Väntmehhanism ja selle osad,Gaasijaotusmehhanism ja selle os (1)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Sisepõlemismootor

Pildil on bensiinimootor umbes aastast 1910. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati 3 sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti.Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis

Füüsika

78

doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................11 MOOTORI EHITUS......................................................................................................................12 I SPM kere osad.........................................................................................................................12 ALUSRAAM.................................................................................................................................13 TUGIPUKK...................................................................................................................................14 RAAMLAAGRID....................................................................................

Laevandus

92

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

Eristatakse silindri üldmahtu ja töömahtu: *) ruumala, mis tekib kolvi liikumisel ülemisest surnud seisust alumisse, nimetatakse silindritöömahuks; *) mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; *) silindri üldmaht on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; *) mootori töömaht on kõigi silindrite töömahtude summa; Surveprotsessi lõpprõhk on füüsikaline suurus, mida saab mõõta manomeetriga ja selle ühikuks on MPa; Pöörlemissagedus on väntvõlli pöörete arv aluseks võetud ajaühikus: 1/min ja 1/s; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö; Süütehetk / süütemoment on nurga suurus ülemise surnud seisu suhtes sellest momendist, millal toimub sädeme tekitamine või kütuse sissepritsimine. Seda nurka mõõdetakse väntvõlli pöördenurga kraadides. 6

Autod-traktorid i

22

doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

emissioon on väiksem 5) Kütusekulu on väiksem. 2. Mootorite liigitus (1) lk. 13. Mootor ­ jõumasin, mis muundades mingit liiki energiat oma põhimehhanismi liikumisenergiaks, käitab tehnoloogia-, transpordi- vm. masinaid. Olenevalt lähteenergia liigist eristatakse soojusmootoreid, elektrimootoreid, hüdromootoreid, pneumomootoreid, tuulemootoreid, vedrumootoreid jmt. Mootori põhimehhanismi tüüp oleneb lähteenergiast ja selle muundamise põhimõttest. Kasutatakse kolb-, turbiin-, reaktiiv-, lineaarm-eid. Kolbsisepõlemismootorite liigitus: Tööprotsessi järgi: 1) ottomootor 2) Diiselmootor. Segumoodustusviisi järgi: 1) Sisemise segumoodustusega 2) Välimise segumoodustusega. Küttesegu süütamise viisi järgi: 1) Survesüütega 2) Elektrilise sundsüütega (sädesüütega). Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor

Autod-traktorid i

16

docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine 2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt 3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse) 4.takt-sisselasketakt(kolb ülevalt-alla) 2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe pöörde jooksul 360(kraadi), selle jooksul peab toimuma gaaside paisumine, väljalase, sisselase(läbipuhumine) ja komprimeerimine.Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris) 1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd

Laevamehhanismid

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

Joon. 1. a -- mootorratas («Minsk»); b -- motoroller («Elektron»); c -- mopeed («Riga-12») 13  juhtimiseks. Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil. Peale selle on mootorrattal elektriseadmestik. Selle üles- anne on segu süütamine mootori silindris, sõidutee valgus- tamine ning heli- ja valgussignaalide tekitamine. Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopeedide

Füüsika

Kommentaarid (1)