Itaalia köök (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Kairi Ütsik
T11HT
ITAALIA KÖÖK
Referaat
Juhendaja : Riina Laht
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS...........................................................................................3
1.Itaalia köök...............................................................................................4-6
1.1.Itaalia õhtusöök......................................................................................7
2. Retseptid
2.1.Kiire pastasalat......................................................................................8
2.2. Minestrone supp ....................................................................................9
2.3.Jänes punases veinis............................................................................10
KOKKUVÕTE............................................................................................11
KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................12
SISSEJUHATUS
Itaaliast üldiselt rääkides, peab mainima muidugi nende köögikultuuri. Täiesti vapustav . Lasanje . Pizza. Pasta . Zelato. Jne. Otsustasingi seepärast teha oma referaadi Itaalia köögist. Nende toidud on huvitavad ja maitsvad .

1.Itaalia köök

Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: Artishokk, Spargel , Rooskapsas, Baklazhaan, Oliivi - ja Viigimari , Melon ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.
 Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või PaprikaPüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti Spagetid ( peenike pikk õõnsuseta makaron ), valget Nisujahu leiba, pirukaid ( Pitsa ) ja Täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi.
 Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga harva, Koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust ning juustuga . Rasvadest on esikohal Oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki. Võid ja Margariini valmisatakse vähe. Salatid tehakse õlikastemga. Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus , pähkleid ja nendest valmistatud maiustusi- Martsipani, pähklikooke, torte ning Jäätisi.
 Toite maitsestamiseks kasutatakse Aniisiseemneid, Nelki, Paprikapulbrit ja Pipart . Väga palju lisatakse toitudele Sibulaid , Küüslauku, Peterselli, Tüümiani, Basiilikut, Estragoni- ja teisi maitsvaid lehti värskelt või kuivatatult.
 Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on Pitsad ja pastatoidud. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse Nisujahust , Muna ja Soolaga nimetatakse Pastadeks. Värske pasta, pasta fresca pärineb Põhja Itaaliast, nii nagu pasta secca pärineb Lõuna Itaaliast. Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. ja see koosneb: jahust, munast ja soolast. Koduse pasta retsepti "reegel": 100 g jahu kohta 1 muna, veidi soola. Itaalis on kombeks pakkuda värsket täidisega pastat igal peolaual. Igal linnal on omad pastasordid ja - täidised mis lähevad edasi põlvest - põlve. Nt ainuüksi Tortelliinide retsepte on üle 110 erineva. Tortellini pärineb Bologna linnast.
Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat. Pasta säilib kuni 3 aastat .Lihtne valmistada, ainult sool ja keedetud vesi. Arvutatakse u 1 liiter vett 100 g pasta kohta. Keetmisaeg ainult 4-12 minutit, oleneb pasta jämedusest. 100 g kuiv pasta sisaldab 346 kcal , värske pasta aga ainult 140 kcal.
Itaalia on pikalt põhjast lõunasse ulatuv suur ja väga vahelduvate ilmastikutingimustega maa. Nii mõnedki Põhja-Itaalia road on lõunatipus asuvas Sitsiilias täiesti tundmatud, ja muidugi ka vastupidi. Nii tähendabki Itaalia köök mitte ainult pitsat ja pastat, vaid tuhandeid teisi, üksteisest vägagi erinevaid roogi. Siiski on Itaalia köögile omased ka mõned ühised jooned, mis eristavad teda kindlalt teistest, eriti aga Euroopas sajandeid tooni andnud Prantsuse köögist. Järgnevalt mõned peamised pidepunktid, mille abil võiksite oma koduköögis püüda saavutada ehtsat Itaalia hõngu.
• Itaaliapärasus tähendab eelkõige äärmist lihtsust nii valmistusmeetodites, maitsetes kui serveerimises. Kõikide roogade maitsed on tugevad ja selged, valmisroas on võimalik eristada peaagu kõiki kasutatud aineid ja maitseandjaid.
• Valmisroogade serveerimises puudub igasugune kenitlemine ning ülekaunistamine, esikohale tõusevad hoopiski kaunid kontrastsed värvid, milles üsna sageli esinevad Itaalia lipu punane, roheline ja valge. Road on taldrikule seatud nii, et moodustub kaunis ja puhas üldmulje.
• Pasta on Itaalias täiesti omaette roog , mille juurde serveeritakse iga pastavormiga sobiv ja selle omadusi kõige paremini esile tõstev kaste. Pastatooteid kasutatakse ka suppide ning ahju- ja järelroogade valmistamiseks, kuid liha- või kalaroa lisandina ei näe te pastat Itaalias mitte kunagi. Selleks on itaallastel Riis ja Kartul .
• Pastaroogi ei peideta kastmete alla, vaid kaunid, ilmtingimata al dente ehk mitte liiga pehmeks keedetud pastavormid jäävad peaaegu alati nähtavale.
• Kastmele pannakse äärmiselt suurt rõhku. Itaalia perenaine ei pea paljuks hautada pasta juurde pakutavat bolonja-tüüpi tomati-hakklihakastet 40 minutit või kauemgi, et saavutada õiget maitsenüanssi.
• Ehtsalt itaaliapärase maitse annavad roogadele pitsaürdid – Basiilik , Pune ja Majoraan , Küüslauk, Sibul , Must pipar , Oliiviõli, Pesto ehk vaimustav basiiliku-õli-küüslaugukaste, naturaalne Veiniäädikas või Sidrunimahl , tomat ja sellest valmistatud hoidised ning kuiv, tugevamaitseline Parmesani Juust, mida riputatakse valmisroogadele.
• Köögivilju ei hautata kunagi liiga pehmeks, vaid jäetakse needki pastaga sarnaselt al dente ehk väikese krõmpsuga.
1.1.Itaalia õhtusöök
Itaalia õhtusöök algab isutekitava aperitiiviga, kuid lauakõnesid ei peeta, paremal juhul lausutakse lihtsalt mõned tervitussõnad. Õhtusöögi ajal küll vesteldakse elavalt, kuid mitte kunagi tööasjadest. Veinisse suhtuvad itaallased kui millessegi söögiga lahutamatult liituvasse. Nii nagu naabermaas Kreekas pannakse ka Itaalias üksinda ja/või väljaspool söögiaega alkoholi pruukimist pahaks, purjujäämist aga häbiväärseks.
Mitmekäiguline õhtusöök algab alati eelroogadega, mis itaalia keeles on antipasti (tõlkes “enne pastat”). Maailmakuulsuse saavutanud eelroogadeks on õhu käes kuivatatud parma sink meloni või värskete viigimarjadega ning insalata caprese ehk Capri salat , Itaalia lipuvärvides Mozzarella-Tomati-Basiilikusalat. Pakutakse ka SalaamiVorsti, päikesekuivi tomateid, Oliive, marineeritud seeni ja Paprikat ning kindlasti ka kuulsaid itaaliapäraseid võileibu crostini ja Bruschetta.
Kui menüüsse kuulub pitsa, siis tuuakse see lauale eelroogade ja pastaroa vahel. Itaallased ise kinnitavad, et ainus õige viis süüa õhukest ja suhteliselt kuiva kattega Itaalia pitsat on keerata see rulli ja süüa sõrmede vahelt. Kindlasti aga sõltub söömisviis ka söögikoha tasemest, mistõttu võõramaasel on mõistlik võtta eeskuju kohalike käitumisest.
Järgmine käik on esimene pearoog ehl primo piatto, milleks kõige sagedamini on hästi kõhtu täitev pastaroog. Pasta tähendab “ taignast tehtud”, kusjuures taigen tehakse alati kõvanisust. Pastaroogi süüakse tänapäeval kahvliga, spagettide puhul tuukse lauale lisaks ka lusikas. Pearoa kohta võib mõnikord täita ka supp. Teine pearoog ehk secondo piatto on enamasti üsna kasin ja koosneb vähesest lihast, kalast või linnulihast ilma lisanditeta.
Järelroogi on mitmekäigulisel lõunal tavaliselt mitu, üks rikkalikum ja hõrgutavam kui teine. Kindlasti kuulub nende hulka uhke Jäätiseportsjon ehk gelato.
 
 

2.RETSEPTID

2.1.Kiire pastasalat

• Mis meil vaja on?
  

2 dl Rainbow pastat
1 sl õli
200 g salaami vorsti
1 punane paprika
pool pikka kurki
200 g herneid
Kaste:
100 g 10% hapukoort
3 sl majoneesi
0,5 tl soola
veidi suhkrut
veidi rohelist sibulat
Retsept
Keeda pasta vastavalt pakendil olevale juhisele. Nõruta ja lase külma veega üle. Sega õli keedetud ja jahtunud pasta hulka. Lõika vorst õhukesteks viiludeks. Tükelda ka paprika ja kurk. Sega kôik salati ained omavahel kokku. Sega kastmeained ja maitsesta. Pane salat pokaalidesse ja vala kaste peale. Peale raputa rohelist sibulat.

2.2.Minestrone supp

• Mis meil vaja on?
  

2 tükeldatud sibulat
3 hakitud porgandit
3 sellerivart
250 g viilutatud kartuleid
2 viilutatud zuccinit
90 g puhastatud rohelisi ube
250 g hakitud kapsast
½ kl õli
45 g võid
¼ l vett
3 loomaliha puljongikuubikut
2x400g prk koorituid terveid tomateid
310 g cannellini ube
soola, pipart
Retsept
Kuumuta õli ja või pannil , lisa sibulad ning prae keskmisel kuumusel kuldpruuniks.
Lisa porgandid ja prae 2-3 minutit aegajalt segades. Lisa järjest ülejäänud köögiviljad.
Seejärel lisa segule purustatud tomatid koos nende oma mahlaga .
Lase segu keema, vähenda kuumust, pane kaas peale ning lase nõrgal tulel haududa, kuni supp on paks.
15 minutit enne supi valmimist, sega nõrutatud ja loputatud oad, maitsesta soola ja pipraga.
Soovi korral võib suppi serveerida riivitud parmesani juustuga.

2.3.Jänes punases veinis

• Mis meil vaja on?
  

1 (1,5 kg) jänes (lõigatud 10 tükiks)
1/4 kl mere soola
3 spl suhkrut
2 spl oliivi õli
1 suur küüslaugu küüs ära purustatud
1 keskmine sibul, kooritud ja viilutatud väikesteks tükkideks
1-1/2 kl kuiva punast veini
1/2 kl kana puljongit
1 spl tomati püreed
1/4 kl hakitud värsket tillli
Retsept
Pane jänese tükid kaussi soola ja suhkruga ja kata veega. Pane see külmutuskappi üheks tunniks. Kurna jänes ja tee rätikuga kuivaks. Maitsesta jänes soola ja pipraga. Kuumuta oliivi õli suurel pannil ja pruunista jänes kõikidelt külgedelt, kusagil 4 minutit igalt küljelt. Pane jänes taldrikule ja nüüd pruunista pannil sibul kuni pehme ja kergelt kuldne. Lisa sinna juurde veel küüslauk ja jätka praadimist. Lisa sinna veel vein, tomati püree, kana puljong ja lisa taaskord jänes pannile.
Kata pann kaanega , pane tuli tasaseks ja küpseta jänest umbes 40 minutit või kuni jänese liha on pehme, iga 15 minuti tagant seda ringi pöörates. Võta jänes sealt pannilt ära ja kata kaanega. Kuumuta kastet pannil üle keskmise kuumusega tulel, kuni kaste on suht paks. Maitsesta soola ja pipraga, lisa till ja sega hästi.
Võid süüa ümmarguse õhukese saia peal, kus sai on eelnevalt soojendatud ja soe jänese toit sinna peale panna, ja kastmega üle valada.
Väga maitsev!
KOKKUVÕTE
Itaallased ise on oma toidu üle väga uhked. Keegi ei häbene, süüakse jätkuvalt sedasama , mida sajandite eest, vaatamata sellele, et kõike on saada kogu maailmast. Ma ise oleks ka.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. www.google.com
2. Ajakiri „Köök”
3. www.retsept.ee