Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooni valik (0)

1 Hindamata
Punktid
TTK
Sisukord.
1. Betooni valik 3
2. Betooni kasutusjuhend 5
2.1. Paigaldusaeg. 5
2.2. Suvine betoneerimine . 5
2.3. Talvine betoneerimine. 5
3. Betoneerimine 7
4. Konstruktsioonide tihendamine 8
4.1. Vertikaalkonstruktsioonide tihendamine 8
4.2. Horisontaalkonstruktsioonide tihendamine 8
5. Talvine betoneerimine 10
5.1. Mõned soovitused talvel betoneerimiseks 10
6. Betooni järelhooldus ja kahanemine 12
6.1. Algperioodi kahanemise vähendamine 12
6.2. Pikaajalise kahanemise vähendamine 13
6.3. Kastmine järelhooldusena 14
6.4. Katmine järelhooldusena 14
6.5. Järelhooldusained 14
6.6. Betooni vesitsemendisuhe ja kahanemine 15
7. Tugevuse järelvalve ehitusplatsil 16
8. Kokkuvõte 17
9. Kasutatud kirjanduse loetelu 18

Betooni valik


Betooni valiku põhimõte on, et projekteerija määratleb dokumentides need omadused, mida kivistunud betoonile konstruktsioonis esitatakse. Projekteerija peab püüdma vältida liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja oma teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole vaja
ilma mõjuvate põhjusteta määratleda.
Projekteerija peab määratlema betoonkonstruktsioonile betooni valikul :
betooni tugevus-ja konstruktsiooniklassi,
keskkonnaklassi,
sarruse kaitsekihi paksuse,
tolerantsid ja pinnaklassid.
Keskkonnaklassiga tuleb arvestada pikaealiste betoonkonstruktsioonide projekteerimisel. Keskkonnaklassifitseerimise osas on olulisemad määratletavad küsimused:
minimaalne tugevusklass ,
veekindluse nõue,
õhu koguse soovitus,
kaitsepooride suhte nõue,
minimaalse betoonkatte nõue.
Arvestatavad tegurid on veel konstruktiivsele funktsioneerimisele ja kasutusea pikendamisele suunatud tegurid:
vormide ja tugede tugevus
pingestatud konstruktsioonide pingetugevus,
betooni kahanemis- ja pragunemisriski vähendamine,
vesitsemendisuhe igal konkreetsel juhul eraldi,
betoonipinna tiheduse tagamine,
kulumiskindluse parandamine näiteks naelkummikoormuse vastu.
Ehitusplats , kas ise või eelistatavalt koostöös betooni tarnijaga ja projekteerijaga, määratleb kasutatava betoonimassi omadused nii, et saavutatakse eesmärgid.
Eelmainitud nõudmiste ja juhiste alusel valitakse majanduslikult ja tehniliselt kõige optimaalsem betoon , mis on nii konsistentsilt, tiheduselt kui koospüsimiselt võimalikult hästi konstruktsioonile ja tööviisile sobiv.
  • Betooni kasutusjuhend

  • Paigaldusaeg.


    Betoonisegu tuleb paigaldada ca.1,5 h jooksul peale selle jõudmist objektile . Kui paigaldamisaeg võib osutuda pikemaks kui 1,5h, tuleb sellest eelnevalt teavitada tellimuste vastuvõtjat. Paigaldusajast mittekinnipidamisel ei ole garanteeri-tud betooni klass.
    Tardumise aeglustajaga betoon – Kui on ette teada betoonisegu aeglane vastuvõtt , siis tuleb kasutada aeglustit.Aeglustajaga betooni tardumise algus võib muutuda , kuna lisandi mõju on otseselt seotud betoonisegu temperatuuriga. Tardumise aeglustajat ei soovitata kasutada lihvitavates põrandabetoonides ning talvistes tingimustes soojenduse ja soojustuseta konstruktsioonides.
    Betooni töödeldavuse suurendamist objektil võib teostada ainult plastifikaatoriga. Plastifikaator lisatakse vahetult enne betooni paigaldust.Minimaalne segamisaeg on 5 min.
    Vee lisamine objektil -. Vee lisamine betoonisegusse on üldjuhul keelatud , kuna see põhjustab betooni tugevusnäitajate vähene-mist. Kui tellija nõudmisel lisatakse segusse vett , tuleb fikseerida saatelehel lisatud vee kogus, betooni kogus ja kellaaeg .Korralduse andnud isikul on kohustus anda märkusele allkiri ( nimi peab olema kirjutatud loetavalt ). Vee lisamisel vastutus lasub täiel määral korralduse andnud isikul.
  • Suvine betoneerimine.


    Mida kõrgem temperatuur seda kiiremini hakkab betoon tarduma. Vajadusel kasutada tardumise aeglustajat. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, et minimaliseerida pragunemisriski. Põrandabetooni soovituslik hooldusperiood on 14 ööpeva..
  • Talvine betoneerimine.


    Mida madalam on temperatuur seda aeglasemalt betoon kivineb.Betooni temperatuuril +5°C.
    Mahus paisuv betoon - Mahus paisuvat betooni kasutatakse injektsioon -, surve- ja järelvalul tihendussegudena. Betoon tuleb paigaldada 30 minuti jooksul paisutava aine lisamisest. Betooni kvaliteedi tagamiseks ei tohi koorma suurus olla suurem kui 2,0 m³ . Kvaliteetse betoonkonstruktiooni vältimatuks eelduseks on üldtunnustatud paigaldamis- ja hooldusnormidest kinnipidamine.
  • Betoneerimine


    Postid ja seinakonstruktsioonid on võimalik tihendada vastavate seadmetega, kui betooni konsistents on 2-3 sVB. Kui konstruktsioone on keeruline tihendada, siis on soovitav kasutada vedeldatud betooni, mille valukonsistents on 1-2 sVB.
    Vertikaalkonstruktsioonide betoneerimisel tuleb proportsioneerida teisaldusmeetodi efektiivsus tõusukiiruse ja tihendusaja nõudmistega. Sellisel juhul ei või ega saa näiteks posti betoneerimisel ära kasutada betoonipumba suurt pumpamiskiirust, sama võib olla olukord seinakonstruktsioonide puhul.
    Põrandakonstruktsioone on tavaliselt lihtne valada ja tihendada. Kahanemis- ja pragunemisriski vähendamiseks on põhjust valida betooni maksimaalseks terastikuliseks koostiseks 32 või 16 mm, kui põrandakonstruktsioon on tihedalt sarrustatud talade või postide asukohas. Sobiv valukonsistents on 2-3 sVb, seda betooni võib veel vedeldada kuni valukonsistentsini 1-2 sVB valutööde kiirendamiseks tihedalt sarrustatud konstruktsioonis.
    Tavalise 50-60 mm nuivibraatoriga tihendatakse betooni 10-18 m3 tunnis, kui vibreerimine toimub korrapärase tempoga ca 40 cm ruutudel.
  • Konstruktsioonide tihendamine

  • Vertikaalkonstruktsioonide tihendamine


    Valukohal peab olema korralik 2-3 valgustuspunktiga valgustus , mis võimaldab näha vormi põhjani.
    Betooni langemiskõrgus ei tohi olla üle 1 m, seetõttu tuleb kraanaga valades kasutada valusukka ja pumbavalus tuleb toru otsik viia vormi sisse.
    Betooni ei tohi lasta nurga all sarrustusele ega vormipinnale eraldumisriski tõttu, vaid valatakse vertikaalselt vormi põhja ja valatud betoonile.
    Betoon lastakse vormi ühtlaste 30-50 cm kihtidena, iga kiht valatakse ja tihendatakse jooksvalt kogu vormi ulatuses.
    Betoon tihendatakse nuivibraatoriga süstemaatiliselt nii, et nuia vajutuste vahe on maksimaalselt 400 mm ja vibreerimisaja kestus 15-20 s
    Vertikaalkonstruktsioonide ülaosade tihendamisel tuleb arvestada sellega, et õhk eraldub sealt aeglasemalt ja raskemalt, uus tihendamine tuleb teha üsna kiiresti ehk siis kui betoon on veel plastne .
    Seinakonstruktsiooni betooni tihendamine. Samad põhimõtted kehtivad ka postidele.
  • Horisontaalkonstruktsioonide tihendamine


    • Vibraatori suurus valitakse alati vastavalt objekti mõõtudele.
    • Vibreeritakse 1,5 - 2 m kaugusel valukohast
    • Vibraatorit ei kasutata betooni teisaldamiseks.
    • Nuia normaalasend on vertikaalne, õhematel plaatidel (
  • Vasakule Paremale
    Betooni valik #1 Betooni valik #2 Betooni valik #3 Betooni valik #4 Betooni valik #5 Betooni valik #6 Betooni valik #7 Betooni valik #8 Betooni valik #9 Betooni valik #10 Betooni valik #11 Betooni valik #12 Betooni valik #13 Betooni valik #14 Betooni valik #15 Betooni valik #16 Betooni valik #17 Betooni valik #18
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor proxemon Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    BETOONI JA RAUDBETÖÖNITÖÖD
    62
    pdf

    BETOONI JA RAUDBETÖÖNITÖÖD

    1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 

    Betoonitööd
    Betoonitööd talvel
    13
    doc

    Betoonitööd talvel

    3 1. Talvise betoneerimise iseärasused..................................................................................... 4 2. Talvisel betoneerimisel ettevalmistustööd........................................................................... 5 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks................................................. 6 3.1 Betoonisegu soojendamine............................................................................................ 6 3.2 Betooni soojendamine................................................................................................... 7 3.2.1 Betooni soojendamine õhuga.................................................................................. 7 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. ...................................... 8 3.2.3 Betooni soojendamine auruga................................................................................. 8 3.2

    Ehitustehnoloogia
    Ehitusmaterjalid läbi aegade
    19
    doc

    Ehitusmaterjalid läbi aegade

    Tallinna Järveotsa Gümnaasium Mairo Tikerberi 10.b klass EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE ­ BETOON JA PUIT Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg Tallinn 2010 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Retsensent: Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud

    Uurimistöö
    Ehitusmaterjalide referaat
    13
    doc

    Ehitusmaterjalide referaat

    ...................................................................................................................................................................6 Puitkorruselamu vahelagi......................................................................................................................................7 Betoonsegu................................................................................................................................................................9 Betooni transport ja paigaldus...............................................................................................................................9 Klaas........................................................................................................................................................................11 Kiudbetoon .............................................................................................................................................................12

    Ehitusmaterjalid
    Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid
    40
    odt

    Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid

    Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone:  Raskebetoon  Normaal ehk tavabetoon  Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid
    17
    doc

    Ehitusmaterjalid

    · Konstruktsioonimaterjalid ­ seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 4 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsement, · peentäitematerjal (harilik kvartsliiv), · jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad · Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid

    Hooned
    Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus
    10
    pdf

    Eksamiküsimused õppeaines „Betooniõpetus“

    Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20

    Betooniõpetus
    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5
    9
    pdf

    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

    ........................................................................................................ 7 7. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 9 2 1. TÖÖ EESMÄRK Antud töö eesmärk on uurida erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2. KASUTATUD MATERJALID • Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement). • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv. • Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16. • Vesi. 3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega

    Materjaliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun