punkervibraatoreid jt.) ; · vibratsioonmehhanismi tüübi järi eristatakse ekstsentrik- ja jooksur-(planetaar-) vibraatorid; · mootorite asetuse järgi eristatakse paindvõlliga ja sisseehitatud mootoriga vibraatoreid. Vibraatorite tõhusust hinnatakse betooni paigaldamiseks kuluva ajaga. Seejuures peab paigaldus tagama betooni tugevuse ja tiheduse. Tihendus oleneb vibraatori võnkesagedusest ja amplituudist. Suurema võnkesageduse puhul betoon saab tihedam. Kuid sagedustel üle 20000 võnke minutis muutub võnkeamplituud niivõrd väikeseks, et vibraator ei suuda enam panna. betooniosakesi liikuma. Suure võnkeamplituudiga vibraatorid on kasutusel jämetäitematerjaliga betoonisegude tihendamisel, vähem jäiku segusid tihendatakse aga kõrgsagedusvibraatoritega, millel on väike võnkeamplituud. Paremaid tulemusi annavad kahesageduslikud või pakkvibraatorid. Viimased koosnevad mitmest
tarindite projektikohane kivistumine. Antud töö käsitlebki erinevate tehnoloogiliste võtete kasutamist talvisel betoneerimisel. 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused. Talvise betoneerimise ja ideaaltingimustel betoneerimise suurim erinevus on tema kallidus, aja ja ressursi lisakulu, mis tuleb tellijal tasuda. Need tulenevad hooldustöödest, mis on betoonile ettenähtud, kuni betoon saavutab üldjuhul vähemalt 5 MPa suuruse survetugevuse [1]. Vastasel juhul miinustemperatuuril katmata betoonis vesi külmub ja betooni kivinemine seiskub. Samaaegselt põhjustab külmumine vee mahu suurenemise umbes 9% võrra, mille tõttu tekivad betooni sisse väikesed praod. Ajapikku ka need praod täituvad vihmaveega ning juba järgmisel külmumisel võib selline tegevuste jada juba kaasa tuua betooni täieliku kasutamise kõlbmatuse. Selle vältimiseks külma ilmaga betoonitakse
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Tauri Tuhk TREPI RAKETISE VAJALIKU MATERJALI ARVUTAMINE Iseseisev töö Juhendaja Agu Rukki Tartu 2015 Trepid Trepp ei ole tänapäeval enam lihtsalt vahend üles- alla liikumiseks, vaid oluline arhitektuuri element. Seega peaks maja planeerimisel arvestama, et trepile jääks piisavalt ruumi: laius viks olla vähemalt 900mm astmetusu krgus 150- 180 mm astme sügavus mitte alla 250 mm Tavaliselt tehakse sirgeid, L- vi U-kujulisi (vastavalt 90° ja 180°) ning keerdtreppe, aga valmistatakse ka igasuguse pöördnurgaga treppe. Iga trepp on unikaalne ja peab sobima igasuguse sisekujundusega. Seepärast valmistatakse treppe peaaegu igast kliendi poolt valitud puitmaterjalist ja vajadusel peidetakse vi värvitakse, et saada iget tooni
+20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks: · Tsemendimargist; · Vesi-tsementtegurist. Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon. Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon. Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust: 14 · Tihendamine; · Kivistumise tingimused (halvad on läbikülmumine, liiga kiiresti kuivamine); · Kahjulikud lisandid materjalides ja vees; · Tsemendihulk (minimaalne tsemendihulk on antud projektieerimisnormidega).
Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur. Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5-1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul.
betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Kivistunud betoon: betoon, mis on tahkes olekus ja saavutanud teatud tugevuse Etteantud omadustega betoon: betoon, mille nõutavad omadused ja täiendavad näitajad on tootjale ette antud Etteantud koostisega betoon: betoon, mille koostis ja kasutatavad materjalid on tootjale ette antud Betoonipere: betooni koostiste kogum, mille kohta on kindlaks tehtud ja
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Kõik kommentaarid