Kolvi peamised osad on kolvipea 3 ja juhtpind 5 (joon. 9). Kolvipeas on 2... 3 ringsoont kolvirõngaste pai- Silinder ja silindrikaas (joon. 8) moodustavad koos kol- galdamiseks. Neljataktiliste mootorite kolvi kõige alumi - viga suletud kambri, milles toimub mootori töötsükkel. ses rõngasoones on avad õli juhtimiseks kolvi siseküljele. Samal ajal on silinder ka kolvi liikumise juhtijaks. Kolvi põhi on kas tasapinnaline või kumer ja selles võivad .Silinder valatakse kas peeneteralisest hallmalmist (K-750, olla süvendid gaasi voolu juhtimiseks või klappidele' liiku- M:66) või alumiiniumisulamist, millesse on pressitud malm- misruumi' tagamiseks. hülss («Voshod-2»r M-106, M2K-IO3, MT-9 jt.)
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kütus võetakse karburaatorisse sisse läbi väikese klapi, mis avaneb automaatselt peale igat mootori pööret. Kolb liigub ülevalt all, ning selle liikumise tulemusena surutakse õhu/bensiini/õli segu survekambrisse, sealt sööstab see silindrisse, tõrjudes välja ülejäänud kulutamata gaasid ning täites silindri puhta kütusega. Kahetaktilisel mootoril on ka halbu külgi. Need mootorid tekitavad palju reostust. Selle jaoks on kaks allikat. Esimene on õli põletamine, õli põlemine katab kahetaktilise mootori mõned kohad õlimustusega, mis eritab suuri õlipilvi. Teine põhjus on, et iga kord, kui laetakse uus kogus kütuse segu mootorisse, lekib mingi osa sellest läbi väljalaskeaugu. Seepärast ongi mõnikord näha õliloike nt. mõne kahetaktilise paadi mootori ümber. Seepärast kasutataksegi kahetaktilise mootoriga masinaid ainult kohtades, kus neid pole vaja kasutada nii tihti ja kus on oluline jõu ja kaalu suhe.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
...................................................................................................11 Mõõtmised............................................................................................................................ 12 Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline.............................................................................12 Väntmehhanismi detailid ..................................................................................................... 13 Laagrid.................................................................................................................................. 13 Tihendid................................................................................................................................ 13 Küsimused.............................................................................................................................14 Ottomootori juhtimine................................................................
(radiaatorit) ei soojustata, võib radiaatoris antifriis hanguda, vedelik süsteemis ei ringle, jahutust ei toimu ning mootor kuumeneb üle. Mootori jahutamisest võtab osa enda kanda ka õlitussüsteem. Õli , puutudes kokku kuumade pindadega, kuumeneb ja võtab sealt osa soojust kaasa. Õli tähtsam ülesanne on koostöötavate pindade määrimine, et vähendada kulumist ja hõõrdejõudusid. Et õli kasutusekäigus üle ei kuumeneks ja määrimisvõimet ei kaotaks, tuleb seda jahutamise eesmärgil jahutusradiaatorist läbi juhtida. Õli ei ole kasutuselt igavene, vaid kaotab teatud aja möödudes määrimisomadused. Mootori tõrgeteta töö tagamiseks tuleb õli hoolduste käigus välja vahetada. Traktorimootorites kasutatakse universaalset traktoriõli, mis sobib mootorisse , käigukasti ja hüdrosüsteemi
järjekorras boltide kruvimisel, võib mootori kaane ära murda. Mootori kaane eemaldamisel tuleb bolte keerata äärdest ristipidi ning igat bolti tuleb keerata poolteist pööret. See on aeganõudev töö, kuid võimalust kaane ära murda on väiksem. Kaane tagasipanemisel tuleb bolte keerata keskelt äärdeni ja ristipidi, poolteist kraadi iga bolt. MOOTORIÕLI VAHETUS Audi soovitab vahetada õli ja filtri iga 15000km S8 D3 jaoks. Selle mootori jaoks sobivad õlid on Mobil1 0W-40 või 5W-40 ja 5W-30. Vaja läheb * Enne õli vahetamise asumist, tuleb kanda tunkesi või vähemalt vanu riideid, kuna õli määrib riideid. * Kui on olemas spetsiaalne S8 mootoriõli jaoks vaakumipump, mis imeb õli enda sisse (nagu pildil) siis ei pea autot tõstukile tõstma ja karterist õli välja laskma. Kuid võib ka vanat meetodit kasutada, selleks tuleb autot tõstukile tõsta ja läheb
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
Kõik kommentaarid