Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väntmehhanism (2)

3 HALB
Punktid
Väntmehhanism
Väntmehhanismi ülesanne
Väntmehhanismi ülesandeks on vastu
võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja
muuta kolvi edasi-tagasi liikumine
väntvõlli pöörlevaks liikumiseks
Väntmehhanism koosneb ...
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Mootoriplokk
Väntvõll
Väntvõlli laagrid
Keps
Kepsu laagrid
Kolb
Kolvi rõngad
Kolvi sõrmed
Hooratas
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Mootoriplokk
Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Plokid valatakse kas hallmalmist või alumiiniumsulamist
Mootoriplokk valatakse tervikuna koos karteriga,milles
pöörleb väntvõll.
Karteri liitepinna külge kinnitatakse õlivann.
Mootori külgpindadelt leiame avasid, kuhu kinnitatakse mootori teisi detaile.
Silindrid plokis
Silindrid võivad olla valatud
koos silindriplokiga ja
töödeldakse vastavalt kolvile.
Silinder on valmistaud eraldi ja
hiljem ühendatakse plokiga
Eraldi valmistatud silindreid
nimetatakse...
HÜLSSIDEKS
Märghülss
Märghülsil on hülsi välimine
pool jahutussärgi osaks, mis
puutub pidevalt kokku
jahutusvedelikuga.
Kuivhülss
Kuivhülss asetatakse silindri ülemisse ossa, et see
vähendaks silindri kulumist ja ta jahutusvedelikuga
kokku ei puutu
Kui silindrid valmistatakse eraldi...
Sellisel juhul on võimalik silindriploki ja silindri
valmistamine erinevatest materjalidest
Kui silindriploki valame alumiiniumsulamist ja
silindri valmistame malmist ­ selle moodusega
saame valmistada mootori hästi kerge
Alumiiniumsulamist silindreid aga pole mõtet
valmistada, kuna alumiinium on väga pehme ja
kuluks koostöös kolviga väga kiiresti.
Väntvõll
Võll on jõumomenti edasikandev masina detail
VÄNTVÕLL ON KUJUVÕLL
Väntvõll muudab kolbidelt kepsude kaudu saadava jõu
pöörlevaks jõuks (pöördemomendiks), mis seejärel
kantakse üle jõuülekandele
Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast
malmist
Väntvõlli asetus karteris
Väntvõll paigaldatakse
karterisse liugelaagritele ja
suletakse laagrikaantega.
Kõik laagrikaaned tuleb
asetada oma kohta ja kindlas
suunas ­ see tähendab et
laagrikaant ei tohi ringi
keerata ja teisega asendada,
kuna laagrikaas on töödeldud
koos vastaspoolega
Kinnituspoldid keeratakse
kinni ettemääratud jõuga.
Keps
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Keps on kolbi ja väntvõlli ühendav detail.
Kepsu ülemine pea (5) , ülemise pea puks (4)
Kepsu alumine pea (3) , alumise pea kaas (1)
Kepsu säär (6) ; liugelaagrid (2)
Vasakule Paremale
Väntmehhanism #1 Väntmehhanism #2 Väntmehhanism #3 Väntmehhanism #4 Väntmehhanism #5 Väntmehhanism #6 Väntmehhanism #7 Väntmehhanism #8 Väntmehhanism #9 Väntmehhanism #10 Väntmehhanism #11 Väntmehhanism #12 Väntmehhanism #13 Väntmehhanism #14 Väntmehhanism #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 127 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim krigulson Õppematerjali autor
Referaat Väntmehhanismi kohta

Sarnased õppematerjalid

Mootori ehitus
6
docx

Mootori ehitus

Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse

Auto õpetus
Mootori ehitus
5
docx

Mootori ehitus

Väljalasketakt e . väljalase : Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi : · Ülelaadimiseta · Ülelaadimisega Jahutusviisi järgi : · Vedelikujahutus · Õhkjahutus Töötsükkel : Protsesside kogum , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle. Takt : · Töötsükli osa , mis toimub kolvi ühe käigu jooksul . Surveaste : · Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe . Mootori ehitus : · Väntmehhanism · Gaasijaotusmehhanism · Jahutussüsteem · Õlisüsteem · Toitesüsteem · Süütesüsteem Väntmehhanism : · Võtab vastu kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks . · Kaanega kaetud silinder . · Kolb koos rõngaste ja sõrmedega . · Keps . · Väntvõll . · Väntmehhanismi baasdetail . · Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid . Kolvigrupp : · Kolb

Auto õpetus
Automootor
15
docx

Automootor

Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 1. Automo

Auto õpetus
LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID
78
doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................

Laevandus
Automootor
22
odt

Automootor

Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt ­ kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85k

Auto õpetus
Automootor
20
doc

Automootor

1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Si

Auto õpetus
Sissejuhatus autotehnikule
30
doc

Sissejuhatus autotehnikule

tsentripetaalsest radiaalturbiinist ja üheastmelisest kompressorist -, mis kinnitatud samale võllile. 10 MOOTORI MEHHANISMID JA SÜSTEEMID Kolbsisepõlemismootor koosneb järgmistest mehhanismidest ja süsteemidest: väntmehhanism, gaasijaotusmehhanism, jahutussüsteem, õlitussüsteem, toitesüsteem, süütesüsteem ja käivitussüsteem. Väntmehhanism võtab vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi ­ tagasi liikumise väntvõlli pöördliikumiseks. Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide avamine ja sulgemine, mis on vajalik küttesegu või õhu silindrisse laskmiseks ja heitgaaside väljalaskmiseks. Jahutussüsteem tagab mootori normaalse temperatuurireziimi, hoides ära mootori liigse kuumenemise ja jahtumise.

Auto õpetus
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i




Meedia

Kommentaarid (2)

v6lurpoiss34 profiilipilt
v6lurpoiss34: jama et on powerpoint word oleks palju parem
17:18 22-01-2010
Lsepp66 profiilipilt
Lsepp66: Laadisin vale asja alla
23:29 08-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun