Laagrid, õlid (0)

Sarnased õppematerjalid

65

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

S = 0,8 v0,25/ 1000, kus v on ringkiirus ning on leitav v= dn/60000, kus pöörlemissagedus n on p/min. S = d 1000, kus S on lõtk ja d on nimiläbimõõt. Täisvedelikulisele määrimisele avaldavad mõju hmin istukomponentide pikkus l, koormav radiaaljõud Fr ja õli dünaamiline viskoossus . Kandevõime on leitav Reynoldsi võrrandeist Fr = d3lCF/S2, kus CF on ühikuta koormustegur (Sommerfeldi arv) ning sõltub suhtest l / d ja suhtelisest võlli ja ava keskkohtade eksentrilisusest e, k = e / 0,5S korrektsel toimimisel. Nurkkiirus pöörlemissagedusest = n/30, kui pöörlemissagedus on antud p/min. Koormustegur on leitav nii kandevõime valemist ja ka empiirilisest seosest l/d suhte alusel. CF=m/(1-k)-m, kus m=l/(1,2d). Sellest k = CF/(CF+m).

Mõõtmestamineja tolereerimine

36

doc

Tootearendus

17.Veerelaagrite liigid Veerelaagrid: Veerekehade kuju järgi jagunevad veerelaagrid kuul- ja rull-laagreiks (joon. 12. Esimesel juhul on tegemist teoreetilise punkt-, teisel juhul joonkontaktiga. Sellest tulenevalt võrdsete mõõtmete korral taluvad rull-laagrid suuremaid koormusi. Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks. Võime järgi kompenseerida tapi nurgiasetust jagunevad laagrid mitteseaduvaiks ja seaduvaiks. Viimased omavad üht sfäärilist tugipinda tsentriga pöörlemisteljel (joon.15 c ja d). Üldjuhul koosneb laager kahest võrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste vahel distantsi määravast separaatorist. Joonisel 13 on esitatud 3 laagrite põhitüüpi, joon.14 separaatorid. Teatud juhtudel võib mõni eelmainitud elementidest puududa (näit. separaator nn. puistelaagreis, mis

Masinaelemendid i, ii

252

doc

Rakendusmehaanika

MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager – ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk

Materjaliõpetus

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

Kolvi peamised osad on kolvipea 3 ja juhtpind 5 (joon. 9). Kolvipeas on 2... 3 ringsoont kolvirõngaste pai- Silinder ja silindrikaas (joon. 8) moodustavad koos kol- galdamiseks. Neljataktiliste mootorite kolvi kõige alumi - viga suletud kambri, milles toimub mootori töötsükkel. ses rõngasoones on avad õli juhtimiseks kolvi siseküljele. Samal ajal on silinder ka kolvi liikumise juhtijaks. Kolvi põhi on kas tasapinnaline või kumer ja selles võivad .Silinder valatakse kas peeneteralisest hallmalmist (K-750, olla süvendid gaasi voolu juhtimiseks või klappidele' liiku- M:66) või alumiiniumisulamist, millesse on pressitud malm- misruumi' tagamiseks. hülss («Voshod-2»r M-106, M2K-IO3, MT-9 jt.)

Füüsika

15

doc

Diisel

Silindri seintele pritsitud õhuga segunemata ja põlemata kütus võib sattuda läbi kolvirõngaste mootori karterisse vedeldades oletatakse ,et polütroobi astendaja õli. Mittetäielikult põlemata kütus tekitab ülemäära hulgal nõgi ja Arvestuslikult = GL/ µõhkL0gts = GL/G0gts tahma . Mootor töötab ebaökonoomselt , põlemiskamber ja kolvi- komprimeerimisprotsessi vältel ei muutu st. n 1 = Liigõhutegur sõltub kütuse segumoodustamise tüübist, mootori const

Abimehanismid

86

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)