Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reduktori projekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Haridus - ja Teadusministeerium
Reduktori projekt
Juhendaja :
Sisukord:
Elektrimootori valik 4
Ülekande põhiparameeterarvutus 4
Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel: 5
Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus. 5
Leian tegurid 5
Arvutan lubatud kontaktpinged 6
Hammaste ülekandearvutus 6
Hammasrataste läbimõõdud 7
Jõud hambumises 8
Tegelikud pinged hammastel: 9
Võllide diameetrid 11
Laagrite valik 12
Õlikogus 12
Kasutatud materjalid: 12
Ülesande püstitus
Projekteerida reduktor konveierile. Konveieri lindi liikumiskiirus Vk = 2,0
ja vedava haru tõmbejõud F1 = 1,6 . Reduktor on mõeldud pidevaks tööks, kahe vahetuse , viieks aastaks. Konveieri trumli läbimõõt Dk = 320 mm.
Sele 1. Reduktori skeem

Elektrimootori valik


Elektrimootori valikuks on meil vaja teada:
ülekande kasutegurid
, kus
hammas ülekande kasutegur.
rihmülekande kasutegur. [1.lk.5]
siduri kasutegur.
veerelaagri paaride kasutegur.
Vajaliku elektrimootori võimsuse leian valemiga:
Elektrimootori valikuks on vaja teada pöörlemiskiirust. Selleks valin rihmülekande arvuks ir = 4
Konveieri trumli nurkkiirus :
, millest pöörlemiskiirus:
Eeldades, et reduktor õnnestub teha ühe astmeline ja valides elektrimootori pöörlemiskiiruseks ligikaudu n­el = 1400
, siis hammasülekandearvuks:
Valin elektrimootori 100L4 , mille võimsus on 4kW ja tegelik pöörlemiskiirus n­e = 1430
Valitud elektrimootori nurkkiiruse:

Ülekande põhiparameeterarvutus


Üldine ülekandearv:
Hambumise täpsustatud ülekandearv valitud elektrimootori rihmülekande ir­ = 4 puhul

Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:


1. Elektrimootori võllil
2. Reduktori sisendvõllil
3. Reduktori väljundvõllil

Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus.


Valin mõlema hammasratta materjaliks terase 37CrS4, milles on ligikaudu 0,37% süsinikku, ligikaudu 1% Cr ja väävlit kuni 0,04% , ülejaanud on raud.
Mõlema hammasratta termiliseks töötlemiseks on parendamine , kusjuures vedava ehk väikese ratta kõvadus peab olema HB = 270 – 300 ja veetava ehk suure ratta kõvadus HB = 236 – 260
Lubatud pingete arvutamiseks leian hammasratastel pingevaheldustsüklitele arvu:
Reduktori tööaeg Lh = 8 tundi*2 vahetust*5 tööpäeva nädalas*52 nädalat aastas*5 aastat = 20800 (tundi)
Suurel hammasrattal
Väikesel hammasrattal
Hammasrataste keskmine kõvadus:
1. Vedaval rattal
2. Veetaval rattal
Neile vastavad kontaktide arvupiirid:

Leian tegurid


1. Kontaktpinged
Suurel hammasrattal
Valin K­HL2 = 1
Väikesel hammasrattal
Valin KHL1­ = 1
2.Pindpingetel
Suurel hammasrattal
Valin K­FL2­ = 1
Väikesel hammasrattal
Valin K­FL1­ = 1

Arvutan lubatud kontaktpinged


a) Suurrattal
, kus
b) Väikerattal
, kus
Arvutan lubatud paindepinged [1 lk.11]
Suurel hammasrattal
, kus
Väikesel hammasrattal
, kus

Hammaste ülekandearvutus


Hammasrataste telgede vahe arvutan valemiga:
, kus [1.lk.13]
K­a = 4300
­- Rattalaiuse tegur
Valin standartse telgede vahe 112mm
Arvutan suure hammasratta esialgse jaotusringjoone läbimõõdu:
Arvutan suure hammasratta laiuse:
Valin standartse laius 52mm.
Arvutan väikese hammasratta laiuse:
Hambumismoodul:
, kus
K­m­ = 5,8 Kaldhammaste puhul [1.lk.14]
Valin standartse hambumismooduli 1,5
Hammaste kaldenurk :
Summarne hammaste arv:
Valin summarseks hammaste arvuks 148
Leian tegeliku hammaste kaldenurga:
Väikese hammasratta hammaste arv:
Valin Z1 = 39 hammast
Suure hammasratta hammaste arv:
Tegelik ülekandearv:
Konveierlindi tegelik kiirus:
Konveierlindi kõrvalekalle:
,mis on väiksem kui lubatud 5%

Hammasrataste läbimõõdud


Jaotusringjoone läbimõõt:
  • Vedaval
  • Veetaval
    Pearingjoone läbimõõt:
  • Vedaval
  • Veetava
    Jalgringjoone läbimõõt:
  • Vedaval
  • Veetava

    Jõud hambumises


    Ringjõud ehk tangensiaaljõud:
    Radiaaljõud:
    , kus
    Aksiaaljõud:

    Tegelikud pinged hammastel:


  • Suurratta paindepinged:
    , kus
    - 8 täpsuaste [1.lk.17]
    [1.lk.17.Tabel 2.5]
    [1.lk.17]
    hammastearv üle 80 [1.lk.18]
  • Väikeratta paindepinged:
    [1.lk.17]
    , kus
    hammas arv 39 [1.lk.18.Tabel 2.6]
    Kontaktpinged mõlemal rattal:
    , kus
    kaldhammaste puhul
    [1.lk.18]
    Eskiisprojekteerimine [1.lk.36]
    Reduktori korpuse sisepinna ja hammasrataste välispinna vahelise kauguse määran valemiga:
    võtan täisarvuks a = 7 mm.
    Reduktori karteri sisepinna ja hammasratta vahelise kauguse määran valemiga:
    Korpuse seina paksus:
    Võtan täisarvuks 5mm.
    Õli nivoo määran valemiga:

    Võllide diameetrid


    Sisendvõlli ehk kiirekäigu võlli otsa läbimõõdu arvutan tugevusõpetuse valemiga, mis määrab minimaalse võlli läbimõõdu:
    [2.lk.102]
    [3.lk.9]
    Maksimaalse võlli läbimõõdu määran valemiga:
    Valin kiirekäigu võlli otsa läbimõõduks 35mm
    Kiirvõlli laagrite läbimõõdud:
    [1.lk.39]
    Laagri läbimõõt:
    [1.lk.39.Tabel 3.1]
    Väljundvõlli ehk aeglasekäigu võlli otsa läbimõõdu arvutan tugevusõpetuse valemiga, mis määrab minimaalse võlli läbimõõdu:
    [2.lk.102]
    [3.lk.9]
    Maksimaalse võlli läbimõõdu määran valemiga:
    Valin aeglasekäigu võlli otsa läbimõõduks 35mm

    Laagrite valik


    Kuna tegu on kaldhammas hammasratastega, siis kasutan radiaaltugilaagrit. Esialgu valin kiirkäiguvõllile. Aeglaskäiguvõllile valin eriti kerge laagri (mõõdud on samad).
    Kuna d = 40mm, siis sobib laager nr 108, mille d = 40mm, D = 68mm, B = 15mm, d2 =49.3mm,
    D2 = 59.8mm, r = 1.5mm, dk = 7.94mm ja dünaamiline kandevõimetegur Cr = 12.93kN
    Laagri dünaamiline koormus:
    Fel = (X *Kk*Fr1*Y*Fa)*Kd*KT = (0.56*1*589.95+1.2*433.9)*1*1.3 = 1106.36 ‚ Kus
    Fr1 = 0.5*Fr = 0.56*1179.9 = 589.95 N
    Fa = 433.9
    Kk = 1
    KT = 1 - temperatuuri tegur
    Kd = 1.3 - dünaamika tegur
    Y = 1.2
    X = 0.56 - üherealistel radiaallaagritel
    Laagrivajalik dünaamiline kandevõime
    Laager nr 108 soobib.
    Lh = 20800 t
    Laager nr 108 soobib.
    Lh = 20800 t

    Õlikogus


    Reduktori karteri põhjapindala:
    , kus
    a – korpuse siselaius
    b – korpuse sisepikkus
    Õlikogus
    h – õli nivoo [lk 10.]

    Kasutatud materjalid:


    2. D.Šapiro; A.Podorvanova; A.Moronov. Tugevusõpetus
    3. H.Lepikson. Masina ehitaja
    1. P.Dunejev ; O.Lelikov . Masinaelemete projekterimine
    http://mez.by/eng/katalog.shtml
    13
  • Vasakule Paremale
    Reduktori projekt #1 Reduktori projekt #2 Reduktori projekt #3 Reduktori projekt #4 Reduktori projekt #5 Reduktori projekt #6 Reduktori projekt #7 Reduktori projekt #8 Reduktori projekt #9 Reduktori projekt #10 Reduktori projekt #11 Reduktori projekt #12 Reduktori projekt #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 211 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nielander Õppematerjali autor
    Reduktori projektiks vajaminevad arvutused

    Sarnased õppematerjalid

    Masinaelemendid
    15
    docx

    Masinaelemendid

    4 4A132S8 4 705 85 Määran trumli pöörlemissageduse: Määran ajami ülekandearvu iga mootori variandi jaoks: n nom u = n tm 18,6 9,32 6,17 4,58 Jaotan üldise ülekandearvu ajami astmete vahel: Võtan kõikide mootori variantide jaoks ühesuguse reduktori ülekandearvu: ukü = 3,55 u ulü = u kü 1 2 3 4 Ajam,u 18,6 9,32 6,17 4,58 Kiilrihmaülekanne, ulü 5,31 2,63 1,74 1,3

    Masinaelemendid
    Lintkonveieri ajam 5
    25
    pdf

    Lintkonveieri ajam 5

    Ptm = Fv = 3 103 1,1 = 3,3 kW Ptm=3,3 kW 3.Määran ajami kasuteguri: = kü lü s vl2 ll2 tm Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0.5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0.94 0.96 0.95 2 Silinder reduktor 1 0.97 0.98 0.975 3 Elastne doroidsidur 1 0.98 4 Konveieri lint 1 0.94 0.96 0.95 5 Laagrid paar tk 1 0.99 6 Laagrid paar tk 1 0.99 7 Laagrid paar tk 1 0.99 8 Laagrid paar tk 1 0.99 Kokku 0.83

    Masinaelemendid
    TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM
    66
    pdf

    TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM

    Telgede vahe eeödatav diapasoon: awmin = √290 × mmin mm --> awmin = √290 × 20,9 ≈ 78 mm awmax = √290 × mmax mm --> awmax = √290 × 41,8 ≈ 110 mm Telgede vahe 3 𝑇 103 3 209 × 103 a𝑤 ≥ 43 × (𝑢 + 1) × √ᴪ×𝑢22 ×[𝜎]2 𝐾𝐻𝛽 = 43 × (4 + 1) × √0,32 × 42 × 6072 × 1 ≈ 𝐻 105mm Ka – abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 u – reduktori ülekandearv, u=4 ᴪ𝑎 – suure ratta hambavöö laius ᴪ𝑎 = 0,28 … 0,36, kui väike hammasratas asub tugede suhtes sümmeetriliselt (mõlemad laagrist ühekaugusel) ᴪ𝑎 = 0,28 + 0,8 𝑔, kus g on optimismitegur T2 – pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, Nm [𝜎]H – vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge (kui mõlema ratta kõbadus H ≥ 45HRC), N/mm2 KHβ – tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlaselt jaotumist hamba pikkusel. Kui vähemalt ühe

    Masinaelemendid
    Reduktori projekteerimine moodul 1
    37
    docx

    Reduktori projekteerimine moodul 1

    Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt.

    Masinaelemendid
    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
    34
    docx

    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0050 PÕHIÕPPE PROJEKT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg

    Põhiõppe projekt
    KODUTöö AINES-MASINATEHNIKA
    15
    doc

    KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................

    Masinatehnika
    Põhiõppe projekt - valts
    14
    odt

    Põhiõppe projekt - valts

    Hammasratast fikseeriva liistu arvutus: 2300 p= = 89 MPa < [p] 0,0350,0480,004 Valtsirauda fikseeriva liistu arvutus: 2300 p= = 176 MPa > [p] 0,0250,0340,004 Paigutame 2 liistu mõlemale poole võlli: 2300 p= = 88 MPa < [p] 20,0250,0340,004 9. Kokkuvõte Selle projekti eesmärgiks oli kavandada töötav käsivalts. Arvestades asjaoluga, et see oli esimene suurem projekt, siis õppisin üpris palju. Esiteks muidugi seda, et asjadega peaks varem pihta hakkama. Lõpuks aga said kauakirutud joonised tehtud ning aruannegi, mida te hetkel käes hoiate, valmis kirjutatud. Valmistootena peaks see valts muutma mõõkade valmistamise meistrite käe all hulga lihtsamaks, andes taaskehastajatele ning kollektsionääridele võimaluse saada neid muljetavaldavaid ning töökindlaid relvi soodsama hinnaga. Kui vähegi võimalust on, sooviks ka ise

    Põhiõppe projekt
    TTM kursusetöö ülesanne nr-1
    23
    pdf

    TTM kursusetöö ülesanne nr. 1

    .............................................................................. 16 8. TÕSTEMEHHANISMI ELEKTRIMOOTORI VALIK ................................................... 18 8.1. Staatilise võimsuse Pst leidmine ......................................................................................... 18 8.2. Elektrimootori valimine ..................................................................................................... 18 9. TÕSTEMEHHANISMI ÜLEKANDEARVU JA STANDARDSE REDUKTORI MÄÄRAMINE ............................................................................................................................ 19 9.1. Trumli pöörlemise sageduse ntr leidmine........................................................................... 19 9.2. Reduktori ülekandearvu irad leidmine ................................................................................ 19 10. PIDURI VALIK .......................................................................................

    Tõste- ja edastusmasinad




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun