Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õhuniisutajad taimed. (0)

1 Hindamata
Punktid
TartuKutsehariduskeskus
Referaat
Õhuniisutajad taimed.
Juhendaja : Aina Rüütel
Koostajad: Merilyn bergmann ja
Monika Pallu
20.09.2010
1. Vesipalm :
Vesipalm e papüürus tahab kasvamiseks sooja, suht valget kohta ja palju-palju juua. Pista ta suuremasse kaussi, et ei peaks igapäev taime kastma.
2. Luuderohi :
Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist.
. Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasvatatakse teda vahel ka õues majade ümbruses, haljasaladel, kalmistutel. Eestis on luuderohi oma levila põhjapiiril, meie kliima on talle ebasoodne ja seetõttu külmub ta talvel sageli kuni maapinnani.
Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist , milles vannitati haigeid kohti.
Luuderohi on mürgine . taimemahla nahale sattumine võib tekitada tugeva ärrituse. Söömine aga oksendamise ja tugeva kõhuvalu.
3.Lõhnav draakonipuu :
Lõhnava draakonipuu sordid kasvavad hästi ka poolvarjulises kohas, vältida tuleb otsese päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid.
Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on tulnud sellest, et ta on aretatud looduses kasvavatest draakonipuudest, mis lõhnavad väga tugevalt. Lemon Limel on 6-8cm pikkused lehed.
Lõhnavale draakonipuu vajab aastaringselt mõõdukat kastmist. Tuleks jälgida, et muld läbi ei kuiva. Draakonipuule ei meeldi, kui ta poti alla jääb vesi, seega peale kastmist tuleb üleliigne vesi poti alt ära valada. Kui seda mitte teha, lähevad draakonipuu juured mädanema. Draakonile meeldib kõrge õhuniiskus, seetõttu on soovitav draakonipuu pott asetada niiske liivaga alusele või kui see pole võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Lemon Lime lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu. Laikude põhjuseks võib olla ka tõmbetuul.
Kasvutingimused
Vaatamata sellele, et draakonipuu on väga vastupidav taim, vajab ta valget või poolvarjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Otsest päikesevalgust draakonipuu ei talu. Lõhnav draakonipuu on väga tundlik külma ja tõmbetuule suhtes, seega lahtise akna all pole talle sobiv kasvukoht!
4.Maranta :
Kasvukot - Poolvarulie või varjuline. Liiga valges muutuvad lehed kahvatuks ja võivad kokku rulluda. Kardab tõmbetuult.
Temperatuur - 18-24 kraadi, talub lühiajaliselt kuni 15 kraadi.
Muld - Kergelt happeline.
Ümberistutamine - Paari aasta tagant. Juurestik ei tungi sügavale, seepärast valida lai ja madal pott.
Väetamine - Apillist augustini nõrga väetiselahusega Iga 2 nädala tagant. Sobib lehtdekoratiivsete taimede väetis.
Kastmine - Suvel rikkalikult, talvel tagasihoidlikumalt soovitavalt pehme veega. Mulla Võib pealt katta samblaga, mis pidevalt niiskena hoitakse. Vajab väga kõrget õhuniiskust. Liiga kuiva õhuga Ruumis lehtede servad kuivavad. Alusele ei tohi jätta seisvat vett.
Paljundamine - Jagamise teel või pistikuga.
Kahjurid - Punane kedriklest .
Õied- Õied kevadel või suvel pisikesed , kavaturoosad kuni valged.
Lehed-Lehed piklikovaalsed, tumerohelised, pealt punakate triipudega, alt punakad. Osa sorte valkjasroheliste lehtede ja rohelise kuni pruuni mustriga.
Koostajad : Merilyn Bergman ja Monika Pallu
MJ110
Vasakule Paremale
Õhuniisutajad taimed #1 Õhuniisutajad taimed #2 Õhuniisutajad taimed #3 Õhuniisutajad taimed #4 Õhuniisutajad taimed #5 Õhuniisutajad taimed #6 Õhuniisutajad taimed #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merilyn b Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

Mürkgaaside eemaldajad
30
odp

Mürkgaaside eemaldajad.

kolmandal aastal, kui pott on juurestikku täis. Kasvusubstraadisk sobib toalillede muld. Nõelköie kasvutigimused Nõelköis on vähenõudlik toataim: ta talub hästi vähest valgust ja madalat õhuniiskust. Sõrgköis Sõrgköis on epifüüt, st et ta kasvab vihmametsades puudel ja okste vahel, vahest harva ka maapinnal. Toitub ta peamiselt vihmaveest ja õhujuurte kaudu. Looduses on sõrgköied ronivad või roomavad taimed. Poodides müüakse neid väikeste põõsastena. Taime kõik osad sisaldavad piimmahla, mis võib nahal ärritust tekitada. Sõrgköie hooldusjuhend Sõrgköis vajab aastaringselt mõõdukat kastmist: muld peab olema pidevalt kergelt niiske. Kasta tuleks teda pehme veega. Taime lehti tuleb tihti piserdada. Kui taim on toas suuremaks kasvanud, vajab ta toestust. Sõrgköie kasvutingimused Sõrgköis vajab kasvamiseks valget või

Bioloogia
Kümne toalille kasvatamise juhend
22
docx

Kümne toalille kasvatamise juhend

potti. Seda ei pea tegema, kuna tütartaimed ei kurna emataime. Kui tups ei ole juuri kasvatanud, võib hoida mõnda aega veeklaasis enne istutamist. Samuti saab paljundada jagamise teel. 2.5 Kahjurid ja haigused Kedriklestad. Üldiselt ei esine haigusi. 3. KUUKING 3.1 Üldiseloomustus Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja opsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel. Tüvi on umbes 30 cm pikk, lehed on laiad, nahkjad ja lihakad. 8 Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee erinevalt mõnedest teistest liikidest, kes on väga kapriissed. Peamine ilu on selles, et õitseb kodus igal aastaajal ning pikka aega, isegi

Põllumajandus
Toalille kasvatuse referaat
9
doc

Toalille kasvatuse referaat

Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära. KUUKING Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee liikidest. Kuuking õitseb kodus igal aastaajal ja pikka aega. Isegi kuni 4-5 kuud. Perekonnas on ligi 70 liiki. Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja opsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel. Valgus Ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes, sest muidu tekivad lehtedele laigud. Kuid vajab valget kasvukeskkonda. Temperatuur Temperatuuri on soovitatav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka

Bioloogia
Harilik luuderohi
1
docx

Harilik luuderohi

Harilik luuderohi Hedera helix Luuderohi on Euroopast pärit kuni 30- meetriseks kasvav pikaealine igihaljas liaan. Tema puitunud vars tõuseb maapinnalt ronijuurte abil mööda puid või muid tugesid. Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Õiekate on kaheli; kroonlehti on viis. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine. Luuderohi vajab kasvuks värsket viljakat niisket mulda. Kuigi luuderohi on külmahell, talub t

Bioloogia
Toataimed
25
doc

Toataimed

kasvada puu kõrgusteks . Rohtsed liigid on pärit Euroopas ja Aasia troopilisest vööndist . Kõigile neile on iseloomulikud omapärased lehterjad õied , millest arenevad ogalised viljad . Ogaõun kasvab raskusteta toataimemullas , kuhu on segatud savi ja sõnnikut . Ta vajab kasvuperioodil rikkalikku kastmist ja korrapärast väetamist . Talvel võivad vanemad taimed olla jahedas , kuid külmakraaditeta kohas . Noored taimed , mida on kerge pistikutes kasvatada , vajavad talvel siiski 10-15 soojakraadist temperatuuri . Taim on väga mürgine . [2] Dendroobium (Dendrobium ) Kasutatakse õisdekoratiivse püsikuna siseruumides , talveaedades ja verandadel . Pärit on see taim Lõuna- ja Kagu-Aasiast Kagu-Austraaliani . Dendroobium on peamiselt epifüütne orhidee , mille pikad lehed on vaid taime tipuosas või varrel kahekaruliselt . Varred on pikalt ning mulgjalt paksenenud . Õied on valged või purpursed

Bioloogia
Kasvatamise juhend
12
odt

Kasvatamise juhend

lämmastikurikka väetise kasutamine või külma veega kastmine. Aitab kaaliumpermanganaadi lahuses või soojas (42–43°C) vees leotamine. Viimase võimalusena võib proovida seenhaiguste raviks mõeldud preparaati. Orhidee Üldiseloomustus Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas jaopsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel. Tüvi on umbes 30 cm pikk, lehed on laiad, nahkjad ja lihakad. Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee erinevalt mõnedest teistest liikidest, kes on väga kapriissed. Peamine ilu on selles, et õitseb kodus igal aastaajal ning pikka aega, isegi kuni 4-5 kuud. Temperatuur ja niiskus

Põllumajandus taimed
Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

kasvuseisakut. Toidu valmistamiseks Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine seisneb mulla kobestamises, pealtväetamises ja umbrohutõrjes. Ladva kärpimine soodustab Suppides, hautistes, peakeste tekkimist. vormiroogades jne Külvata juuni lõpul või juuli algul kasvukohale. Tiheda külvi korral jätta harvendamisel taimede vahekauguseks 20 - 30 cm sobib dieettoitudeks kasvatada katmikaladel või avamaal varajase suppide ja ühepajatoitude köögiviljana valmistamiseks agrotehnika sama, mis lillkapsal Nuikapsas on varajane; ta tuleb kasvukohale istutada esimesel võimalusel, kui muld on veel jahe ja niiske. Siis saab teda toiduks tarvitada kauem, sest ta ei puitu nii ruttu kui hilisema istutamise korral

Aiandus
Puittaimede hooldusjuhend
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun