SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub sideaeinekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest
sünnimaaks on Itaalia, Rooma levis maades, kus oli: -katoliku usk: Itaalia, Hispaania, Portugal -absoluutne monarhia: Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa(Peeter I) Üldmulje: suurejooneline ja väga pidulik rikkalikult kaunistatud kullatud detailid detaile rõhutatakse värvide abil ruum, skulptuurid ja maalid on ühendatud tervikuks Iseloomulikud tunnused: kõverjooned, ümarkaared ovaalsed aknad või nišid karniisid sambad, poolsambad, keerdsambad skulptuurid niššides viiludega aknad kupplid etteulatuvad hooneosad Versailles,Prantsusmaal Ludwigsburg, Saksamaal Trevi Fountain, Roomas Vierzehnheiligen, Saksamaal Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Baroque_architecture http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm http://www.slideshare.net/Muruhiir/barokkarhitektuur Tänan kuulamast!
Kristiine Salumäe 11.R Frank Lloyd Wright Frank Lincoln Wright Sündis 8.juuni.1867 Suri 9.aprill.1959 20.sajandi silmapaistvamaid arhitekte(USA) 1888-1893 L. H. Sullivani juures Chicagos Arendas välja oma hoonetüübi(innustatuna õpetajast) Eelistas puitu ja kivi, hiljem ka betooni Maja juures olid tema jaoks olulised ruumid, mitte fassaadid Loobus sümmeetrilisuse nõudest Jättis ära kõik tavapärased lisandid, simsid ja karniisid Ta ei pidanud ennast inseneriks Uskus "orgaanilisse arhitektuuri" Wright võitles lakkamatult eripärase ameerika arhitektuuri eest ning jõudis maaja indiaanlaste ehitiste varal uute lahendusteni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
lopergust pärlit Termin võeti kasutusele 18. sajandil Valitses Itaalias, Flandrias, Hispaanias Muusikaline barokk aga Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal Mis iseloomustab barokki? Liikumine, rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus Elu on liikumine Barokk kunstis Peamiseks arhitektuur, iseloomulikud ansamblid Lossid Kirikud Lossipargid Barokk kunstis Kasutatakse renessansist pärit põhivorme Sambad Pilastrid Risttalastik Karniisid Kirikutel ümarkuplid Versailles` lossi sisevaade Versailles` loss Versailles` park Blois` loss Prantsusmaal Barokk Veneetsias Sancta Maria Della Compostela Rastrelli Peterhof Karl Borromeuse kirik Viinis Barokk kirjanikud Moliere Baltasar Gracian Pedro Calderon de la Barca Barokk muusikas Ajaliselt u. 1600 1750 1580 1630 varane periood uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 1680 erinevate stiilide väljakujunemine
See keerdtrepp on säilinud mõisa-ajast, kuid seda on püütud parandada, mida võib ka sealt näha. Trepi käsipuu valmistati hiljem kooli tarvis. Esimesest vestibüülist pääses edasi nn. ,,väiksesse saali" ehk teise vestibüüli, kust edasi sai ka saali. Saal on peaaegu ruudukujuline ja sinna pääses peaaegu igast ruumist sel korrusel. See on täielikult restaureeritud, peegelvõlvlage ääristavad lihtsalt profileeritud karniisid. Samalaadsed karniisid korduvad ka muudes tähtsamates ruumides. Mõisas on ka säilinud palju vanu uksi. Uksed on äärmiselt sarnased hoone üleüldisele arhitektuurile need on kaunistatud geomeetriliste kujunditega. Kõikide uste sarnasus näitab, et see on ühe tisleri töö. Sama tisleri tööks arvatakse olevat ka söögisaali stiilne lambrii, millest on säilinud suur osa. Peale selle on saalis veel üles ehitatud kaks ahju, mis ei ole töökorras.
Soojusisolatsioonitööde tegemisel peab hoone seina ja selle juures püstitatud tellingu laudise vahe olema mitte laiem kui kahekordne isolatsiooni paksus +50 mm.Kui tellingud on kõrgemad kui 6 m, paigaldada vähemalt 2 laudist töö- ja kaitselaudis.Töölavadel või tellingutel tuleb materjalid ladustada nii, et materjali ja seina vahele jääks 50 cm laiune läbikäik. Tellingutelt või töölavadelt krohvimise ajal peavad töölised täitma järgmisi nõudeid: - ruumisisesed karniisid või kaunistused paigaldatakse ja sisemisi krohvitöid tehakse töölavadelt või teisaldatavatelt montaazilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale; - väliseid krohvitöid tuleb teha monteeritavatelt tellingutelt või teisaldatavatelt torntöölavadelt, kusjuures viimastel peavad olema väljatõmmatavad platvormid sulguritega, mis trosside katkemisel välistavad platvormide allavajumise; - kõrgete hoonete krohvimisel tuleb kasutada ripptellinguid;
rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema ajast. 1903.aastal valmis Ingise stiilis uhke mõisahäärber.Projekti autoriks oli tõenäoliselt Inglise arhitekt Arcibald MacPherson.Põhiolemuselt on see kahekorruseline ja ebasümmeetriliselt liigendatud. Kõrge graniitsokliga maja esimene korrus on punastest tellistest ja teine on kaetud heleda pritskrohviga. Mitmel fassaadil asuvad korrustevahelised karniisid ning sammasrõdud. Lõunafassaadil peasissekäigu ees on kaarjas paindus ja kolmnurkfrontooniga risaliit. Peasissekäigu ees paikneb ka valge sammasrõdu. Pargifassaadil asuvad polügonaalne ja tavaline risaliit ning nende vahel suur sammasrõdu. Sisekujunduses on kasutatud rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Stiilseimaks ruumiks on läbi kahe korruse ulatuv inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal
taastamine.Neoplatonismi kohaselt oli antiikaja Inimlik mitmekesisus:monumentaalsetel troonidel müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks istuvad prohvetid ja sibüllid silmitsevad üle lae ning nõnda võidi Botticelli ,,Venuses" leida sidet teineteist.Troonide karniisid, mida hoiavad putod, Neitsi Maarjaga. toetavad marmoristmeid, millel poseerib 20 kuulsat ignudo't. Figuurid esindavad hämmastavat vanuse, kehatüüpide ja näoilme skaalat, tõestades Michelangelo võimete ,,äärmusi ja täiuslikkust."
1. Barokkarhitektuurile olid iseloomulikud suured lossiansamblid (nt Versailles Prantsusmaal), ehitiste üldilme oli suurejooneline, ilutsev, rikkalikult kaunistatud, samuti skulptuurid ja kullatud detailid. Iseloomulikud detailid olid ümarkaared, kõverjooned, ovaalsed aknad, karniisid, etteulatuvad hooneosad, viiludega aknad. 2. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv, kasutati palju õrnu toone, lillelisi mustreid, sagedaseks motiiviks oli orvand. Moodi tulid nipsasjad, mööbel muutus väiksemaks ja elegantsemaks. Baroki Interjööris olid ruum, skulptuurid ja maalid ühendatud ühtseks tervikuks, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda, ruum näib jätkuvat laemaalil ja lõppevat taevaga. 3. Itaalia skulptor ja arhitekt - Lorenzo Bernini. 4
Ümberehituste käigus lisati ruume juurde ning nüüd on neid kokku 149. Lossi interjöörist Tegemist on historitsistliku ansambliga, mille kujundus lähtub neogootikast. Gootilikkuse peamisi rõhutajaid on lossi 22.8 meetri kõrgune, nelja korrust läbiv torn, mis on pealt kroonitud sakmelise rinnatisega. Olulised stiilitunnused on ka ülejäänud, väiksemamõõdulised tornid, teravkaarsed ja pilujad aknad, astmikfrontoonid, kõrged korstnapiibud, tugipiilarid, masikulii karniisid, dekoratiivsed müüriankrud jms. Lossi sissepääsu katab tudorkaarne veranda. Selle kaare all on akustiline efekt. Ühes nurgas sosistatu on teises nurgas kuuldav. Hippius on öelnud: ,,Arhitektuuristiil pole sugugi üksnes väline maitsesuund ja stiiliprobleem ainult konstruktiivne küsimus- sel on sügavam tagapõhi, mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga." (A. Hein, 2003) Kogu ehituse juures on teatav romantiline joon. See jätkub ka interjööris. Peauksest sisenedes
· Pr, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640 a. · Tellijaks õukond · Klassikalised antiikkunsti mõjud 3. Kapitalistlik ja protestantlik Holland · Holland, revol järgne Ingl, Lutherlik P- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · Tellijaks kodanlus Arhidektuur Itraalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente- sambad, poolsambad, pilastrid, ehitusviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide sek. Elementide kuhjamine- nt pilaster, poolsammas, sulptuurid katuse servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · I ehitised kirikud · Fassaadi ehitised eenduvad ja taanduvad osad · Mõnik. Fassaadipind kaare kujul. Astmeline või lainel. · 3 korrust ühendas valuut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehiviilud
toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest. Sisekujundus Suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seina pindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad sambad, poolsambad, pilastrid (kandiline poolsammas), karniisid, sageli ka keerdsambad. Sammaste vahel asuvad skulptuurid, reljeefid, maalid. Vahel on neid nii tihedalt, et vaba seinainda ei näegi. Iseloomulik detail on trepi jagunemine kaheks sümmeetriliseks haruks. Peale vaipade, maalide ja skulptuuride hakati seintel kasutama ka peegleid. Interjööri lahutamatuks osaks on mööbel. Kõik esemed on võimalikult kurvilise joonega. Puust nikerdatud kaunistuste kõval kasutati pronksist kaunistusi. Laudade plaadid ja kappide
· Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · tellijaks kodanlus ühised tunnused: · liikumine · pinge · kontrastid · üksikosade allutamine maalilisele tervikule · kummaline ( it. barocco) Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente - sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide dek.elementide kuhjamine - nt.pilaster ja poolsammas, skulptuurid katuste servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · Esim ehitised kirikud · Fassaadi ehtisid eenduvad ja taanduvad osad · Mõnikord fassaadipind kaarekujuline, astmeline või laineline · Kahte korrust ühendas voluut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehisviilud
suhtumisega ellu. Oluline rõhk oli ka rahvuslikul omapäral, mida arvati kõige paremini avalduvat just keskaja kultuuris. Klassitsismist eemaldumine toimus 1830-40. aastatel, mil mõisamajandust oli tabanud kriis ja neid ehitati vähem. Üleminek historitsismile avaldus arhitektuuris näiteks fassaadide tsentraliseeritusest ning range sümmeetria nõudest kõrvalekaldumises. Sambaid ja pilastreid kasutati järjest vähem, nende asemel hakkasid levima mitmesugused karniisid ja parapetid, mis andsid tooni hoone üldisele horisontaalsusele. Kõige ilmekamalt näeb klassitsimi vormide muutumist uue ajastu näo järgi Tartu ja Viljandi ümbruse mõisamajade juures (Kuremaa, Suure-Kõpu, Vana-Võidu). Need hooned sarnanevad üksteisega oma pikaks venitatud korpuse ja kõrgema keskkosa poolest. Joonis 1. Keila-Joa mõisa peahoone tagakülg (allikas: Eesti mõisaportaal) Keila-Joa mõis on üks ehe näide historitsismi kujunemise algusaastatest, sest selle
2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest ning seda ehtisid freskod. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Sisekujundusele lisasid bareljeefid ja nikerdustega karniisid, katedraali ehivad puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. sajandi nn. ühe uulitsa kirikud. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal.
kipsidetailide deformatiivsus) · Hapruse tõttu tuleb kasutada armeeringut (papp, paber, orgaanilised kiudained) · Suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimate terassarrust Tooted jagunevad tehnoloogiliselt: · Viimistlusmaterjalid (kunstmarmor, plaadid) · Konstruktsioonmaterjalid (plaadid, plokid, paneelid) · Kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid) · Dekoratiivelemendid (rosetid, karniisid) Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid · Konstruktsioonimaterjalid · Lubi-kips kuivsegud Fibroliit: · Täiteaineks puitlaast või puitvill kiud Eterniit (asbestivaba tsementkiudplaat): · Tsmenet, vesi, täiteaine (lubjakivijahu) ja naturaalsest kiudainest armeering Betoonkivid:
PRANTSUSE RENESSANSS SAKSAMAA RENESSANSS RUUMIKUJUNDUS JA MÖÖBEL KASSOON e. CASSONE - "kirst". 15.-16.saj. Suur, harilikult vo i maalidega kaunistatud universaalne itaalia kirst, mida kasutati riiete ja majapidamistarvete hoidmiseks, lauana, iste- ning magamiskohana. Sageli kaasavarakas antud Kirstiste CASSAPANCA- kirstu edasiarendus, lisandusid selja- ja ka etoed. Renessanssmo obel oli raske ja massiivne, kaunistatud nagu va lisarhitektuurgi: sambad, pilastrid, karniisid, nikerdatud ornament ja figuurid. Ru tm ja korrapa ra SGABELLO nikerdatud seljatoe ja sileda istmega renessanss puittool. Kolme- vo i neljajalgne vo i nikerdatud esi-ja tagapaneelidega. Levinud eriti 16.saj.Itaalias. Tu up sa ilis Euroopa provintsides kaua DANTE TOOL Itaalias kasutusel olnud klapptool, millel ka etugedeks sujuvalt u leminevad x-kujulised jalad. Istmeosa on harilikult nahast vo i riidest PANCHETTO lihtne itaalia renessansiaegne kolme harkjalaga talupojatool,
elemente. Interjöör oli värvirõõmus ja esitas erinevaid materjale marmor, puit, tekstiil, Cordoba või Flandria kuldnahk, poolvääriskividest lauaplaadid, vaasid jms. Luksusinterjööri osaks olid ka postamentidele paigutatud skulptuurid. Mahutav mööbel paigutati piki seinu ning raskuse tõttu oli seda raske liigutada. Et renessanssmööbli, eriti korpusmööbli juures domineeris arhidektuurne element (sambad, pilastrid, karniisid jne.), võis seda vaadelda sisearhidektuuri osana. 5 Mööblikunst Nii nagu ehitusmeistritele, pakkusid ka mööblimeistritele alates 16 sajndist eeskujusid laialt levinud ornamendi -ehk mustriraamatud. Seni lähtuti traditsioonist, mida uuendati uute, arhidektuurist pärit vormide lisamisega. Renessanssiaegsete tsunftkäsitööliste põhiliseks
Tugipiilarid ja teised tugielemendid on võetud kasutusele alles peale 557. aastal olnud maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Kogu kiriku kandekarkass on teadmatute pilkude eest varjatud. Inimesed näevad vaid keskset kuplit koos toestavate poolkuplitega idas ja läänes. Väljapaistvad on ka marmorist sammaskäigud, soonilisest marmorist sammastused ning sügavate nikerdustega marmorkapiteelid, -viklid ja karniisid. Kasutatud marmor on pärit Marmara mere äärest Prokonnesose kivimurdudest. Külastajatele jäävad peaaegu märkamatuks pinnakatte all olevad tugielemendid: lubjakivi, kohalik roheline graniit, tellised, mört ning pliist ja rauast klambrid. Samuti ei märka me puidust ühendustalasid võlvide ja sammaste vahel, mida kasutati rajatisesiseste rõhkude stabiliseerimiseks. Marmori ja tellisvõlvide kombineerimine ehitusel
Happe mõju võib tugevtada mördi plekke hõõrudes puitklotsiga. Juba vuugitud pinda happega töödelda ei tohi. Happega puhastamise järel tuleb seina kohe ohtra veega puhastada. Esimesel kevadel tekkib seintele valge lubjakirme Karniiside ladumine Karniisi ülesandeks on kaitsata vihma ja katuselt langeva vee eest. Karniisi alune rida, samuti kõik karniisi väljaasted laotakse tervetest põikitellistest. Karniisi üleosa näidatakse projektis. Karniisid mille väljaase on enam kui pool seina paksust sarrustatakse ning nende konstruktsioon näidatatkse projekstis Ühe kivirea üleulatus ei tohi olla rohkem kui 1/3 tellise pikkust Enam kui 5 cm üleulatusega karniisinurkade ladumiseks seome 2 tellist pehme terastraadiga kokku, lööme vuuki kaks 1 cm laiust puitliistu. Pingutame traadi ja siis moodustame vuugi, täidame vuui mördiga ja paigaldame nurgaploki Paneeltöölava
*Ühtlase lõpptulemuse saavutamiseks kantakse pinnale mördikiht, mis võrdub tema terajämedusele. *Ühtlase pinnaga pinnamördid silutakse ringikujuliste liigutustega. *Mörtide puhul saadakse erinev pinnamuster hõõrudes pinda eri viisil: vertikaalselt või horisontaalselt või ringikujuliste liigutustega. Hõõrutakse plastlabidaga. *Pinnamördi võib jätta ka pritsituna pinnale. Nõuded krohvijatele, kes töötavad tellingutel või töölavadel *Ruumisisesed karniisid või kaunistused paigaldatakse ja sisemisi krohvitöid tehakse töölavadelt või teisaldatavatelt montaazilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale; *Trepikodade krohvimisel kasutatakse spetsiaalseid töölavasid, mille esimesed ja tagumised toed on erineva kõrgusega. *Väliseid krohvitöid tuleb teha monteeritavatelt tellingutelt või teisaldatavatelt torntöölavadelt, kusjuures viimastel peavad olema väljatõmmatavad platvormid
Põhiplaanilt on loss ebasümmeetriline ja kauni siluetiga. Maalilist muljet rõhutavad arvukad eri kõrgustel paiknevad nurgatornid, samuti risaliidid ning teise korruse akende astmikfrontoonid. Esifassaadi ilmestab suur altaan, mis on kaunistatud sakmikrinnatisega tornilaadsete tulpadega. Parempoolsel nurgal on kaheksatahuline torn, vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel masikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus, kus nt vundament on vooderdatud graniitplaatidega, astmikfrontoonide ülaosa laotud tahutud dolomiitplokkidest. Lossi katus on taastatud algse järgi- katuse materjaliks hele kiltkivi. [3,7] Esindusruumid asuvad esimesel korrusel, mitmed neist on stiilsete interjööridega.
ning on tuntud ka kui Sillapää loss. Hoone oli külg ja keskrisaliitide suhtes kahekorruseline ja vaheosades ühekorruseline. Üks vahehoone oli kujundatud ka talveaiana (Eesti mõisaportaal). Nelja sambaga portikusega hoone esinduskülg on suunatud idas paikneva Võhandu jõe paisjärve suunas. Pargipoolsel fassaadil asub sepisvõredega trepp ja sammastele toetuv rõduplatvorm. Välisseina ilmestavad aknapealsed frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente (Muinsuskaitseamet). Mõisast peamiselt lõunapoole püstitati ka erinevaid kõrvalhooneid. Tänaseni neist säilinuist on kauneim algselt kaaristuga ait, mis praeguseks on osalt ümber ehitatud. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks pargiks, mille lõpetab põhjatipus väikse künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel.
12. 1966 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam Enne planeerima hakkamist kujundas Pormeister Kurtnasse maastiku: tõstis ümber masse, korrastas teid ja haljasalasid, kujundas paisjärve kalda. Maja koosneb kahest hästi proportsioneeritud mahust: kahekorruseline kontoritiib on rõhutatult horisontaalne, selle taustal lehvikukujuline astmeliselt tõusva laega saaliosa. 13. Viimistluseks nii sees kui väljas punased puhta vuugiga tellisseinad. Laiad karniisid kaetud heledate siledate eterniitplaatidega. Kõige ilmekam ja uudsem on saali ruumilahendus, astmeline lagi toetub pikisuunalistele puitfermidele, tiigipoolne sein on üleni klaasist. 14. 3 Keskses vestibüülis asub moodne ainudisainiga mööbli ja kaminaga puhkenurk. Teisele korrusel viib lahtine trepp. Teiselt korruselt pääseb välikaminaga katuseterassile.
valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud. Jekaterina kirikul on kolmel küljel poolsammastega toestatud lamedad kolmnurkviilud ning läänes peahoonega orgaaniliselt kokkusobitatud kolme astmeline kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Keskkupli tambuuri ümbritsevad neli väikest kandilist akendeta tornikest. Laia faasiga nurkadega torn keskib peahoone kuplist kõrgemale ja lõpeb pika, tervatipulise kuppelkiivriga. Hoone fassaadl vahelduvad raske rustika ja reljeefdekoor, see on tunduvalt plastilisem, kui teistel samal ajal Eestis ehitatud hoonetel. Kiriku inetrjööri seina-ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. 18
Jah, neo-barokkliigsuse ja rikkuse stiil, ent kui ornamentaalset rütmi disainikasutatakse seintel, siis tuleb välistada selle kasutamist põrandatelvõi lagedel. Country - Country stiil sarnaneb kõige enam klaasikalise inglise maamajastiilile, kus lisaks väljapool asuvate hingedele on kasutusel ka paljud muud sellele stiilile omased kujundusvõtted nagu ettepoole toodud sokkel, diagonaalse ristiga klaasuks, laudistagasein klaaskappidele, freesitud mustriga dekoratiivpostid ning muidugi karniisid ning valgusliistud. Valikus on ka õrna kardinaga klaasuks, mis mõjub hästi koos klaasriiulite ja sisevalgustusega. Countryuksel, kui tüüpilise mantelukse esindajal, asuvad hinged väljaspool ust. Hingi on võimalik valida nii pronksivärvi kui metallpinnaga, mis sobilike käepidemetega kombineerides annavad hea efekti. Countrystiil sobib hästi just vanematesse majadesse, vanalinna, muidugi ka maakodudesse. Selle stiili üksikelementide osav
Jah, neo-barokkliigsuse ja rikkuse stiil, ent kui ornamentaalset rütmi disainikasutatakse seintel, siis tuleb välistada selle kasutamist põrandatelvõi lagedel. Country - Country stiil sarnaneb kõige enam klaasikalise inglise maamajastiilile, kus lisaks väljapool asuvate hingedele on kasutusel ka paljud muud sellele stiilile omased kujundusvõtted nagu ettepoole toodud sokkel, diagonaalse ristiga klaasuks, laudistagasein klaaskappidele, freesitud mustriga dekoratiivpostid ning muidugi karniisid ning valgusliistud. Valikus on ka õrna kardinaga klaasuks, mis mõjub hästi koos klaasriiulite ja sisevalgustusega. Countryuksel, kui tüüpilise mantelukse esindajal, asuvad hinged väljaspool ust. Hingi on võimalik valida nii pronksivärvi kui metallpinnaga, mis sobilike käepidemetega kombineerides annavad hea efekti. Countrystiil sobib hästi just vanematesse majadesse, vanalinna, muidugi ka maakodudesse. Selle stiili üksikelementide osav
poolkelpkatusega. Esikülge ilmestavad kolmnurkviil ja laiad pilastrid, samuti hoonet vöötav lai profileeritud räästakarniis ning korruste vahesimss. Vastavalt pilastrite paigutusele on aknad asetatud rühmiti (rütm 1+2+3+2+1). Alumise korruse aknad on suhteliselt madalad, peaaegu ruudukujulised (algselt ilmselt 20ruudulised), teisel korrusel on need aga kõrged, saali aknad lisaks ka kaarjate sillustega. Kõiki aknaid piiravad lamedad krohväärised. Viimased, nagu karniisid ja pilastridki, on valgendatud, mistõttu oma heleduses vastanduvad seinapinna põhiosa katvale söepuru ja helklevate klaasikildudega segatud tumehallile pritskrohvile, mis annab fassaadidele aktiivse, elava liigenduse. Esifassaadi nurkadel on olnud raudplekist kohrutatud lohepeakujulised veesülitid ning risaliidiviilu tipul metallist kraatervaas. Nii lohepeade kui vaasi teostus lubab arvata Ohtus tegutsenud heatasemelist
laes kahjustuste likvideerimine keerukas ja aeganõudev. Seetõttu sobib monoliitne kipsripplagi kasutada pigem väiksematel pindadele. Enamasti on aga üldse otstarbekam kasutada teisi kipsripplae võimalusi: - kipsist valmistatud siledad või perforatsioonidega moodulplaadid, mis asetatakse tavalisele nähtavale või peidetud ripplae kandekarkassile; - lamineeritud kipsist moodulplaadid; - dekoratiivsed kruvikinnitusega kipsist moodulplaadid; - kipsplaadist ehitatud karniisid, eritasapinnalised ning erikujulised laepinnad kombineerituna teiste laematerjalidega. 11 Puitkiudplaatidest ripplaed Puitkiudplaadid on valmistatud puitkiust,ja mingist sideainest,mis oleneb kasutusvaldkonnast ja selle tüübist Puitkiudplaatide peamised omadused: - suurepärane tulepüsivus - suurepärane niiskuskindlus - võime reguleerida ruumi sisekliimat (imab ja vabastab niiskust) - suurepärane helineelduvus (summutab müra) - vastupidavus, toote pikk eluiga
Ornament: Renessansis võetakse taas kasutusele kõik antiikajale iseloomulikud ornamendid – meander, helmesvööt, munavööt jne, millele lisanduvad veel antiikse päritoluga grotesk (itaalias nimetatud esimese kasutaja järgi ka raffaelesk), girland ja festoon Palju kasutatakse arabeski ja moreski, väga populaarne on paelornament. Ornamentaalsete vormide hulka võib liigitada ka dekoratiivsed arhitektuuridetailid –karniisid, frontoonid, sambad, voluudid, karniisid, kartušid, kuulid, püramiidid. Levivad pahkmikornament nin rullis, kartušš- ja pahkmikornamendi süntees. Mööbel. Renessanssajastu mööbli motiivid kordasid arhitektuurist pärinevaid motiive. Renessansi- ajastu mööbel arenes kõige kiiremini ja intensiivsemalt Itaalias. Kujunesid välja mitmesugused ainult Itaaliale iseloomulikud mööbliesemed. Iseloomulik on täpne vorm, selge konstruktsioon ja kaunid proportsioonid. Kassoon e. cassone ( it
kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks näiteks on BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) ehitatud Talvepalee. Eestis on barokkarhitektuuri silmapaistvamaid mälestusmärke itaallaase Niccolo Michetti ehitatud Kadrioruloss Tallinnas. SISEKUJUNDUS Veelgi suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seinapindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid ja keerdsambad. Niides asuvad skulptuurid. Mõnikord katavad skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polegi. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. SKULPTUURIKUNST Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende
Silikaatkivi 5 8 10 12 14 16 LIIKUMISVUUGI KONSTRUKTSIOON 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 18 4.2.3 SUITSU- JA VENTILATSIOONILÕÕRID 600 KORSTNA VAJALIK KÕRGUS 100 4.2.4 SARDMÜÜRITIS RUUTVÕRK SIK-SAK VÕRK 4.2.5 KARNIISID 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 19 4.3 MUUD MÜÜRITISE LIIGID 4.3.1 LOODUSKIVIMÜÜRITIS TÖÖKORRALDUS TÖÖVAHENDID LADUMISE PÕHIMÕTE 4.3.2 KIVIKBETOONMÜÜRITIS 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 20 4.3.3 VÄIKEPLOKKMÜÜRITIS
deformatiivsust hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: • viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) •konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid • dekoratiivelemendid – karniisid, rosetid • spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heliisolatsioonmaterjalid. Tooted: • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid Suuremõõtmelised vaheseinad • Vaheseinaplaadid • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) • Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms • Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega ning
deformatiivsust • hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus • suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: • viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) • konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid • dekoratiivelemendid – karniisid, rosetid Tooted: • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid • Suuremõõtmelised vaheseinad • Vaheseinaplaadid • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) • Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms • Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril
eluaseme. Idas on ümardatud plaatidest katused mõnikord asendatud astanguga, et vihmavett koguda või kuivatada kala või puuvilju. Valged lamedakatuselised majad Olhãos ja Fusetas sarnanevad Põhja-Aafrika küladega. Vahel on need astangud asendatud neljakülgse teravaotsalise katusega ( telhado de tesoura), mis arvatakse olevat Hiina mõjutus. Teravatipulisi katuseid võib enim kohata Faros, Taviras ja Santa Luzia's. Ukseavade peal on võlvkaar või karniisid. Korstnad on saledad ja elegantsed, kombekalt augustatud, valgeks värvitud või ehitatud tellistest, mis on laotud kaunistavasse mustrisse ja kroonitud palli, nõelja torniga, vaasiga või mingisuguse ornamendiga nagu näiteks piik või vikat. Madeira ja Assoorid Madeiras on traditsioonilistel mägielamutel õlgkatus kahe katuseräästaga, mis laskuvad otse maapinnani, seega kattes kogu maja. Maja esiküljel olev
28 ● Veronesele on omased suurepärase ruumitunnetusega teostatud kompositsioonid, dekoratiivne joonekäsitlus, värvide kergus, segus ja heledus. ● Väga uhked on Veronese maalid Veneetsia Doodžide palees, tuntuim on kolossaalne „Veneetsia triumf“. 3. Mööbel Renessanss mööblis on kasutust leidnud arhitektuurilise hoone sambad, karniisid ja ehisviilus. Massiivne mööbel muutub järk-järgult kergemaks. Ornamendid muutuvad rafineeritumaks. Värvitud mööbli osakaal väheneb. Tammepuidu asemel hakatakse kasutama rohkem pähkli ja kastani puitu. Nikerduste temaatikas ja kujunduses domineerisid mütoloogilised ja allegoorilised ning ajaloolised isikud. Mahutav mööbel oli paigutatud piki seinu ning raskuse tõttu oli seda raske liigutada. Et ka
6 palli 750 1000 Hoonetele tekkivad kerged 6-7 keskmiselt tugev vigastused, krohv praguneb. 7 palli 750 1000 Krohv lõheneb ja variseb tükati keskmiselt tugev maha, seintesse tekivad praod. 8 palli 100 150 Seintesse tekivad laiad lõhed; tugev korstnad, karniisid, mälestussambad varisevad. 9 palli 15 20 Kivihoonete seinad ja laed purustav purunevad, puitehitised deformeeruvad. 10 palli 17 20 Enamik hooneid variseb, 8-9 purustav pinnasesse tekivad kuin
Selline komandeeringu praktika oli tol ajal üsna levinud. On teada, et Jakolev ehitas Moskvas kellegi teise arhitekti projekteeritud Püha Klimenti kiriku. Koos Jakoleviga saabusid ka ehitajad.22 Pärnu Jekateriina kirik oli Kreeka risti kujulise põhiplaaniga, mis oli keskkupliga kaetud ning mille vene õigeusu kirik oli Bütsantsist üle võtnud. Tegemist on tiheda püstliigendusega hoonega, mida läänes täiendab kolme astmena ahenev kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Kolmest küljest poolsammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel aknad puuduvad. 2222 Raam, V. (1996) Eesti arhitektuur: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tallinn; Valgus Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad. Ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed
Kipsplaat püsib tulekahjus kuni temperatuuri tõustes kipskivis keemiliselt seotud vesi aurustub ja plaat kaotab oma jäikuse. Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: · viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) · konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid, sanitaarkabiinid (paneelmajades), ventilatsiooni sahtide elemendid · dekoratiivelemendid karniisid, rosetid · spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid. Iseloomustab odavus, kerge ehitada ja viimistleda, kiire kivinemine, hügieenilisus, halb soojajuhtivus, dekoratiivsus, väike tihedus ja mass. Puuduseks on väike vee- ja niiskusekindlus, haprus, väike tugevus. Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Armeeritud plaat · Suuremõõtmelised vaheseinad
futuristliku arhitektuuri ideaal. Avalik vastuseis Sezessiooni printsiipidele + klassitsism Umberto Boccioni `'Dinamismo di un ciclista'' 1914 Antonio Sant'Elia - paberarhitektuur 1914 uus linn - ülistab tööstusarhitektuuri, masinaid, elektrijaamasid, kõik mis on uus ja loodusest pole ühtegi sõna juttu nende manifestides. Giacomo Matte Trucco - Fiati tehas Ekspressionism - tööstus asja vaatasid veidi inimlikust küljest. sakilised kaunistused, eenduvad karniisid ja suured katused. Bruno Taut julges kasutada esimest korda värve. Nimekam hoone on klaaspaviljon. Kasutati värvilist klaasi. Kõik oli geomeetriliselt hästi täpne ja paigas. Fritz Höger 1921-24 Chilehaus Hamburgis!!! Ilus 6.loeng DE STIJL - hollandi liikumine, kaotada ära looduslik vorm. Teeme ja redutseerime ise parema ja õigema kunsti. Mondrian on üks tähtsamaid. On pigem rühmitus, mitte stiil. Tahtsid vabastada maailma, utoopiline. Neoklassitsismi stiili nimi kuhu alla see käib
Stiilid. Konspekt II osa 1 Barokkstiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss. Erinevalt viimase lineaarsusest ja tasakaalustatusest, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokku- põimuvatena ja liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Maalilis-dünaamilist barokk-arhitektuuri iseloomustab suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus, iseloomulikud on tugevasti eenduvad ja taanduvad pinnad, - risaliidid, karniisid, frontoonid, pilastrid, ovaalid, orvad jõulised voluudid, rikkalik skulptuurne dekoor . Prantsusmaal arenenud vanaklassitsismis kujunes välja paleearhitektuur. kus pöörati erilist tähelepanu atraktiivsele siseruumile. Lossi juurde kuulus tingimata regulaarne e prantsuse park, mille aluseks oli range geomeetrilisus Hollandis arenes nn realistlik barokk, mille huvitavamaks arhitektuurimälestiseks on hollandi kodanikumaja. Kitsa fassaadiga linnamaja barokile omased
BAROKK *liikumise toomine kunsti *igas valdkonnas mitmekesisem *soov vaatajat üllatada, isegi ninapidi vedada, segamini ajada erinevaid kunstiliike, illusoorsust ja tõelisust *barocco(it k)-kummaline,veider *ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia,Hispaania,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa- vanaklassitsism 3)Holland, Skandinaavia maad(protestantism)-barokne realism Barokkarhitektuur *austati antiiki *sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, niss skulptuuriga) *elemente kuhjati kokku(nt kõrvuti pilaster ja poolsammas, pealistikku kaks ehisviilu, skulptuurid isegi katuste servadel) *nagu arhitektid oleksid kaotanud mõõdutunde *ehitusmeistrite eesmärk: pakkuda midagi uut, teha hoone atraktiivseks. *ei sallitud sirget joont *voluut-rulluvate otstega detail-populaarne, mis ühendas kahte korrust *fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine *sise: ruumid ovaalsed, suurimat ja keskmist kattis kuppel
Valge saal. Talvepalee - hoone on suurepärane näide vene barokkarhitektuurist ja osa Peterburi kesklinnas asuvast Paleeväljaku arhitektuuriansamblist. Talvepalee ehitati aastatel 17541762 itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi. Suurejooneline, toretsev, rikkalikult kaunistatud, skulptuurid, kullatud detailid, arhitektuurilisi elemente rõhutatakse värvi abil. Carolus Borromeuse kirik Amsterdam. Kasutatud: kõverjooned, ümarkaared, ovaalsed aknad ja nissid, karniisid, sambad ja poolsambad, skulptuurid nissides, voluudid, viiludega aknad, etteulatuvad hooneosad, kuppel Stockholmi kuningaloss - on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitmed muuseumid. Praeguse lossi kohale ehitati juba 13. sajandil ehitada kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. 16. sajandi lõpus lasi Johan III lossi ümber ehitada renessanss-stiili ning 1690
ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rõhutatud vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujundavad eksterjööri laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nurgaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suurakanaid täiendavad laias barokkraamistuses mezzanino-avad. Õigeusu kirikule omaselt rikkalikus interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitistlike sugemetega, 19 Katariina kiriku kellatorni ülaosa. Foto:
siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutusse pinnasega 45. Kipstooted ja eterniit kipstooted Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: · viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) · konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid · dekoratiivelemendid karniisid, rosetid · spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid,vaht-ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid. Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Lubi-kips kuivsegud
Monteeritava konstruktsiooni pind m2 määratakse välisparameetri järgi avasid maha arvestamata. Maht m3 võetakse spetsifikatsiooni järgi. Müüritöö Tellisvälisseinad jagunevad keerukuse järgi: lihtsad, keskmised ja keerulised välisseinad. Lihtsad sisaldavad kuni 10% keerukaid osi Keskmised kuni 20% keerukaid osi Keerukatel kuni 40% keerukaid osi Kui on üle 40%, siis müüritööde normid ei kehti. Keerukad elemendid: karniisid, pilastrid, vööd. See arvutatakse jagatakse seina keerukate osade pind müüritiste fassaadi pinnaga, millest avasid Lk 25 esimene pool välja ei arvestata. Saadakse %-des. Eristatakse tavalist ja krohvitavat looduskivist müüritist. Normides on arvestatud töölavade paigaldamisega kuni 4 m kõrgustele seintele. Looduskivist vundamendite seinte horisontaalne hüdroisolatsioon on juba normides sisse arvestatud
312 - kõnniteede ja -radade heakord; 313 - parkmetsade ja haljasalade heakord; 314 - looduslike metsa-alade heakord; 315 - veekogude ja kaldaribade heakord; 319 – kinnistu välisterritooriumi muud korrashoiud. 320 - Ehitiste välispiirete ja tarindite puhastamine: 321 - hoonete fassaadide puhastamine, v.a. akende ja vitriinide pesemine; 322 - akende ja vitriinide pesemine; 323 - katuste puhastamine; 324 - hoone fassaadide erielementide (pisiplastika, piirded, karniisid jm.) puhastamine; 325 – välistreppide süvapesu; 329 - ehitise muude välispindade puhastamine. 330 - Siseruumide koristus: 331 - põhiotstarbeliste ruumide puhastamine ja koristamine; 332 - üldkasutatavate ruumide puhastamine ja koristamine; 333 - tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine; 334 – põrandate sügavpesu; 335 – põrandate vahatamine; 339 – muu siseruumide koristus. 340 - Jäätmekäitlus: 341 - biojäätmete käitlus; 342 - papi ja paberi käitlus;
fiaale, rohkesti vimperge, krabisid jne. Suurejoonelised on itaalia gootika profaanehitised, eeskätt linnavalitsushooned e. raekojad. Varaseima, Firenze Palazzo Vecchio ehitamist alustati ehitusmeister Arnolfo di Gambio poolt juba 1494.a. (lõpetati 15.-16.saj.). Hoone oli algselt kavandatud Medicite kindluslossiks, hiljem asus sinna signoria e. linnavalitsus. Nelinurkse põhiplaani ja ruudule läheneva fassaadiga kantkividest ehituse kolme korrust liigendavad kerged karniisid. Fassaadi liigendab ka ehitise ülaservas eenduv sakmeline galerii, sama motiivi on korratud ka galeriist kerkival neljakandilisel tornil. Kogu ehitis mõjub küllaltki raskepärasena, teatud kergust annavad vaid kahepoolsed ümarkaarsed aknad. Ka Siena raekoja - Palazzo Publico ehitamist alustati juba 13.saj. lõpus (lõpetati 14.saj.). Raekoda asub lehvikukujuliselt kujundatud väljaku Piazza del Campo ääres. See on
või näiteks suuremast eluköögist ja sellega külgnevast kahest tillukesest toast. Erinevusi on ka hoonete väliskujunduses, mahulistes proportsioonides ja detailides, igas linnas kujunes välja oma ehitustraditsioon. Konstruktsioonilt on selles grupis enamasti tegemist rõhtpalkelamutega, kuid vahel harva kohtab ka püstpalkmaju, tsaariaja lõpul juba ka sõrestikhooneid. Välisviimistluseks on rõhtlaudis, mida liigendavad püstlaudisest vahevööd ja karniisid. Kasutatavad voodrilauad muutuvad 20. sajandi algul kõigepealt Tallinnas, seejärel ka teistes linnades varasemaga võrreldes palju kitsamaks ja ka õhemaks. Ka tagasihoidlike tööliselamute (Joonis 1.12, paremal) fassaadidekoor, niivõrd- kuivõrd seda esineb, järgib ajastuomaseid stiilipüüdlusi. Kui varasemad seda tüüpi elamud on veel järelklassitsistlikud, siis järgmised on juba 19. sajandi lõpule ja 20. sajandi
annaabi.ee 
