Tavaliselt pannakse uus filter õli täis, et kiirendada õlisurve teket.Õli kogus on ettenähtud auto teenendusvihikus.Ning sellest valatakse alguses ainult ¾ mootorisse, seejärel käivitame mootori, jälgige armatuurlaual punast õlirõhu tuld, kui see kustub siis seiskame mootori ja kontrollime lekkekohtade hermeetilisust siis õlivarda õlitaseme näitu, mis peab olema maksimaal näidul kui ei ole siis valatakse uut õli juurde ja kontrollitakse uuesti, seejärel suletakse karteri kaitse.Osadel diiselmootoritel on mootori karteris paigaldatud õlipihustid, mis pritsivad õli kolbi alla, et neid jahutada.Pihusti töö kontrollimiseks eemaldakse karteri õlivann, selleks peab oskama avada poldid.Kui õlivann ei tule lahti siis võib kasutada kiilu ja haamrit.Pärast eemaldamist puhastatakse puutepinnad ja kui on ettenähtud tihend siis pannakse uus, välja veninud poldid, augud pinnitakse, seejärel eemaldakse pihustid
mille andur asub peamagistraalis ja süütab märgutule, kui õlirõhk langeb 0,4...0,8 kgf/cm* Õlipump Liigitatakse : Hammasratas pump Sisehambumisega pump Rootorpump Hammasratas õlipump Sisehambumisega õlipump Õlifiltrid püüda kinni õlis Ülesanne : kulumisel tekkivaid metalliosakesi ja küttesegu põlemisjääke. Jagunevad : Mittelahtivõetavad Lahtivõetavad ( sisu saab vahetada) Tsentrifugaal õlifilter Õlivann ehk karteri kaan Ülesanne : Säilitada õli Kaitsta väntvõlli vigastuste eest Õli kontrollimine Karteri tuulutus Karteri tuulutamine on vajalik selleks, et osa heitgaase, kütuse- ja veeaurud tungivad paratamatult silindrite ja kolvirõngaste vahelt karterisse, kus nad madaldavad õli kvaliteeti (vedeldavad õli, tekitavad emulsiooni ja vaike ning suurendavad detailide korrodeerumist).
Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga
vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. 6. kolvisõrme ülesanne on: kolvisõrme ülesanne on anda kolvi ülesse-alla liikmisel tekkinud mehhaaniline jõud edasi kepsule. 7. 2-taktilisel mootorile: ei olegi karteri tuulutust, sest küttesega kõib läbi karteri. 8. silindri tööpinda viimistletakse: oonimise meetodil. 9. väntvõlli laagriliugudele ei soovitata panna õli sest: et need ringi ei hakkaks käima koos väntvõlliga. 10. kuidas valmistamisel vähendatase soojuspaisumise mõju: karastamise meetodil.
Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga
Kolvi all olev ruum on tihenditega tehtud nii tihedaks et välisõhk pääseb sinna ruumi vaid ettenähtud ava kaudu. Selle ava teeb lahti kolb, liikudes ülemise surnud seisu poole. Ava on aga omakorda ühendatud küttesegu valmistaja seadmega - karburaatoriga. Seega täitub kolvialune ruum ehk karter värske kütteseguga. Töötakt. Mõni kraad enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud töösegu elektrisädemega. Rõhk silindris tõuseb ja kolbi surutakse karteri poole. Teatud kindlal hetkel suleb kolb oma alumise servaga täiteava. Karteri maht väheneb ja rõhk karteris tõuseb. Kolb, enne jõudmist alumisse surnud seisu, vabastab oma ülemise servaga väljalaskeava, mille kaudu läbipõlenud gaasid väljuvad välisõhku. Enne väljalaskeava avanemist on läbitöötanud gaasid veel väikese rõhu all, mis põhjustabki läbitöötanud gaaside väljavoolu silindrist. Edasisel kolvi liikumisel allapoole avab kolb oma ülemise
Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga
Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipump 15. Väntvõlli poldid 16. Väntvõll 17. Kolvid
7. Otsakaane eemaldamine Padrunid 10mm ja 13mm 8. Ketipinguti, -leevendite ja keti eemaldus Padrun 10mm ja tihvt 9. Õlivanni eemaldus Padrun10mm 10. Õlifiltri eemaldus Filtrivõti 11. Õlifiltri kinnitusmutri eemaldus Sisemine kuuskantvõti 12mm 12. Karteri eemaldus Padrun12mm 13. Väntvõlli simmerlingide eemaldus Lapik kruvikeeraja 14. Raamlaagrite demonteerimine 12-kant padrun 12mm 15. Kepsude alumiste silmade eemaldus 12-kant padrun 10mm 16. Väntvõlli eemaldamine - Monteerimine: Oper. nr
Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga
Iseseisev töö (kutseeksamiks ettevalmistumine). Harvesteril teostavad toimingud. Kirjeldada järgnevaid toiminguid kirjalikult. 1. Harvesteri mootoriõli vahetus. Vaja läheb uut õli, filtrit ja nõud kuhu vanaõli lasta. Järgmisena tuleb lasta mootoril töötada töö soojaks. Eelnev tehtud seiska masin ja lase alla põhjakaitse.Keera karteri alt lahti kork, alla asetades piisava mahutusega nõu. Järgnevalt ava õli sisestus kork, ning oota kuna õli jooks peatub. Edasi tuleb võtta ära vana õlifilter ja asendada see uuega, soovitavalt kokku määritult uue õliga. Uus õlifilter paigas tuleb keerata karteri alt kinni punn. Valada sisse uus õli ja jälgida õlitaseme normi piiri, et rohkem ei saaks. Keerata kinni õli sisestus kork ja käiata mootorit natuke aega. 2
Väntmehhanismi detailid Mootori plokk- engine block Plokikaas- cylinder head Karter- oil pan Kolvid- pistons Kepsud- connecting rods Väntvõll- crankshaft Väntvõlli laagrid- crankshaft bearings Kolvirõngad- piston rings Hooratas- flywheel Kolvisõrm- piston pin Kepsulaagrid- connecting rod bearings Laagrid Väntvõll toetub mõlemast otsast kuullaagritele. Väntvõlli vändakaelal ja võllikaelal kasutatakse liugelaagreid. Tihendid Karteri tihendamisel hermeetilist kummist tihendit või vanematel autodel papist tihendid. Väntvõllil kaelustihendid. 13 Küsimused 1. Kuidas on tõkestatud väntvõlli teljesuunaline nihkumine? V: pikilõtkusaaltega. 2. Millest on tingitud väntvõlli teljesuunalised jõud? V: siduri pedaalile vajutades surutakse siduri ketas hooratta vastu, millega avaldatakse survet ka väntvõllile. 3
kolvi-kepsugrupp. Ja jälgitakse numeratsiooni ja suunda. Paigaldakse 2 kolbi üheaegselt ja need mille väntvõlli vändakaelad on üles keeratud. Laagrisaaled määritakse õliga kokku. Rõngaste kokkusurumisel kasutatakse rakist (abinõud). Kepsu laager pingutakse jälle mitme läbimiga ja kasutakse dünomomeetrilist võtit. Keerates väntvõlli pool pööret siis paigaldatakse ülejäänud 2. Paigaldakse õlipump ja selle ajam. Karteri põhja paigaldamisel jälgitakse pingutus järjekorda ning poldid keeratakse mitme läbimiga kusjuures paigaldatakse uus tihend (kork, õlikindel kumm või hermeetik). Enne karteripõhja paigaldamistpaigaldatakse esi-ja tagaotsakaan, milles on uued väntvõlli otsatihendid. Otsakaane all võib olla papis tihend või hermeetik. Paigaldakse kett ning siis plokikaan, mis on eelnevalt komplekteeritud ning uus tihend. Enne keeratakse väntvõlliga kolvid Ü.S.S-ist eemale. Plokikaan..(vt. eestpoolt)
Väntmehhanism ja selle osad Väntmehhanism: Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Mootori kõige tähtsam osa on mootoriplokk.Plokile kinnitub enamik mootori detaile.Temaga ühes on tükis on valatud karteri ülemine pool.Ploki vastutusrikkamaid kohti on silindrid.Silindreid katab ühine alumiiniumisulamist plokikaas.Selles on iga silindri kohal süvend- põlemiskamber.Kohakuti ploki aukudega jätkuvad kaanes jahutusvedeliku ja õli kanalid.Põlemiskambrisse suubuvad sisse- ja väljalaskekanalid, mis lõppevad klapi pesadega.Peale selle on põlemiskambri seinas küünlapesa. Ploki alumist osa koosõlivanniga nim. Mootori karteriks.Selles pöörleb
tulnud õli/õhu segu tagasi paaki kust eraldub õhk breatheri läbi, ning süsteem kordub. Eelised sellel süsteemil on saada kindel õlirõhk ning õlitatus mis iganes rpm-peal ning mis iganes G- Jõu ajal kas külg kiirendusel või edasi tagasi kiirendusel kui tavalise Wet Sump süsteemiga hakkaks õli loksuma. Dry Sump hoiab õli liikvel ning see ei jää seisma mis on ka õli tervisele hea. Dry Sump süsteemi kasutavad pea kõik high performance racing mootorid. Õli hulk ei olene enam karteri suurusest ning ka väntvõll ei pea müttama läbi õli. Erinevaid kasutegureid on veel mitmeid, mootori karterise tekitatakse ka väike alarõhk ning see isegi aitab rõngastel paremini tiheneda ja väntvõllil on kergem töö kui pole "segavat" õli tema all. Õli rõhku õlitust saab vastavalt tahtele ise korigeerida välise pumba/te abil. Õli jahutus on parem asudes välises paagis mille suuruse võib ka ise vabalt valida. Mootori õlitus töötab perfektselt igas mootori
need asuvad üleval 2.5 OH ( overhead ) klapid ripuvad 2.6 SV ( single valve ) üks klapp 6 Joonis 9. kettajam Joonis 10. rihmajam 7 Joonis 11. hammasratas ajam Nr.3 Õlitussüsteem 1.Ülesanne- õlitus süsteemi ülesanne on jahutada , määrida , puhastada , korrosiooni kaitse . 2. Põhiosad · Õlipump · Karter · Karteri kork · Õlivõttur · Õli filter · Reduktsiooni klapp · Õli kanalid 8 · Õli tsentrifugaalfilter · Manomeeter · Tihendid (väntvõlli otsa tihendid ja karteri tihendid) Joonis 12. õlifilter Joonis 13. karter oil pan 9 Joonis 14.õlifilter oil filter
ÕLID Tagi moodustub seal kus mootori temp. On 350-400c sooja. Põlemis kambrid, klapid, kolbide põhjad, kütuse pihustid. Tagi teke soodustab mootori alakoormust. Pruun kõva kilene sade. Ja must tugev tükiline sade. (Väljanägemine). Slamm on pehme muda taoline õlist tekkinud sade, ja tekib 50- 150c juures. Soodustab slammi: pikad õlivahetus välbad, mootor töötab pidevalt eriti rasketes tingimustes, mootori väike õli vann, halb karteri tuulutus, halb õli kvaliteet. 0,5-1% küttekulu suhtes.(õli kulu) normaalseks nim 0,2% tutikatel 0,3% korras töötanutel 0,5% kulunutel mootoritel.
Fifth level Mootoriplokk Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Plokid valatakse kas hallmalmist või alumiiniumsulamist Mootoriplokk valatakse tervikuna koos karteriga,milles pöörleb väntvõll. Karteri liitepinna külge kinnitatakse õlivann. Mootori külgpindadelt leiame avasid, kuhu kinnitatakse mootori teisi detaile. Silindrid plokis Silindrid võivad olla valatud koos silindriplokiga ja töödeldakse vastavalt kolvile. Silinder on valmistaud eraldi ja hiljem ühendatakse plokiga Eraldi valmistatud silindreid nimetatakse... HÜLSSIDEKS Märghülss Märghülsil on hülsi välimine pool jahutussärgi osaks, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuivhülss
Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Liugurite lukustus mehhanism: 1)Liugurid 2)Fiksaatori lukk 3)Fiksaatori pesad 4)Fiksaatorid 5)Korpus 6)Fiksaatori kork koos vedr Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. Kuul- või koonusfiksaatorid (4) asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraalasendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator (4) süvendist (3) välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt (2) on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist
Esmalt eemaldame õhupuhasti, selleks keerame ära õhupuhasti kaane 3 kinnitusmutrit, eemaldame kaas koos filterelemendiga, võtame lahti õhupuhasti korpuse küljest karteri tuulutussüsteemi ja sooja õhu juurdevoolu voolikud. Igaks juhuks paneme kaltsuga kinni karburaatori sissevooluavad, et sinna juhuslikult ei satuks mõni mutter jne... Keerame ära õhupuhasti kinnitusmutrid, eemaldame plaat ja õhupuhasti ise. Võtame lahti karburaatori küljest õhuklappi tross ja kaanel asuva gaasihoovastiku vahehoova Võtame maha klapikambrikaas (eelnevalt eemaldada kinnitusmutrid ja seibid) Kui kaan maas keerame ka küünlad välja, nii lihtsam pöörata vänvõlli.
Õhu temperatuuri andur : 1240 - Annab arvutile infot sisselasketorustikku siseneva õhu temperatuuri kohta : näiteks soojem õhk on hõredam ja siis tuleb vähendada silindritesse pihustatavat kütusekogust Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1313 : - Informeerib mootori juhtarvutit väntvõll pöörlemissagedusest. Seni on enamlevinud induktiivandurid , kuid viimasel ajal kohtab sageli ka HALLI andureid . Andur kinnitatakse tavaliselt hooratta või karteri külge, kui signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes . Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud , et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit : ( osadel eraldi signaali hammasratas vahepealt paar hammast puudu ) Nukkvõlli asendi andur : - Informeerib mootori juhtarvutit sellest, milline tööprotsess antud hetkel igas silindris toimub. See on tavaliselt Halli andur ja paikneb nukkvõlli esimese otsa juures Drosselklapi asendi andur :
lekkekoht, kõrvalda see ja siis vaheta. Kui vedelik väheneb siis otsi üles lekkekoht ja kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib ventilaator (elektrimootor) lülituda iseenesest töösse. Paisupaagi korki ära ava kuuma mootori korral. Jahutusvedelik on mürgine. Jahutusvedelik ei tohi sattuda värvitud ja lakitud pindadele Vahetamiseks, vastavalt remondijuhendile ava paisupaagi kork, tõsta auto ülesse, võta ära karteri kaitse ning asetades alla trehtliga nõu ava radiaatori alumise paagi kork (kui on) või alumisest paagist väljuv lõdvik. Samuti tuleks mootorisse panna uus jahutusvedelik kui vahetad termostaadi, plokikaane jne sest vana jahutusvedelik ei taga korrosiooni vastast kaitset uutele detailidele. Jahutusvedelik vahetatakse tavaliselt 2-3 aasta järel (ls. 60 000 km). Kui vana vedelik oli sogane siis peske süsteem läbi. Termostaat eelnevalt eemaldada. Uhad niikaua kui tuleb puhas vesi
K H = 1,04 [1.lk.18] K H v = 1,1 9 Eskiisprojekteerimine [1.lk.36] Reduktori korpuse sisepinna ja hammasrataste välispinna vahelise kauguse määran valemiga: a = 3 a + 0,5( d a1 + d a2 ) + 3 = 112 + 0.5(62,03 + 167,969) + 3 = 7,01mm võtan täisarvuks a = 7 mm. Reduktori karteri sisepinna ja hammasratta vahelise kauguse määran valemiga: b0 = 4a = 4 7 = 28mm Korpuse seina paksus: = 1,124 M h = 1,12 4 264,54 = 4,51mm Võtan täisarvuks 5mm. Õli nivoo määran valemiga: h = b0 + 0,25d 2 = 28 + 0,25 164,969 = 69,24mm 10 Võllide diameetrid Sisendvõlli ehk kiirekäigu võlli otsa läbimõõdu arvutan tugevusõpetuse valemiga, mis määrab minimaalse võlli läbimõõdu:
Mis suure rõhu all ligikaudu 2000 megapaskalit muutub kontaktpindade vahel klaasitaoliseks vedelikuks. Ning ei lase ülitäpselt töödeldud met.. Põhikomponendid: 1. Hüdrotrahvo 2. Revers 3. Veetavad kettad 4. Vedavad kettad 5. Rullid 6. Hammasülekanne Kardaanülekanne Kardaanülekanne võimaldab kanda pöördemomenti tagasillale muutuva nurga all. Selle ehitus on järgmine: 1. Käigukasti karteri pikendus 2. Kardaaniristliigend 3. Kardaanivõll 4. Kardaaniristliigend 5. Rulllaager 6. Lukustusrõngas 7. Määrdenippel 8. Kardaanliigendi hark 9. Elastne muhv 10. Esimene kardaanvõll 11. Vahetugilaager 12. Tagumine kardaanivõll Käiviti Rikke omadused: 1. Käivitusvoolu mõõtmine Käivitusvoolu mõõtmisega saab hinnata mootori kompressiooni. Mida kõrgem on kompressioon
nihkuvad koos nendega. Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud asendis vedrudega fiksaatorid. Liugureid liigutab käigukangi alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis piiravad kangi alumise otsa liikumist. Käigulukusti Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. Kuul- või koonusfiksaatorid asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraal-asendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator süvendist välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte
sünkronisaatoritega. Käigukastis esinevad mitut erinevat laagritüüpi: nõellaagrid, kuullaagrid, koonusrull-laagrid (kompenseerivad pikiteljelisi jõude käigukasti võllidelt). Tihenditeks on kaelustihendid, vaskseib tihend ning papptihend. Käigukasti õlituseks on ettenähtud 75W/90 täissünteetiline õli, käigukasti karteri maht on 2 liitrit. 3.2 Sidur Antud mudeli puhul kasutatakse kahemassilist hooratast ja 240mm läbimõõduga siduriketast ja surveketast. Siduril on hüdrauliline ajam. Sele 3. Kahemassiline hooratas [3] 6 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD Ülekandearvud [4] : 1 käik: 3.5 2 käik: 1,842 3 käik: 1,3
Hangumistäpp: vähem kui -6 °C 2.2 Peamasina konstruktsioon 2.2.1 Plokk- karter Peamasina kereks on plokk-karter, ja valmistatud ühest tükis. Plokk- karter on valatud malmist. Veesärgi jaotustorud ja ülelaadimisõhu ressiver on integreeritud mootoriplokki. Ülelaadimis õhujahuti monteeritakse ahtripoolsesse mootorikeres. Mootorikere seinte külge kinnitatakse vee- ja õli jahutus ripp- pumbad, kahepoolne kütuse- ja õli võrkfilter, õhujagaja. Silindriplokk kinnitatakse otse plokk- karteri peale. Külgriiuli all plokk-karteris asetseb jaotusvõll koos gaasijaotusklappide. Karteri riiulitele kinnitatakse kütuse kõrgsurvepumbad, heitgaaside kollektor; ülelaadija, pöörlemisregulaator ja juhtimispult. Mõlemal pool karterit on paigutatud alumiiniumist karteriluugid, väntvõlli ja karteri ligipääsuks. Ühe poole luugid on varustatud kaitseklappidega. Nukkvõllikarter on samuti varustatud luukidega. 20
Kontrollida õli taset peaülekande karteris ja tarbe korral õli juurde valada. 4. Kinnitada tugevamani pooltelgede äärikud. 5. Õlitada kardaanide laagreid. 6.3 Teine tehniline teenindamine. 1. Kontrollida kardaani lõtku. 2. Kinnitada tugevamani kardaanvõlli tugilaagri kandur. 3. Kontrollida ülevaatuse teel tagasilla hermeetilisust ja olukorda 4. Kinnitada tugevamani eesmise vedava koonilise hammasratta kaas, külgkaaned, reduktori karter ja tagasilla karteri tagumine kaas. 5. Lisada või vahetada (vastavalt graafikule) õli tagasilla karteris. 6. Õlitada kardaani hambaid. Peaülekande laagrid töötavad pikka aega ainult puhta õli kasutamisse korral. Seepärast tuleb õli vahetamisel veosilla karter hoolikalt puhtaks pesta. Vana õli lastakse kuumana välja. Soovitavalt kohe pärast mootori seiskamist. Pesemiseks tuleb üks või veel parem kaks tagaratast üles tõsta.
· manomeeter · magistraal, kanalid · detailid · karter Ülaõlitus · õlitab nukkvõlli · abivõlli Õlipump · Hammasrataspump · (välis-või sisehammastega) asub mootori ees, väntvõlli väljumise kohas, käitatakse otse väntvõllilt ·rootorpump Filter Õli puhastamiseks mehhaanilistest osakestest · korpus · element Õlifiltri ehitus Õlimahuti Karteri alumise osa moodustab mootoriploki külge kinnitatud karterikaas. Ülesanne: säilitada õli kaitsta väntvõlli Kanalid · asuvad mootori plokis · plokikaanes Õli tasapind Õlimõõtevarras · miinimum · maksimum Reduktsiooniklapi rike Kinnijäänud klapp suletud asendis tõstab rõhu süsteemis + 5 kg/cm² · filtri deformatsioon Mootoriõlid · mineraalõlid · poolsünteetilised · täissünteetilised Mootoriõlide markeerimine
radiaalkuullaager kõrvuti silinderrulllaagriga. Koonusrulllaagreid ,kasutatakse sagedasti veetava võlli tagumisel otsal, kus esinevad suurimad telgkoormused ja kus 30 samasuguse töövõimega radiaalkuullaagri paigaldamiseks ei jätku ruumi. Et säästa keredetaile ja hõlbustada remonti, töödeldakse istukohad, millesse paigaldatakse laagrite välisvõrud, vahetatavatesse, karteri külge kinnitatud kaussidesse (pesadesse). Manuaal lülitusega käigukastidel on mehaanilised käiguvahetus- seadised ( Joonis 34) , mis rakendatakse tööle käsitsi. Hammasrattad viiakse hambumisse või neutraalasendisse hoovastiku (liugurid) abil. Hammasrattaid või sünkronisaatori muhve nihutavad piki käigukasti võlli hargid 2 ja 4, mis ulatuvad nihkhammasrataste (sünkronisaatori muhvide) ringsoontesse. Hargid 2 ja
küttesegu sisse- ja ülevooluks ning heitgaaside väljajuhti- miseks. Nende hulk ja paigutus sõltub mootori läbipuhu- misviisist. Karteri külge kinnitatakse silinder kas ta allosas oleva ääriku ja poltide abil või pikkade .tikkpoltidega, mida hoia- vad paigal ka silindrikaant Silindri täpseks paigaldamiseks karterisse on tal allosas jrahtotsak. Silindri ja karteri liite-
generaator, madalpinge juhtmed, süütepool, kõrgepinge juhtmed, süüteküünlad ja katkesti jaotur. Mootori blokk Kõik mootori silindrid olenematta nende asetus viisist on ühendatud üheks detailiks, mida nimetatakse mootori blokiks. Mootori blokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Blokid valatakse kas hall-malmist või alumiinium sulamist. Mootori blokk valatakse tervikuna koos karteriga. Karteris pöörleb väntvõll, karteri liite pinda on puuritud avad ning need on keermestatud. Liitepinna külge kinnitatakse poltide või kruvidega karteri põhi ehk õlivann. Mootoribloki külgpindadelt leiame mitmeid avasi, mille abil saab bloki külge kinnitada mootori teisi detaile. Bloki ülaosas on avad blokikaane kinnitamiseks. Silindrite osa blokis võib olla lahendatud kahel viisil. Silinder on kas valatud silindri blokiga või silinder on valmistatud eraldi ja hiljem blokiga ühendatud. Esimesel juhul valatakse
Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all. Vastupidavuse suurendamiseks kaetakse silindri sisepind ehk peegelpind umbes 0,1 mm paksuse kroomikihiga. Silindri paremaks jahutamiseks valmistatakse silindri välispind ribilisena. Gaasijaotuseks on silindriseintes sisse- ja väljalaskeavad ning läbipuhkekanal. Silindri külge kinnitatakse karburaator ja summuti. Silindri ülaosas on keermestatud küünlaava. Silinder kinnitatakse karteri külge tikkpoltidega. Silindri ja karteri liitekohta pannakse tihend. Kolb võtab vastu paisuva gaasi rõhu ja edestab sellest tekkiva jõu kepsu kaudu väntvõllile. Kolb valatakse alumiiniumsulamist. Kolvi ülaosas on ringsooned kolvirõngaste paigaldamiseks. Sooni on kas 2 või 1. Kolvi alaosa ehk juhtpind ei lase kolbi silindris laperdada. Juhtpinna kummalgi küljel on tugevdatud seintega avad, kolvisilmad kolvisõrme jaoks. Viimane kujutab endast kvaliteetterasest valmistatud
Puuduseks on, et nende töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste külmade ajaks peab olema reservenergiaallikas . Välistemperatuurini 10°C töötab enamus mudeleid efektiivselt. Välistemperatuuril 15°C ja osadel mudelitel isegi 20°C on märgitud soojatoodang kaks korda suurem kui kulutatud elektrienergia. Siiski kulub madalatel temperatuuridel lisaenergiat välisseadme karteri soojendamisele ja sulatusprotsessidele , mis alandavad seadme efektiivsust. Kuna külmade ilmade osakaal on viimaste aastate talvedel aina vähenenud, on õhk õhk soojuspumbad osutunud igati otstarbekaks. Nende paigaldamisel on oluline nii sise kui välisseadmete koha valik, nii arhitektuursetest motiividest, tekkivatest õhuvooludest (siseseadme juures) kui ka mürast lähtudes
jahutamiseks. Puuduseks on, et nende töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste külmade ajaks peab olema reservenergiaallikas . Välistemperatuurini -10°C töötab enamus mudeleid efektiivselt. Välistemperatuuril -15°C ja osadel mudelitel isegi -20°C on märgitud soojatoodang kaks korda suurem kui kulutatud elektrienergia. Siiski kulub madalatel temperatuuridel lisaenergiat välisseadme karteri soojendamisele ja sulatusprotsessidele , mis alandavad seadme efektiivsust. Kuna külmade ilmade osakaal on viimaste aastate talvedel aina vähenenud, on õhk õhk soojuspumbad osutunud igati otstarbekaks. Nende paigaldamisel on oluline nii sise- kui välisseadmete koha valik, nii arhitektuursetest motiividest, tekkivatest õhuvooludest (siseseadme juures) kui ka mürast lähtudes. Müra aspekti ei tohi unustada vaatamata seadmete küllaltki madalale müratasemele.
Õli kulu Lubatavaks peetakse mootoriõli kulu kuni 0,5l/ 1000 km kohta. Korras mootoril on see palju väiksem. Õlikulu mõjutavad: · Kasutatud võimsus · Kolvirõngaste ja klapisääre tihendite sobivus · Mootori kulumisaste ja lekked · Õli temperatuur ja tema aurustuvusomadused · Õli viskoossus töötemperatuuril Õli taset tuleks kontrollida ca 1000 km läbisõidu järel. Seda tehakse mittetöötava mootori korral kui õli on karteri põhja valgunud ( näit. hommikul enne mootori käivitamist või 3..5 min peale töösooja mootori seiskamist. Auto asend horisontaalne, õlimõõtevarras lõpuni sisse lükatud. Reeglina kulub vedelat õli rohkem kui paksemat. Võib esineda olukord kus õli tüübi vahetuse korral on õlikulu esimesel vahetusejärgsel ajal suurem. Uus (või remonditud) sissesõitmata mootor kulutab samuti tavalisest rohkem õli.
29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. 32. Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toime pandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. 33. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit pingestamatta
40, T-16 ja T-25A veosillad on kokku ehitatud käigukastiga, kuid nende veorataste ajamid asuvad äravõetavates karterites. Roomiktraktori veosilla (tagasilla) koosseisu kuuluvad järgmised mehhanismid: käigukast, peaülekanne ja pööramismehhanismid (dt-75M); peaülekanne ja pööramismehhanismid (T-130, T-70C, T-70B); kaks teineteisega ühendamata peaülekannet (T-150). Et auto mass oleks väiksem, keevitatakse veosildade karterid stantsitud terasprofiilidest. Karteri külge on keevitatud peaülekande reduktori kinnitamise äärik. Enamiku traktorite tagasildade kered on valatud hallmalmist või terasest (K-701, T-40M). Peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb eespool veorattaid ja muudab pöördemomenti. Traktori peaülekande otstarve on sama, kuid ta asub eespool lõppülekannet. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratas- tega. Esimestel on spiraal- ja teistel sirghambad
KE2 = N100km * LÜ2 / 100= 12* 382309/ 100= 45877,1 Kütuse talvise lisakulu arvutus, ( PT- lisakulu suurus %-des, nT- talvekuude arv) KT1= KE1* PT* nT/ 12/ 100= 22938,6* 5* 4/ 12/ 100= 382,3 l KT2= KE2* PT* nT/ 12/ 100=45877,1* 5* 4/ 12/ 100= 764,6 l Aastane kütuse kogukulu: Kküt1= KE1+ KT1= 22938,6+ 382,3= 23320,9 l Kküt2= KE2+ KT2= 45877,1+764,6 = 46641,7 l 3.2 Määrdematerjalide kulu arvestus Aastane mootoriõli kulu, ( Lmõ- mootoriõli vahetusperiood; Vmõ- karteri maht): Kmõ1= LÜ1/ Lmõ* Vmõ= 191155/ 15000* 10= 127,4 l Kmõ2= LÜ2/ Lmõ* Vmõ= 382309/ 15000*10= 254,9 l Aastane transmissiooniõli kulu: Ktrõ1= LÜ1/ Ltrõ* Vtrõ= 191155/ 50000* 1,2= 4,6 l Ktrõ2= LÜ2/ Ltrõ* Vtrõ= 382309/ 50000* 1,2= 9,2 l Aastane rehvide kulu, ( nr- rehvide arv, ln- läbisõidunorm): Nr1= LÜ1* nr/ ln= 191155* 6/ 50000= 24 tk Nr2= LÜ2* nr/ ln= 382309* 6/ 50000= 48 tk Aastane jahutusvedeliku kulu: Kjv1= AN1* Vjv/2= 2* 10/ 2= 10 l Kjv2= AN2* Vjv/2= 3* 10/ 2= 15 l
ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos silindritega pikkade ankrupoltide abil üheks jäigaks süsteemiks. Tugipuki külgmised seinad
Pöörlemissageduste andurid Pöörlemissageduste andurite all mõistetakse põhiliselt vänt- ja nukkvõlli pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub tugevamaks siis, kui anduri südamiku (5) alt liigub läbi
34.miks mootor ei arenda täisvõimsust. Õhufiltri ummistumine, vead toitesüsteemis(madal kütuse surve), vead süütesüsteemis(vigane küünal, küünla juhe, jagaja kaas), ülekuumenemine, mootori vändasüsteemi rike. 35.klapide pesade ja juhtpukside kontroll ja remont. 4 küsimus !!!!!!!!!!! 36.õhu lekked sissepritse süsteemis ja nende kõrvaldamine põhiliseks veaks on sissepritse süsteemi kummivoolikute purunemine kas siis vanadusest või õli sattumisest süsteemi näiteks läbi karteri tuulutuse. Liiigse õhu sattumine süsteemi ongi enamasti läbi karteri tuulutuse purunenud voolikute . neid voolikuid enam remontida ei saa enamasti nad vahetatakse . 37.klapi paisumispilu reguleerimine , hüdrotõukurite kontroll klapide reguleerimiseks on erinevaid mooduseid . On klappe mis saab reguleerida kasutades reguleer kruvi ja mutrit või siis vastavaid reguleerseibe. Tööd tuleks alustada vastava autotootja poolt antud tööjuhiseid kuna tööjärjekorrad ja
Lindi pingutamisel trumm blokeerub. Kui lintpiduri tsilindri alla antakse lisurve,siis tsilindri kolb koos kolvi vardaga, tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingitus ju. P- ketaspidur,parkimislukusti R- esimene sidur,ketaspidur,lint on vaba N- thjus D1- tagumine sidur vabajooksusidur D2-tagumine sidur,lintpidur tl D3- esimene.tagumine sidur, lintpidur vaba 2- tagumine sidur, lint tl 1- SAMA Hdrotrafo: Hdrotrafo-sidur 1.veetavvll 2.autom. kasti karteri otsasein 3.juhtratas-reaktor 4.pumpratas 5.turbiinratas 6.hdrotrafo 7.mootori vntvll ja hooratas Hdrotrafo koosneb: 1.pumpratas - ON HENDATUD HOORATTAGA 2.turbiinratas -VABAJOOKSU SIDUR(veovll) 3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE Kikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. Hdrotrafo trattad moodustuvad kestas ringleva li ruumid. Mootori ttamine tidab liruumi liga. Pumpratas paneb oma labadega li prlema.
väntvõlli pöördenurk crank angle õhujagaja air distributor õhukeseseinaline laager thin-shell bearing õhupuhur air blower õlijahuti oil cooler õlisand, manus oil additive õlipump lubricating (lub-oil) pump õlirõngas oil ring, oil-scraping ring õlitussüsteem lubricating oil system õlivann, karteri põhi crankcase oil pan, crankcase sump ühtne surveliin common rail ülelaadimine supercharging ülelaadimine jääval rõhul supercharging at constant pressure ülelaadimisega mootor supercharged engine ülelaadimisõhu jahuti charge air cooler ülemine surnud punkt ÜSP top dead center TDC ülesurveklapp relief valve abikatel auxiliary boiler absoluutne kiirus absolute velocity
Väldi toote sattumist värvipindadele ning tihenditelel. Poleeri koheselt klaasi pehme paberiga.. Ära lase tootel enne poleerimist kuivada! Suuremaid pindu töötle osade kaupa. Viimistle klaasi puhta pehme paberiga kuni klaas on ühtlaselt puhas. 15 1.4 Mootori hooldamine Petro Patchi" abil on kiiresti võimalik parandada kütusepaake. Samuti sobib see radiaatori-, kere-, karteri-, käigukasti-jm. parandusteks. Kütuse-, hapete-, kuuma- ja külmakindel. Sobib suurepäraselt tarvitamiseks ka koduses majapidamises. KASUTAMINE: puhasta eelnevalt pind. Eemalda lahtine rooste. Kasuta kindaid. Määri pinnale, pane immutatud lapp pinnale, määri üle, 20 minuti pärast pane veel üks immutatud lapp. Kõvastub mõne tunni möödudes. Täielikult kuivab 24 tundi. Külmas kasutades soojenda pudelit eelnevalt leiges vees. 1.4.1 Petro Patch Putty
ALUSRAAM 1-tihend; 2-väntvõlli raamlaager;3-kinnitus äärik; 1-äärik tugipuki kinnituseks; 4-alusraami risti vahesein; a-raamlaagri pesa; 2-pikki sein 3-kinnitus б-äärik tugipuki kinnituseks kronstein; a-õlikanal; б- vahe- sein; в-raamlaagripesa; г- ühendusribi; д-kontrollluuk Ta on mootori alumine osa ja ta moodustab karteri alumise poole, ning ta põhi on ühele poolele kaldu, et õli saaks valguda ühtekohta kokku. Alusraam kinnitatakse pikkade äärikutega vundamendi külge. Alusraamile toetuvad väntvõll ja kõik ülejäänud mootori osad. Ehituselt koosneb ta: kahest pikkitalast põikitaladest ( i +1) Põikivaheseinad moodustavad kambrid, milledes pöörlevad väntvõlli vändad, põikivaheseintes on uurded raamlaagri pesade tarbeks. Põiki vaheseinad on alt
Õhk-õhk-soojuspumpadega ei saa toota sooja tarbevett. Puuduseks on veel, et õhk-õhk soojuspumba töö efektiivsus sõltub otseselt välistemperatuurist ja talviste külmade ajaks on vajalik lisakütteallika olemasolu . Välistemperatuurini -10°C töötab enamus mudeleid efektiivselt. Välistemperatuuril -15°C ja osadel mudelitel isegi -20°C on märgitud soojatoodang veel kaks korda suurem kui kulutatud elektrienergia. Siiski kulub madalatel temperatuuridel lisaenergiat välisseadme karteri soojendamisele ja sulatusprotsessidele, mis alandavad seadme efektiivsust. Kindlasti tuleb õhk-õhk soojuspumba valikul arvestada ka seadme (nii sise- kui välisosa) mürataset. Inverterkompressor Õhk-õhk-soojuspumba soetamisel tuleks eelistada inverterkompressoriga soojuspumpasid. Inverterkompressor tagab tänu muutuvale kiirusele efektiivselt ja sujuvalt ühtlase ja mugava temperatuuri. Turult võib siiski leida veel ON-OFF tüüpi
tingimustes Mootoriõli vahetatakse alati koos õlifiltriga! Õlikulu. Lubatavaks peetakse mootoriõli kulu kuni 1l/ 1000 km kohta. Tegelikult korras mootoril on see palju väiksem. Õlikulu mõjutavad: · Kasutatud võimsus · Mootori kulumisaste ja lekked · Õli temperatuur · Õli viskoossus töötemperatuuril Õli taset tuleks kontrollida ca 1000 km läbisõidu järel. Seda tehakse mittetöötava mootori korral kui õli on karteri põhja valgunud ( näit. hommikul enne mootori käivitamist või 3..5 min peale töösooja mootori seiskamist. Auto asend horisontaalne; õlimõõtevarras lõpuni sisse lükatud. Reeglina kulub vedelat õli rohkem kui paksu . Võib esineda olukord kus õlitüübi vahetuse korral on õlikulu esimesel vahetusejärgsel ajal suurem. Uus (või remonditud) sissesõitmata mootor kulutab samuti tavalisest rohkem õli. Transmissiooniõlid
väljalülitusolekus u 40 % tootlikkuse piirkonnas ja rõhk süsteemis kõikjal ühesugune. Uusimates muutuva kolvikäiguga kompressorites sidurit enam ei olegi. Kompressori võll pöörleb mootori töötades alati. Kompressori paneb tööle lõõtsklapile lisatud solenoid. 26 2.19 Lõõtsklapp Kui rõhk imipoolel tõuseb, surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb, ühendades karteri imipoolega. Seal muidu valitsev, düüsi kaudu üle kanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kahelt poolt mõjuvate jõudude uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. Kolvikäik pikeneb ja tootlikkus suureneb. 2. 20 Elektromagnetiga lõõtsklapp Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toimepandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul
tõukureid ja nookuri telgi. Ülejäänud detaile õlitatakse paiskõlitusega. Õlirõhk süsteemis kgf/cm²: Vähemalt 1,2 mootori väntvõlli pööretel 3000 p/min ja õli temperatuuril 80°C. Mootori õlitussüsteemi maht l: 2,8 Õlirõhu kontrollimisviis mootoris: Membraantüüpi elektriline andur (asub silindriplokis) ja magnetelektriline näitur. Õliradiaator: Koosneb kahest paagist ja 53 tasapinnalisest ovaalsest torust, õhkjahutus. Karteri tuulutus: Avatud süsteem. Karter on ühendatud välisõhuga läbi tuulutusfiltri ja imemistoru, mis asub jaotushammasrataste kaane vasakul poolel. Õlifiltrid: Tsentrfugaalfilter. Tsentrifuugi malmkorpus asub väntvõlli esimesel kaelal. Tsentrifuugi alumiinumsulamist kaas on ühtlasi ka ventilaatori rihmarattaks. Õlipump: Ühesektsiooniline hammasrataspump. Reduktsioonklapi poolt piiratav rõhk, kgf/cm²: 3,5
annaabi.ee 
