1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd
3 1. Talvise betoneerimise iseärasused..................................................................................... 4 2. Talvisel betoneerimisel ettevalmistustööd........................................................................... 5 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks................................................. 6 3.1 Betoonisegu soojendamine............................................................................................ 6 3.2 Betooni soojendamine................................................................................................... 7 3.2.1 Betooni soojendamine õhuga.................................................................................. 7 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. ...................................... 8 3.2.3 Betooni soojendamine auruga................................................................................. 8 3.2
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Mairo Tikerberi 10.b klass EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE BETOON JA PUIT Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg Tallinn 2010 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Retsensent: Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud
...................................................................................................................................................................6 Puitkorruselamu vahelagi......................................................................................................................................7 Betoonsegu................................................................................................................................................................9 Betooni transport ja paigaldus...............................................................................................................................9 Klaas........................................................................................................................................................................11 Kiudbetoon .............................................................................................................................................................12
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
· Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 4 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsement, · peentäitematerjal (harilik kvartsliiv), · jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad · Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid
Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20
........................................................................................................ 7 7. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 9 2 1. TÖÖ EESMÄRK Antud töö eesmärk on uurida erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2. KASUTATUD MATERJALID • Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement). • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv. • Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16. • Vesi. 3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega
Kõik kommentaarid