalne sademete happesus on 5,6. Õhusaaste põhjustab sademete happesust.
Looma- või taimeliigi elu sõltub teiste tema läheduses elavate organismide tegevusest. Looduses teistest sõltumatult elavaid organisme ei ole. Erinevate organismide kooselu võib olla neile kasulik või kahjulik. Sageli on koos elada tunduvalt kasulikum kui üksinda. Koloonialisus on paljude sama liiki loomorganismide(nt lindude, imetajate) kooselu. Koloonias elavad isendid üksteise lähedal.
Sümbioos on mõlemale poolele kasulik kooselu kahe eri liiki organismi (sümbiondi) vahel. Mõnedele organismidele on sümbioos eluks vajalik, teisest liigist organismide abita nad elada ei saa.
Eri liiki organismide kooselu võib olla ühele osapoolele kahjulik või isegi hukatuslik , teisele aga kasulik. Parasitism ehk nugilisus on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Parasiit on organism, kes elab teise organismi, peremehe arvel. Parasiidid võivad elada nii peremehe sees kui ka tema pinnal. Osa parasiite elab koos peremehega pikemat aega ja ei surma teda, teised surmavad peremehe üsna kiiresti. Tavaliselt elab parasiit ainult üht liiki peremehel. Taimedel ja loomadel ühiseid parasiite pole.
Biootilised tegurid: tulenevad organismide kooselust,nende vahelised suhted:

Sümbioos: nt mükoriisa ehk seenjuur: seen saab juurest orgaanilisi aineid, kuuse juur saab vett. Vastastikku kasulik kooselu. Meriroos ja vähk: meriroos kaitseb vähki, vähk toidab .

Kommensalism : nt inimese soolestikus elavad bakterid: inimesele kahjutud/ neutraalsed. Sipelgapesas elavad teised putukad ei häiri sipelgaid.

Parasitism: Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. Nt solkmed, paeluss , verekaan, kirp .
Kasutatud kirjandus:

• Martin, M. Bioloogia põhikoolile III. Tallinn Avita, 2002
  

• Internetist:
  

http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/cbd_concept
www.puks.pri.ee/data//bioloogia.doc
http://alorents.googlepages.com/sissejuhatusökoloogiasse
www.koolielu.edu.ee/bio/mõisted.okoloogia.doc
http://heidihaggi.googlepages.com/heidihaggi1.ppt