Õlitusüsteem osa 2 (0)

Õlitussüsteemi
ülesanne
Vähendada hõõrdumist
Jahutada, sest koostöötavate
pindade vahelt välja valguv õli
võtab kaasa ka hõõrdumisel
tekkinud soojust
Tihendav toime, sest õli abil
saadakse vajalik kompressioon
silindris õlikelme olemasolul
kolvi ja kolvi rõngaste vahel.
Pesev toime, sest väljavalgunud
õli kannab tööpindade vahelt
ära kulumissaadusi.
Õli juhitakse mootoris detailideni
kolmel viisil
Õlipumba
tekitatud surve
all
Paiskamise teel
Valgumisega
Surve all õlitatakse Väntvõlli
rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu
detaile alumine pea,
nukkvõlli laagrid.
Õli paiskamise teel
õlitatakse.
Mootoris paisatakse
laiali kepsulaagrite
Silindri seinad,
vahelt väljavalguv õli, nukkvõlli nukid jne.
mistõttu mootori
töötamisel on karter
pidevalt täidetud õli
uduga, mis sadeneb
detailide tööpinnale
Valgumisega Kolvisõrmed,
tõukurid jne.
Õlitamise
põhimõtteskeem
Õlipump võtab õlivannist läbi õlivõtturi sõela õli ja
suunab selle surve all õli filtrisse
Liiga kõrge õlirõhu korral avaneb reduktsiooniklapp ja
osa õli voolab tagasi õlipumba sissevoolukanalisse.
Õlitamise
põhimõtteskeem
Õli filter püüab kinni õlis leiduvad saastaosakesed.
Juhul, kui filter peaks olema must, pääseb õli edasi
möödavooluklapi kaudu
Õli filtris on veel sulgklapp, mis väldib õli tagasivoolu
mootorist selle seiskamisel ja seega kiirendab õli
andmist käivitamisel hõõrdpindadele
Õlitamise
põhimõtteskeem
Filtris puhastunud õli suundub edasi õli peamagistraali, kust ta
juhitakse karteris olevate puurete kaudu väntvõlli
raamlaagritesse
Laagriliudade sisepinnal olevate soonte ja väntvõlli põskede
puurete kaudu läheb õli edasi kepsulaagritele
Õlitamise
põhimõtteskeem
Kepsulaagrite vahelt väljuv õli paisatakse väikeste
piiskadena karteris laiali, mistõttu on karter täidetud
õliuduga, mis õlitab silindriseinu ja kolvisõrmi.
Silindriseinu õlitatakse veel täiendavalt õlijoaga, mis väljub
kepsu alumises osas olevast puurdest
Õlitamise
põhimõtteskeem
Peamagistraali kaudu suundub õli läbi kanalite ja puurete ka
nukkvõllini ning määrib nukkvõlli laagreid ja nukke
Töötava mootori korral on normaalne õlirõhk piirides 3...4
kgf/cm*. Rõhu langusest hoiatab armatuurlaual olev märgutuli,
mille andur asub peamagistraalis ja süütab märgutule, kui
õlirõhk langeb 0,4...0,8 kgf/cm*
Õlipump
Liigitatakse :
Hammasratas
pump
Sisehambumisega
pump
Rootorpump
Hammasratas
õlipump
Sisehambumisega õlipump
Õlifiltrid
püüda kinni õlis
Ülesanne :
kulumisel tekkivaid
metalliosakesi ja
küttesegu põlemisjääke.
Jagunevad :
Mittelahtivõetavad
Lahtivõetavad ( sisu saab
vahetada)
Tsentrifugaal õlifilter
Õlivann ehk karteri kaan
Ülesanne :
Säilitada õli
Kaitsta
väntvõlli
vigastuste eest
Õli
kontrollimine
Karteri tuulutus
Karteri tuulutamine on vajalik
selleks, et osa heitgaase,
kütuse- ja veeaurud tungivad
paratamatult silindrite ja
kolvirõngaste vahelt karterisse,
kus nad madaldavad õli
kvaliteeti (vedeldavad õli,
tekitavad emulsiooni ja vaike
ning suurendavad detailide
korrodeerumist).
Suure hulga gaaside karterisse
pääsemise korral surutakse õli
sealt ebatiheduste kaudu välja.
Karteri tuulutus
Mootoritel on levinud
sundtuulutus, mis omakorda
jaguneb:
Lahtine tuulutus
Kinnine tuulutus
Lahtise tuulutuse korral
imetakse karterisse tunginud
gaasid vahetult atmosfääri
Kinnisel tuulutusel aga
sisselasketorustikku, kus nad
segunevad kütteseguga ja
pärast põlemist lähevad välja
koos heitgaasiga
Mootori õlid ja nende
liigitus
Mineraalõlid
Poolsünteetilised õlid
Täissünteetilised õlid
Õli
viskoossus
Õlivõime säilitada
voolavus teatud
temperatuuri juures
Mootori õlide
markeerimine
SAE (tähistus) 10 SAE ­ viskoossusklass ­
märgitakse õlide
W 40 voolavust, kuid ei ole
seotud õli kvaliteediga
API ­ õli kvaliteet ­ on
ameerika
klassifikatsioon
API (klass) ACEA ­ õli kvaliteet ­ on
SF/CC euroopa
klassifikatsioon
Õli
viskoossusklass
Mida väiksem on number enne W-d, (SAE
0 W, 5W, 10 W) seda madalamatel
temperatuuridel jääb õli voolavamaks ­ see
kergendab mootori käivitamist talvel, nn.
talvine number.
Mida suurem on number (SAE 30, 40, 50 ) ,
seda viskoossem (voolavam) on õli 100* C
juures ja seda paremini suudab ta mootorit
kaitsta äärmuslikes kuumades tingimustes,
nn. suvine number.
Õli viskoossusklass
SRÜ ­ mootoriõlide
markeerimine
M- 6 / 12 ­ G1
M ­ näitab, et tegemist on mootoriõliga
6 ­ viskoossusklass -18*C juures
12 ­ viskoossusklass 100*C juures
G ­ forsseeritud mootor
Indeks 1 näitab, et tegemist on
bensiinimootori õliga
Indeks 2 näitab, et tegemist on
diiselmootori õliga.
Õli kvaliteet
API Teine täht ( SE, SF, SG, SH, SJ,
­ ameerika
SL, ) näitab vastavust kindlale
klassifikatsioon kvaliteedistandardile
SH, SJ, SL on nn. "kütust
säästvad" õlid, mida
Näide API SL / CF märgitakse täiendavalt
tähisega EC või EC2
Esimene täht :
Diiselõlide teine täht (CC,
S ­ tähistab CD,CE,CF, CG, CH, CI)
bensiinimootori õlisid. Kvaliteetsemad kaasaegsele
diiselmootorile on CF, CG, CH,
C ­ tähistab
CI ­ kehtiv standard
diiselmootorite õlisid
Õli kvaliteet
ACEA ­ Euroopa A 1 ­ madala viskoossusega
klassifikatsioon õlid
Näide ACEA A3 / B3 A 2 ­ üldlevinud
A - bensiinimootori õlid bensiinimootori õlid
B ­ sõiduautode A 3 ­ kõrge kvaliteediga õlid
diiselmootori õlid
A 4 ­ võetakse kasutusele
E ­ veoautode diiselmootori
õlid tulevikus
Mida suurem on number A 5 ­ määrimisomadusi hästi
tähe taga, seda säilitavad madala
kvaliteetsem õli on (1, 2, 3,
4, 5 ) viskoossusega forsseeritud
bensiinimootoritele mõeldud
õlid. Võib kasutada pikemat
õli vahetus intervalli
Õli kvaliteet
B ACEA sõidu ­ ja E ACEA veoautode
pakiautode diiselmootorite diiselmootori õlid
õlid E 2 ­ üldlevinud veokite
turbodiiselmootorite õlid
B 1 ­ madala
E 3 ­ kõrge kvaliteediga
viskoossusega õlid mootorit puhastavad ja
B2 ­ üldlevinud kulumist vähendavad õlid
diiselmootorite õlid E 4 ­ määrimisomadusi hästi
B 3 ­ määrimisomadusi säilitavad mootoriõlid
hästi säilitavad kõrge E 5 ­ tähistab raskeveokite
kvaliteediga õlid turbodiiselmootorite õlide
tippkvaliteeti Euroopas
B 4 ­ määrimisomadusi
hästi säilitavad kõrge
kvaliteediga õlid otse
sissepritsega mootoritele
B 5 ­ määrimisomadusi
hästi säilitavad madala
viskoossusega õlid
Õlide temperatuurid mootori
töötamisel
Kõigekuumem on temperatuur kolvi
sõrme juures 140....220*C
Väntvõlli kaelas 100.....170*C
Mootori karteris 80....150*C
Nukkvõlli juures 80....110*C
Mootoriõli tekitab
sadestusi
Põlemiskambritele, küünaldele, kolbide
põhjadele, klappidele, kütusepihustitele
koguneb TAGI (350...400*C)
Kolbidele tekib pruun läbipaistev kiletaoline
sete LAKK (150....300*C)
Filtritesse, karteri tuulutuse voolikutesse,
klapikambri kaanele (sisse poole) tekib
mudataoline pehme sade, mida nimetatakse
SLAMM (50...150*C)
Miks tekib slamm ?
Halb karteri tuulutus
Halb mootoriõli kvaliteet
Halb kütuse kvaliteet
Mootor töötab pidevalt rasketes
tingimustes
Pikad õlivahetus perioodid
Õlitussüsteemi
vead
Õli rõhu langus ­ põhjused on : madal
õlitase karteris, õli vedeldumine, õli
lekkimine, õlipumba detailide kulumine,
väntvõlli ja nukkvõlli laagrite kulumine
Miks alaneb õli tase karteris ?
Õli ära põlemise tagajärjel.
Välja imbumise tõttu väntvõlli otsa
tihenditest
Õlirõhu tõusu põhjuseks võib olla
reduktsiooniklapi kinni jäämine
Õlitussüsteemi
vead
Miks võtab mootor õli ?
Mootori kolvi õlirõngad on kulunud ­ nad ei
juhi enam piisavalt üleliigset õli tagasi
karterisse ­ mootor hakkab õli põletama,
summutist ajab välja halli ja haisvat vingu.
Miks tekib rõhk karteris ?
Mootori kulumisest ­ kolvi rõngad ja silindrid
on kulunud ­ rõhk pääseb karterisse
(diiselmootor võib minna "lõhkuma")