KUIVKARTER (0)

Sarnased õppematerjalid

30

doc

Sisepõlemismootori labori aruanded

Karterituulutus (ülesanne, ehitus) Mootori töötamise ajal tungib osa silindris suure rõhu all olevatest töögaasidest läbi kolvi ja kolvirõngaste ning silindri seina vahelise pilu mootori karterisse. Karterituulutuse ülesanne on juhtida välja vee aurud ja üleliigse karteri rõhu. Antud autol on sise karterituulutus, blokikaanest sisselase kollektorisse. Karteripõhi (ehitus, materjalid) Karteripõhi on tehtud terasest, õlivõttur on karteripõhja madalamas osas. Terasest karter kannatab lööki ja ei lähe nii kergelt katki. Mootoriõlide klassifikatsioon (API, SAE). API : API kaasaegne klassifikatsioon pärineb aastast 1980. 1. S (spak ignition e service) - ottomootor. Selle järgi asuvad klassid tähestiku järjekorras: 2. C (compression ignition e commercial)- diiselmootor EC (Energy conserving)- energiatsäästvad õlid 22

Sisepõlemismootorid

26

docx

Mootor

Märg varrukad on ette nähtud taluma koormusi loodud põletamine survet. The sleeves are in direct contact with engine coolant. A rubber or copper O-ring (yellow circle) is used at the bottom flange to prevent coolant from leaking into the crankcase. Varrukad on otseses kokkupuutes mootori jahutusvedelikuga. Kummist või vasest O-rõngas (kollane ring) kasutatakse allosas äärik takistada jahutusvedeliku lekkimist karter. The cylinder head gasket prevents any coolant leaking through the top. Silindripea tihend takistab jahutusvedelik lekib teel tippu. Väntvõll Väntvõll: The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one solid piece made from cast iron or forged steel. Võll on üks kindel tükis valmistatud malmist või sepistatud terasest

Auto õpetus

142

pdf

Aruanne mv TransDistinto

...................................................................... 18 2.1.3 Kasutatav kütus ....................................................................................................... 19 2.1.4 Kasutatav õli ............................................................................................................ 19 2.2 Peamasina konstruktsioon .............................................................................................. 19 2.2.1 Plokk- karter ............................................................................................................ 19 2.2.2 Silindrid, silindriplokk, silindrihülsid ..................................................................... 20 2.2.3 Silindrikaaned.......................................................................................................... 20 2.2.4 Väntkepsmehhanism ...........................................................................................

Masinamehaanika

56

doc

JÕUSEADMETE TÜÜBID 2

kolvirõngaste vahelt karterisse pääsenud gaasidega. 1- Õlitank, 2- õlipump, 3- õlitermomeeter, 4- õlimanomeeter (enne filtrit), 5- kolmikkraan, 6- õlifiltrid, 7- õlimanomeeter (peale filtrit), 8- raamlaagrid, 9- õli magistraal, 10- nukkvõlli laagrid, 11- reduksioonklapp, 12- magistraal- manomeeter, 13- õlijahuti, 14- õlitermomeeter, 15- õliülelaske magistraal Märjakarteriga SPM õlitussüsteem. Siin on tsirkulatsioonipaagiks mootori karter. Erinevus kuivakarteteriga mootoritega seisneb selles, et siinsel süsteemil puuduvas alljärgnevad osad: ● tsirkulatsioonipaak ● õli ärapumpamispump või õli äravoolutoru  ● jahutitest reduktsioonklapi ülevoolutoru karterisse Selliseid märjakarteriga mootoreid kasutetakse autodel, traktoritel ja ka väikese võimsusega laeva mootorites või ka kiirekäigulistes kaatrite mootorites ÕLIPUMP

Laevandus

78

doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................

Laevandus

16

docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, m

Laevamehhanismid

70

pdf

Saeõpetus

kiiresti. Järgnevalt avab kolvi ülaserv ülevoolu- ehk läbipuhumiskanali suudme ja karteris kokkusurutud uus kütteseguannus voolab kolvipealsesse ruumi, tõugates sealt välja põlemise jäägid. Pärast läbipuhkekanali ja väljalaskeava sulgemist algab silindris jälle küttesegu kokkusurumine ja kogu tsükkel kordub. Kolvi liikumise ajal üles, kui ta on sulgenud läbipuhkekanali suudmeavad, gaas karteris hõreneb ja seetõttu tekib alarõhk. Alarõhu (0,5 atm) toimel täitub karter kiiresti kütteseguga kohe, kui sisselaskeava avaneb. Et küttesegu liikumise kiirus on suur, siis tuleb teda karterisse veel juurde ka pärast rõhu tasakaalustumist. Kui sisselaskeava on sulgunud, tõuseb küttesegu rõhk karteris kolvi allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll. Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all.

Seadmete õpetus

84

doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2  Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................

Merepraktika

Meedia

Kommentaarid (0)