Tooraineid valitakse värskuse ja kvaliteedi järgi, mis pestakse ja puhastatakse eriti hoolikalt. Peale puhastamist lõigatakse toiduained tükkideks vastavalt sellele kuidas kellegile meeldib. Toorsalatid valmistatakse vahetult enne serveerimist, et salat püsiks värske. Igale sööjale arvestatakse 100g eelroaks või 50 g lisandiks teisele toidule. [2] Caesari salat[6] Toorsalati kastme valmistamine Toorsalati kastmeks sobivad õli-äädikakastmed, hapukoore ja rõõsakoore kastmed, majoneesi- ja mahlakastmed. 1 kg salati kohta 200-250 g kastet. Kaste lisatakse vahetult peale tükeldamist (väldib värvuse tumenemist) [2] Kõige populaarsemad on loomulikult eriti lihtsalt valmistatavad klassikalised salatikastmed. Tavaline õlikaste koosneb kolmest neljandikust osast õlist ja ühest osast äädikast, soolast ja piprast. [3]
1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste tomatipüree 40g 40g tabasco, veiniäädika ja teiste maitseainetega.
0.000 0.000 - € Kokku: 0.182 0.150 0.364 0.300 0.22 € Hind km- ga: 0.26 € .1Koori ja riivi õunad ning juurseller . Sega omavahel 2 .Kastmeks sega majonees ja hapu-koor.3 .Maitsesta soola ja purustatud musta pipraga .4 .Kalla salatiainetele ning sega läbi.5 .Serveerin toidu eelroa taldrikule
000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.182 0.150 0.364 0.300 Hind km-ga: 1Koori ja riivi õunad ning juurseller. 2 sega omavahel. 3.Kastmeks sega majonees ja hapu-koor. 4.maitsesta soola ja pipraga. 5.Kalla salatiainetele ning sega läbi. Mai 2006 Hind 20% ta Retsepti h 0.07 € 0.10 € - € - € 0.03 € 0.02 € - € - € - € - € - € - € - € - € - € 0.22 € 0.26 €
Salatileht, cesari kaste, röstitud saia kuubikud, juutu viilud, krevetid, sidruni sektorid ja maitseroheline Pearoog: Kanamedaljonid värviliste köögiviljadega Grillitud kana, lillkapsas, kollane ja punane paprika, hiina kapsas, porru ja väiksed peekoni ribad Kastmeks Sibula, tomati ja koore kaste Järelroog: Tomati-maasika gazpacho basiilikujäätisega Joogiks: Gaseerimata joogivesi ,,Vichy" J.P. Chenet Blanc de Blancs-Prantsusmaa punane vein EELKATE 1. võinuga 2
üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud ning paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Merest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistatuna, kuid enamasti väikeste kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti spaghettit (peene pikki õõnsuseta makarone), valget nisujahust leiba, pirukaid (pizza) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Rõõska piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort peaaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal oliiviõli, vähem kasutatakse
juurde tomati-sibula toorsalat. Kolmas päev · Hommikusöök: Kausitäis müslit. · Vahepala: 50 g pähklisegu. · Lõunasöök: Viil taisinki või juustu koorikleiva vahel koos margariini või veidikese pähklivõiga. · Vahepala: Tops biojogurtit lemmikpuuviljaga. · Õhtusöök: Portsjon tuunikalapastat koos päevalilleseemnete ja värske salatiga, kastmeks oliiviõli- sidrunimahlakaste. Neljas päev · Hommikusöök: Kaks kooreta keedetud muna ja üks kooritud tomat. Kaks viilu täisteraleiba veidikese (pähkli)võiga. · Vahepala: 50 g rosina-pähklisegu. · Lõunasöök: Kausitäis müslit. · Vahepala: Tops biojogurtit. · Õhtusöök: Portsjon sidruni ja tüümianiga hautatud kana, juurde pruuni riisi ja rohelise lehtköögivilja toorsalatit. Üks virsik ja kooritud pirn. Viies päev
Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. Klassikalised toidud Poola traditsioonilised road on peedisupp, kapsarullid (liha ja riisiga täidetud kapsalehed) ning näiteks kapsa ja seentega täidetud pirukad (pierogi). Wilanowi palee Varssavis Krakowi kirik Tatra mäed Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Poola http://europa
Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. • Munatoit – omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. • Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vms. • Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. • Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin). • Salat (season) – enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. • Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu). • Magustoit (entremets) – tort, kook, puding, suflee või vorm. • Puuvili (dessert) – kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. • Kohv Millest koosneb lõunasöök • Puljong – (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. • Kala – keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. • Liha – enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega.
Kala võib maitsestada ka marinaadiga enne või pärast praadimist. Kalade paneerimine Paneerimiseks kasutatakse: nisu, rukki või maisijahu; munasegu ja nisu või rukkijahu; riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivjuustu; Kalade hautamine Kasutatakse kõvema lihaga kalasid, n: haug Hautamisnõusse lisada kalaleent/ vett poole kõrguseni Lisada maitseköögivili ja maitseained Hautada 20 30 min. Hautamisleem sobib kastmeks. Praetud kalaroad Portsjontükkidena, fileedena, tervetena Väheses rasvas või fritüüris Naturaalselt, paneeritult Taignasse kastetult Küpsetatud kalaroad Küpsetatakse: Tervelt Fileedena Portsjontükkidena Serveerimine Eelistatakse ovaalse kujuga nõusid, vaagnaid ja praetirinaid Soojade kastmete jaoks eelistatakse melhorist kastmekanne
Valmistusaeg: 30 minutit Sulata või pannil. Lõika liha kuubikuteks ja pruunista võiga. Alanda siis kuumust ja prae 6-7 minutit. Tõsta pannilt ja hoia soojas. Haki sibul ja pruunista samal pannil. Lisa viilutatud seened, pune ja vein ning kuumuta keemiseni. Keeda, kuni vedelik on vähenenud poole koguse võrra. Hõõru toorjuust kausis pehmeks, lisa pisut leent ja sega kreemjaks kastmeks. Vala saadud kaste pannile, lisa sealiha ja hauta madalal kuumusel 10 minutit. Serveeri rohelise salati ja kartulitega. 3.3 Järelroog TOIDU NIMETUS RIIVLEIB VAHUKOOREGA valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta
Valmistusviis Fifth level Pane kartulid soolaga maitsestatud vette, puista pestud ja nõrutatud tangud nende peale. Hauta kaane all madalal kuumusel, kuni tangud on täiesti pehmed (kartulid valmivad tavaliselt kiiremini). Sega poti sisu puulusikaga enam-vähem ühtlasks ja lisa vajadusel soola. Kastmeks kuumuta pannil tasasel tulel tükeldatud seapekist rasv välja ja lase pruunistuda. Puista hulka peenestatud sibul ning maitsesta soolaga. Jaga puder taldrikutesse, tee iga portsjoni keskele süvend ning tõsta sinna pekikastet. ODRAKARASKClick to edit Master text styles 400 g odrajahu 250 g hapupiima 2 spl hapukoort Second level 5 g suhkrut Third level
mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks tehti. Jõukamates taludes segati paksupiima hulka koort või pandi kartulile võid otsa. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort
Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. Poola kruubi-seenesupp. Valmistamisained Valmistamine 15g kuivatatud seened Eelmisel õhtul panna seened kaussi, lisada 1.25 dl soe vesi vesi ja leotada järgmise päevani. Leotatud seened ja leotusvesi panna potti, keeta 0.5 dl Odrakruup vaiksel tulel umbes 40 minutit, kuni seened 6.25 dl veiselihapuljong on pehmed
Liha, kala ja juurviljad maitsestatakse ürtide ja oliivõliga ning tihti grillitakse või küpsetatakse. Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati- või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti spaghetti valget nisujahu leiba, pirukaid (pitsa) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Rõõska piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki
Jõukamates taludes segati paksupiima hulka koort või pandi kartulile võid otsa. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort.
muidugi itaallastele endale. Itaalia toiduained Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti spaghetti valget nisujahu leiba, pirukaid (pitsa) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Rõõska piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal oliiviõli,
Eine ajal söödakse: · Väikeseid külmi eelroogi või suupisteid võileivakesed, salatid,täidetud aedvili vm.. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. · Munatoite omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. · Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. · Soe või külm lihatoit vastava kastmega. · Aedviljatoit soojad herned, aedoad, lillkapsas. · Salat enamasti lehtsalat. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. · Juust · Magustoit tort, kook, puding või vorm. · Puuvili kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. · Kohv Lõunasöögil on välja kujunend järgmine toidusedel: · Puljong või püreesupp lisanditega. · Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. · Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. · Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm.
mulgiputru ei tuntud. Vaja läheb: 1 kg kooritud kartulid, 1 l vesi, 100 g Odratang, sool, 1tk suurem sibul, 100 g läbikasvanud seapekk. Valmistamine: Pane kartulid soolaga maitsestatud vette, puista pestud ja nõrutatud tangud nende peale. Hauta kaane all madalal kuumusel, kuni tangud on täiesti pehmed (kartulid valmivad tavaliselt kiiremini). Sega poti sisu puulusikaga enam-vähem ühtlasks ja lisa vajadusel soola. Kastmeks kuumuta pannil tasasel tulel tükeldatud seapekist rasv välja ja lase pruunistuda. Puista hulka peenestatud sibul ning maitsesta soolaga. Jaga puder taldrikutesse, tee iga portsjoni keskele süvend ning tõsta sinna pekikastet. Kõrvale paku külma piima. Rukkijahuvaht I viis Vaja läheb:1 kl rukkijahu kohta arvesta 2 kl marja- või õunamahla (kui mahl on hapu, siis ka 100 g suhkrut), 1 l vett. Valmistamine: Pane morsikanguses ja -magususes mahl keema. Seejärel sega hästi kloppides
seemned. Kogus Koostis- ja maitseained 600 g Kõrvits 2 sl Oliiviõli sool, must pipar värske tüümian 0.5 tk Apelsinist pressitud mahl 2 tl punaveiniäädikas 1 sl seemneid (kõrvits, lina, päevalill) 100 g spinatilehed 1 sl või 50 g Feta juust Tükelda kõrvits õhukesteks viiludeks, määri õli ja soola-pipraga ning puista peale hakitud tüümiani. Rösti 225-kraadises ahjus 20-30 minutit. Sega apelsinimahl ja äädikas kastmeks. Rösti seemneid kuival pannil. Kuumuta spinatilehed kergelt võis läbi. Sega kaste kõrvitsa ja spinatiga. Raputa peale seemned. Tõsta peale fetajuust. -5- Kõrvitsa-õunarisoto Mõnusalt sügisehõnguline risoto sisaldab sügise vilju kõrvitsat ja õuna. Sobib huvitaval kombel nii soolaseks kui ka magustoiduks. Ligikaudu 4 portsjonile Kogus Koostis- ja maitseained 300 g Kõrvits 1 tk Õun 1 tk Sibul 1 küüs Küüslauk
Teie jaoks märkamatuks. Kui väldite silmsidet ja vestlusesse laskumist, siis sellega asi ka üldjuhul lõpeb. Itaalia köök Populaarsed klassikalised road pastast, polentast ja pitsast, võrratud kala- ja mereanniroad, hõrgud lihatoidud, veinid, isuäratavad magustoidud ning võrratud küpsetised. Meredest saadakse maitsvaid karploomi. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid väikestes kogustes. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati- või paprikapüreesid. Jahutooteid, eriti spaghetti, valget nisujahu leiba, pirukaid (pitsa) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Itaalia köök , Itaalia köök , Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/itaalia_tavad_tiidotauri.htm http://www.estemb.it/est/esileht/itaalia/newwin/aid-523 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/itaalia_evekangron.htm
Fifth level Mereloomad Itaalias Merest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Liha Itaalias Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistatuna, kuid enamasti väikeste kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooted Itaalias Jahutooteid, eriti spaghettit (peene pikki õõnsuseta makarone), valget nisujahust leiba, pirukaid (pizza) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Piimatooted Itaalias
Maitsestamaks granaatõunaga lihatoite, milleks ta väga hästi sobib, võib valmistada mehu, purustades granaatõuna viljaliha koos seemnetega mikseris. Seejärel pressige segu läbi marli, nii et seemnemass jääb eraldi kasutamiseks. Mehu aga pange purkidesse suletult hoiule külmkappi, kus see püsib värske nädala jagu. Sellega sobib marineerida liha enne praadimist, samuti maitsestada liha- ja kalatoite. Mehu saab kasutada veel joogiks, magustoitude lisandiks, toorsalatite kastmeks, teravamaitseliste lihatoitude kastmete maitsestamiseks jne. Seemnemass kuivatage ning tehke sellest teed. HURMAA SISSEJUHATUS Hurmaad ei saa pidada väga uueks viljaks Eestis, kuid tema tarbimine on siiski väga vähene. Tomati välimuse kuid pehme magusalt hapuka viljalihaga puuvili on pärit Hiinast, arvatavasti. Maitselt meenutab varianti, kus melon kohtub tomatiga, mekk on sametiselt pehme ning kerge.
Riietus ja toit- Tavaline riietus oli kitoon e. Napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud e. kitoon. Külmaga pandi peale himaton(võis kanda ka paljale ihule). Pükse ei kantud. Jalas sandaalid. Toiduks oli palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauk ja kala(värske, soolatud ja kuivatatud). Vaestel peamiselt soosakala. Liha söödi suhteliselt harva, peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Nii kastmeks, kui ka küpsetamiseks kasutati oliivõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli lahjendatud vein. Aristrokaatlik eluviis- Arstrokaatia oli nii poliitilikas kui kultuuris tähtsaim ühiskonnakiht. Rikastel oli rohkem võimalusi oma arendamiseks ja oma mõtete kirjapanemiseks, seetõttu pärineb pea kogu kreeka kirjasõna aristrokaatide sulest. Kreeka igapäevaelu on tuttav meile aristrokaatide pilgu läbi
võimalik vaid kasvuhoonetes: Artishokk, Spargel, Rooskapsas, Baklazhaan, Oliivi ja Viigimari, Melon ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või Paprika Püree sid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti Spagetid (peenike pikk õõnsuseta makaron), valget Nisujahu leiba, pirukaid (Pitsa) ja Täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti
´iks". Selline kaste oli rohkem suguluses soja või austri kastmega. Muutused nime ja koostisosade juures toimusid kiiresti. Esimene ketsupi retsept anti välja 1727. a Elisabeth Smith´i poolt. 18. saj keskel kuulus ketsup juba põhitoodete hulka. Seda oli kolme põhitüüpi: seene, pähkli ja kala ketsupit. Suurbritannias kasutati valmistamisel endiselt põhiliselt seeni, USA-s tomateid. Ameeriklased nimetasid seda tomati kastmeks, et eristada oma toodet brittide omast. 20. saj alguseks oli tekkinud palju väikeseid ketsupi tööstusi. Suurim edu oli H.J. Heinz´il, kes lisas ketsupi marineeritud toodete nimekirja. Ta tõestas, et ilma säilitusaineteta ketsupi tootmine pole võimatu. 7. Ketsupi valmistamine Värsked tööstusesse transporditud tomatid pestakse veega ja purustatakse ühtlaseks massiks, misjärel saadud segu kurnatakse ja filtreeritakse. Sellele järgneb
Itaalia köök pakub mitmekesisust, millest kõik gurmaanid unistavad ja mis on rafineeritud oma lihtsusega. Kuna Itaalias on väga soe ja niiskusküllane kliima, siis selle tõttu kasvab seal väga palju taimi, mida meil ei ole võimalik kasvatada, või kui ka on, siis ainult kasvuhoonetes( oliivi- ja viigipuud baklazaanid, sparglid jm.). Liha on Itaalias küll tähtsal kohal, kuid seda süüakse väikeste kogustena ja mitmekesiselt valmistatuna. Kastmeks on üldjuhul tomati- või paprikapüreed. Itaalias süüakse väga palju jahutooteid, eriti spaghettit, pizzasi ja nisuleiba, kindlasti ka riisi. Toidu valmistamisel lahutamatuks osaks on juust, millest valmistatakse rohkesti toite ning kasutatakse ka lisana. Indias elab väga palju rahvaid, suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on piirkondade kohta väga erinevad. Toitude aluseks on taimetoidud: riis, mais, läätsed ja teised kaunviljad
aedvili vm., tavaliselt 34 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. * Munatoit omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. * Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. * Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. * Aedviljatoit (légume) soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin). * Salat (season) enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. * Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu). * Magustoit (entremets) tort, kook, puding, suflee või vorm. * Puuvili (dessert) kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. * Kohv Lõunasöögil on välja kujunend järgmine toidusedel: * Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. * Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega.
1 sl võid 2 sl basmatiriisi Kastmeks: 2 porrut või 2 sibulat või 6 varretäit rohelist sibulat 1 dl hapukoort 1 dl ketšupit 0,75 tl soola
kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris ilmaga lisati peale veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. vallutamine nurjus. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja Pärast A. Suure surma: tema surma jagunes riik kolmeks: küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti Hellenism on ajajärk Aleksander Suure vallutuste järel. Kreeka lahjendatud veini. tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-Ida Kreeklaste abielu ja pereelu
Need toimusid Kreekas/Ateenas/Olümpose mäel. Naisi sinna ei lubatud. 7.Iseloomusta kreeklaste riietust ja toidulauda. V:Ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga kaetud keha. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema ilmaga lisati peale sinna veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti lahjendatud veini. 8.Milline oli kreeklaste abielu ja pereelu? V:Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe. Sageli polnud peigmees ja pruut enne
Aja koor keedunõus tuliseks, lisa lusikatäite kaupa sulatatud juust, lase pidevalt segades täielikult sulada. Pudenda juurde leemekuubik, lisa vürtsid ja vajadusel veidi vett. Kalla sibula-maksa- neerusegu kastmesse, lase keema tõusta ja siis väikesel tulel 30-40 minuti haududa. Maitsesta lõplikult. Metsseapraad 1,5 kg metssea praeliha 100 g peekonit 2 sibulat 1 sl õli soola ja purustatud musta pipart 3 dl vett + 1 lihaleemekuubik 3 dl kuiva punast veini Kastmeks: 5 sl tomatipüreed 1 dl hapukoort Marinaad: 0,5 l keefirit või petti 6 kadakamarja 6 tera musta pipart 2 loorberilehte 0,5 tl rosmariini Sega uhmris purustatud loorber, kadakamarjad ja pipraterad peenestatud rosmariiniga. Hõõru liha pind seguga tugevasti sisse, pane kitsasse kõrgesse anumasse, kalla keefiriga üle ja lase külmas kohas 24 tundi maitsestuda, paar korda ringi keerates. Peenesta sibul ja peekon ning kuumuta mõni minut väheses õlis, tõsta vahukulbiga pannilt ära
1. Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm. 2. Munatoit omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. 3. Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. 4. Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. 5. Aedviljatoit (légume) soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. 6. Salat (season) enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. 7. Juust 8. Magustoit (entremets) tort, kook, puding, suflee või vorm. 9. Puuvili (dessert) kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. 10. Kohv Kell 17.0018.00 antav lõuna (diner). 1. Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. 2. Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. 3. Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. 4
Joogid Hapupiim, kamajook, koduõlu, kali, taar- jahust hapendatud jook, kasemahl, puuviljamahlad, kohv, tee Teadma peab : LEIB KARASK HAPUKAPSASUPP, LÄÄTSESUPP, KANA-KLIMBISUPP (kanakoib keema- nahk ära võtta, nähtav rasv eemaldada, terapipar, loorber, petersell, till, lõpus sool, sibul, porgand, küüslauk) MULGI PUDER – kruubipuder kartulitega, praetud suitsuliha ja sibulaga(madal kuumus) PÕLDOASALAT, KILUSALAT – hapukoor ja majonees kastmeks RUKKILEIVAVAHT, AHJUÕUNAD MEEKASTMEGA, MUSIKASUPP KOHUPIIMAKLIMPIDEGA, LUMEPALLISUPP, MARJASUPP KARAMELL- LEIVAGA, KAMAVAHT www.hkhk.edu.ee Leib – rukkijahu, vesi, juuretis, maitseained, lisandid Karask – odrajahu, nisujahu, kohupiim + piim/keefir/pett, kergituseks sooda või küpsetuspulber Pärmitaignast küpsetised –nisujahu, pärm, piim/vesi, maitseained, rasvaine, Kohupiimakorp, kaneelirullid Rabarberikook bidkviidikattega Kaerahelbeküpsised Põldoasalat Kilusalat
vaid kasvuhoonetes: Artishokk, Spargel, Rooskapsas, Baklazhaan, Oliivi- ja Viigimari, Melon ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või PaprikaPüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti Spagetid (peenike pikk õõnsuseta makaron), valget Nisujahu leiba, pirukaid (Pitsa) ja Täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga harva, Koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal Oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki
soola purustatud musta pipart piparmünti Kaste: 2 sl peenestatud värsket piparmünti 6 sl maitsestamata jogurtit Valmistusviis 1. Lõika lambaliha tükkideks ning töötle köögikombainis peeneks. Kaabi liha masinast välja. 2. Pane masinasse tükeldatud sibul ja värsked ürdid ning peenesta need. Kalla juurde liha, lisa vürtsid, sool ja pipar ning sega tihkeks kleepuvaks seguks. 3. Kaabi segu masinast kaussi ja tõsta tunniks külmikusse. 4. Kastmeks sega kausis kokku peenestatud piparmündilehed ja jogurt ning tõsta samuti külmikusse. 5. Vormi lihasegust umbes 3x8 cm vorstikesed ja torka need küpsetusvarraste otsa. Soojenda grill ja küpseta vardaid 5-6 minutit, üks kord keerates. 6. Jaga lihavardad taldrikutele ja serveeri kohe koos kastmega. Paku juurde sooja pitaleiba. Vaarika mandlivorm Valmistusained 8 muna 2 dl jahu 100 g jahvatatud mandelid 50 g sulatatud võid 2 dl suhkrut 3 dl vahukoort
· Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. · Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. 4 · Aedviljatoit (légume) soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin). · Salat (season) enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. · Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu). · Magustoit (entremets) tort, kook, puding, suflee või vorm. · Puuvili (dessert) kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. · Kohv Lõunasöögil (diner) kell 17.00-1800 on välja kujunend järgmine toidusedel: · Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. · Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega.
kõrgetel temperatuuridel sulada. Silikoonpintsel Silikoonist harjased võimaldavad lihale praeleent või glasuuri pintseldada ka kuumas ahjus või grillil. Rasvaeraldaja Ka praeleeme eraldajaks nimetatav läbipaistev kuumuskindlast klaasist anum meenutab mõõtenõud, mille põhjast ulatub välja pikk tila. Vala pannil või või ahjuplaadil olev leem anumasse ja jäta mõneks minutiks seisma. Rasv tõuseb pinnale ning leeme saab põhjast ära valada ja kastmeks teha. Lihahaamer See töövahend koosneb siledast lamedast metallkettast või ruudust, mille keskelt eendub tugev käepide. Hoia käepidemest kinni ja vasarda kondita liha või linnulihatükk ühtlase paksusega nägusaks praelõiguks. Mõnel lihahaamril on ühel küljel hambuline löögipind sidekoerikaste lihatükkide pehmendamiseks. Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud Kalatangid
kui ka juhuklientidele. Miks? Eksamitöö sooritamiseks, klientide toitmiseks, midagi teistsugust tavapärasest koolilõunast, taskukohane toiduvalik ja kogemuse saamiseks. Mida? Praeks valisime kanarullid toorjuustu-aprikoosi täidisega. Leidsime, et selle juurde võiks väga hästi sobida riis köögiviljadega. Toorsalatiks valmistame punase kapsa-majoneesi salatit, mis lisab toidule värvikust. Kastmeks pakume sidruni-karri kastet, mis on huvitava ning meeldivalt hapuka varjundiga. Kastet pakume ka oma taimetoidu juurde, milleks on kaalikavorm kartuliga. Kaalika- kartuli vormi kasuks otsustasime just seetõttu, kuna kaalika toite ei pakuta just kuigi tihti koolis ja vorm on magus-soolaselt hea maitsega. Supiks otsustasime valmistada tomatipüree supi, ka seda pole kuigi tihti märganud kooli menüüs ja see supp maitseb suurepäraselt. Supile annab peenemaitselise varjundi sinna
kastmed · Alkohoolsed joogid kastmena · Tarretised · Kondiitritooted Igale sööjale arvestatakse 100- 150 g puuvilju koos lisandiga. Salatid puuviljadest ja marjadest Puuviljasalateid valmistatakse värsketest ja konserveeritud puuviljadest. Neid võib valmistada ühest või mitmest puuviljaliigist. Valitakse maitselt ja värvuselt sobivad puuviljad. Salatikomponandid võib enne serveerimisnõusse asetamist kas segada või asetada eraldi gruppidena. Kastmeks võib olla veini või likööriga maitsestatud suhkrusiirup, puuviljamahl või konservivedelik. Portsjoni suuruseks on 150 g, millest 50 g moodustab kaste. Marjasalatite valmistamiseks kasutatakse nii värskeid kui külmutatud marju. Salatikastmeks on 20% suhkrusiirup või marjamahl, mida võib maitsestada veini või likööriga. Puuvilja- ja marjasalatite lisandiks sobivad kondiitritooted, likööri, vanillisuhkru, mandlilaastude, kakaoga maitsestatud vahukoor.
3. Paneerida liha tärklises ja siis muna- juustusegus. Praadida liha keskmisel kuumusel 6 minutit. Täidetud liharullid Sealiha, suitsupeekon, porgand, õli, sibul, porgand, rõõskkoor Valmistamine: 1. Lõigata liha ristikiudu kaheksaks tükiks. Vasardada. 2. Lõigata porgand tikkudeks ja pruunistada. Asetada iga lihatüki keskele viil suitsupeekonit ja pruunistatud porgandeid. Rullida liha kokku, kinnitada puust kokteilitikuga. 3. Praadida rullid pruuniks, laduda keedunõusse. 4. Kastmeks pruunistada sibul ja porgand õlis. Lisada 1 dl vett ja rõõsk koor, maitsesta soola-pipraga. Kallata rullidele ja hautada madalal kuumusel 30 minutit. Sibulaklops Looma seljaliha, sibul, pipar, sool, õli, vesi, jahu, hapukoor Valmistamine: 1. Liha viilutada, vasardada ja anda lõikudele ovaalne kuju. Raputada peale soola ja pipart. Praadida mõlemalt poolt helepruuniks. 2. Pruunistada rasvas jahu, lisada kuum vesi ja keeta läbi, lõpuks lisada hapukoor. 3
o Sobib graneerimiseks Külmad kastmed · Maitsevõid · Majoneeskastmed · Vinegrett e . õli-äädikakastmed · Piimatoodetest kastmed · Salsa-tükiline,vürtsikas , Mehhiko · Cutney-paks,vürtsikas,India · Pesto-paks,Itaalia · Püreekastemed-coulis · Sabayonkaste-kerge,vahuline,munakollane,vein,suhkur Maitsevõid · Kasutamine o Pearoa lisandiks 10-20 g o Suppide,kastmete maitsetamiseks o Kastmeks koorikloomadele,köögiviljadele o Võileibade katteks · Valmistamine o Või pehmendatakse,vahustatakse o Vahustadades lisatakse maitseained,jm Majoneeskasted · Enimlevinud külmad kastmed · Saadakse palju tuletatud kastmeid · Põhiretsept o Toiduüli o Munakollane o Veinäädikas o Sinep o Sool o Valge pipar Majoneesikaste · Toatemp
* * Toorsalativaagen Sinepikastmes toorsalat Marinaadikastmega keelesalat Lillkapsa-hernesalat Ungari riisisalat Paprika-riisisalat Rivoli salat Linnulihasalat puuviljadega Praad Praad Vasikapraad Üleküpsetatud lambaliha Düsesskartul, glasuuritud Ahjukartulid, glasuuritud porgandid,lillkapsas porgand Kastmeks praeleem või sidrunivõi Magusroog Magusroog Tiramisu Eksootiline puuviljasalat Põlev jäätis Pähklitäidisega juust Kohv, tee Kohv, tee küpsised keeks,küpsised karastusjoogid(mahl, mineraalvesi) karastusjoogid (mahl,mineraalvesi) 4. 5
Kookosäädikas - Erilise, pisut liisunud maitse ja ainulaadse järelmaitsega kookosäädikas on madala happesusega (4%). Tavaliselt leidub seda rahvusköökida kauplustes ning tihti kasutatakse seda Aasia, eriti Tai toitudes. Kasutada saab kookosäädikat väga laialdaselt – suppides, saltikastmetes, dipikastmetes ja retseptides, kus asendad muu äädika kookosäädikaga. Lisades kookosäädikale vürtse, muundub ta mõnusaks kastmeks, mida saab kasutada grill-liha kastmiseks, samuti sobib ta suurepäraselt mereandidega. Nagu õunaäädikaski, on ta hea abivahend mao- ja seedetegevuse korrastajana ja teda võibki õunaäädika asemel kasutada. Destilleeritud äädikas – Teraviljast, nafta kõrvalsaadustest või tselluloosist valmistatu destilleeritud äädikas on terava robustse maitsega ning tavaliselt värvitu. Enamasti on see lahjendatud 5%-lise happesuseni. Destilleeritud äädikat
Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. 5. Nimetage fakte ja inimesi, mis ja kes seovad Eesti ja Rootsi kultuuri. 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku. Tartu akadeemia toimis Uppsala ülikooli privileegide alusel filosoofia-, õigus-, usu- ning arstiteaduskonnaga. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665
1/2 puljongikuubikut (näiteks puraviku) natuke karripulbrit praadimiseks õli Kuumuta õli pannil ja lisa parajateks suutäiteks hakitud kanafilee. Puista peale pool puljongikuubikut ja natuke karripulbrit. Prae, kuni kana roosa on kadunud, lisa hakitud sibul ja porgand ning lase väikesel kuumusel kaane all natuke haududa. Siis lisa tükeldatud tomat ja paprika ja natuke vett, kui vaja. Kui kõik on jõudnud pehmeneda, lisa lõpuks toorjuust ja sega, kuni kõik on kastmeks sulanud. 2. KERGE JOGURTIVAHT MARJADEGA Natuke pidulikum variant lihtsast ja heast jogurti-marja kombinatsioonist. Ained: 300 ml paksemat maasikajogurtit 100 ml piima 125 ml kannujoogist või muust siirupist kanget morssi 2 spl zelatiini külmutatud või värskeid marju (näiteks aedmaasikaid ja mustsõstraid) 1spl demerara suhkrut Kui kasutad suuremaid maasikaid, tükelda need kõigepealt ja pane teiste marjade juurde, aga mõned marjad jäta kaunistuseks alles
kübaratelt kooritakse nahk. Seejärel seened pestakse ning nõrutatakse. Sampinjonide tumenemise vältimiseks lisatakse pesuveele hapet. Kupatatakse, pestakse kuuma veega ja nõrutatakse. Seened sorteeritakse suuruse järgi. Suurte kübaratega seened ja seenejalad hakitakse peeneks. Kupatamist vajavaid seeni kupatakse 5- 10 min. Pestakse seejärel kuuma veega ja nõrutatakse. Nõrgalt mürgised seeni kupatatakse 2 korda. Seeni tehakse kastmeks, kotlette, marineeritakse jne. 7. Veisesisefilee toodet Filet mignons,- 2 cm paksud tournedos- 5- 6 cm paksud filet medallions- 2- 3 cm paksud 8. Iseloomusta valke Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit.
200 g Kartul (keedetud) 200 g Porgand (keedetud) 2 tk Heeringafilee 2 tk Hapukurk 2 tk Hapukamad õunad 200 g seapraad või keedetud veiseliha 3 tk Muna (keedetud) KASTE 5 dl Paksem hapukoor 1 tl Sool 0.5 tl Kange sinep Suhkrut lusikaotsaga Lõika kõik salatiained väikesteks tükkideks, pane veidi muna kaunistamiseks kõrvale. Sega kastmeks kokku hapukoor, sinep, sool ja suhkur. Sega tükeldatud ained kastmega läbi ning lase tund-kaks maitsestuda. Kaunista peenestatud munaga. · Rosolje hiilgeaeg jääb möödunud sajandi 30-ndate ja 60-ndate aastate vahele, kui Eestimaal ei peetud selleta ühtki pidu. Vähehaaval aga tõrjus pidulaua kroonimata kuninga välja lihtsama koostisega ja hõlpsamini valmiv kartulisalat. Punased lihapallid tikuvõileibadele Allikas: 100 rooga Autor: Maire Suitsu
Võid jätkus tavaliselt vaid pudru silma panemiseks. Võimalusel säilitati võid soolatult ka talveks. Võitegemisel alles jäänud petipiim jäeti joomiseks ja pandi karaskitaignasse. Joogiks tehti ka hapupiimast ja vedelast odra- või rukkijahukördist hapu- ehk kirnurokka, mida hoiti suures piimakirnus. [] 14 Kooritud piima ahjus kuumutades saadi kohupiima. Vee või piimaga vedeldatult kasutati kohupiima ka kastmeks. Peamiselt Mulgimaal tehti kohupiimakattega korpe (all oli lame sepiku- või karaskikakk). Kagu-Eestis tehti ka kodupiimajuustu sõira. Seda söödi suuremate pidupäevade puhul, eriti jaanipäeval. Ehtsat juustu tehti vaid rannarootsi aladel ja mõisates. Eesti talurahvas seda ei tundnud. [] Argi- ja peojoogid Peale hapuroka olid igapäevasteks jookideks taar ja kali. Taari tehti jämedast odrajahust või linnasejahust hiljem rukki- või segajahust
5.2. Marineerimine ja hautamine veiniga Liharoogi marineeritakse enne küpsetamist. Valges veinis olev liha (täpselt valgud) muutub keemiliselt, sidekoed paisuvad ja toit mureneb. Metslooma liha oleks soovitatav veinis marineerida, muidu jääb ta vintskeks. Mida vintskem liha seda kauem tuleb teda veinimarinaadis leotada. Grilllihale piisab paarist tunnist, tavaline praad nõuab ööpäeva, ulukiliha võib marinaadis olla kauemgi. Marinaadileem sobib seejärel roa hautamiseks või kastmeks. Mõned liha- ja kalaroad on parema maitsega ja liha muredam pärast hautamist veini sisaldavas leemes. Leeme valikul kehtib kulreegel: heledale tailihale, kalale valge vein, tumedamale punavein. Otspere. U, ,,Joogiraamat", Tallinn: Kentaur, 2003 a, lk 110-113 5.3. Kuumtöötlemise eripära soovib eraldi veini Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus
annaabi.ee 
