Barokk (0)

BAROKK
1600-1750
17. sajandit nimetatakse barokisajandiks, it. k. ‚ barocco ’ – eriskummaline. Levis üle kogu Euroopa, sai alguse Itaaliast , kus pääses esile kirikuarhitektuuris. Kirik püüdis näidata oma võimu ja tugevust. Itaalia barokkarhitektid on töötanud ka Venemaal ja mujal Euroopas, seetõttu jõuab see ka Eestisse (Kadrioru loss).
Arhitektuur
Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, sageli kavandati põhiplaanid kõverjoonelised. Kadus side hoone terviku ja fassaadi vahel. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikvõimalikke kaunistuselemente. Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena , kusjuures üks sammastest sageli eendub – see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja niššid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis esineb teatav vägivald. Väga iseloomulikuks detailiks barokile on murtud viilud, voluudid.
Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles ’ loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest.
Sisekujundus
Suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seina pindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad sambad, poolsambad , pilastrid ( kandiline poolsammas), karniisid, sageli ka keerdsambad. Sammaste vahel asuvad skulptuurid , reljeefid, maalid. Vahel on neid nii tihedalt, et vaba seinainda ei näegi. Iseloomulik detail on trepi jagunemine kaheks sümmeetriliseks haruks. Peale vaipade, maalide ja skulptuuride hakati seintel kasutama ka peegleid.
Interjööri lahutamatuks osaks on mööbel. Kõik esemed on võimalikult kurvilise joonega. Puust nikerdatud kaunistuste kõval kasutati pronksist kaunistusi. Laudade plaadid ja kappide uksed tehti intarsia tehnikas – kasutatakse eri värvi puidu vineeri, millest liimitakse pilt kokku, pannakse plaadile, lihvitakse, lakitakse. Kasutatakse veel pärlmutrit, kilpkonna- ja elevandiluud, kulda ja vääriskive.
Aiakujundus
Prantsuse aiastiili aluseks on range geomeetrilisus ja sümmeetria. Lossi juurde suunduv peatee jagab pargi kaheks sümmeetriliseks osaks. Kõik kõrvalteed ristuvad peateega. Puudele ja põõsastele anti pügamisega arhitektooniline kuju. Sellised pargid oli kõigi Euroopa losside juures, eeskuju võeti Versailles’st. Tihti võis aias olla ka veekogu.
Hispaania maalikunst
Diego VELAZQUEZ
(1599-1660)
Tema loomingut läbib humaansus ja tõetruudus. Loomulikult pidi maalima kuningliku perekonna liikmete portreid, need pidid olema esinduslikud ja kaunid. Esinduslikkust pole saavutatud mitte kujutava idealiseerimisega, vaid kompositsiooni ja piduliku koloriidiga. Üks tuntumaid portreit on paavst Innocentius X portree, mida peetakse psühholoogiliselt sügavaks. Mõõtmetelt suurimad on 2 kompositsiooni „Õuedaamid” ja „Vaibakudujad”, valminud tema elu lõpuperioodil.
EL GRECO
( 1541 -1614)
Üleminek renessansilt barokile. Maalis kompositsioone, mille teema oli seotud usuga. Üks iseloomulik töö on „ Krahv Orgazi haudapanek” – väärikale ja pidulikule tseremooniale on vastandatud fantastiline ja dünaamiline stseen pilvedel. Tema teostes seguneb usuline müstika reaalse maailmaga . Figuurid on alati eriskummaliselt pikaks venitatud ja tema maalides reaalne maailm on renessansist , tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokk .
Francisco GOYA
( 1746 -1828)
Üks maailma omapärasemaid maalijaid ja graafikuid. Arvukate õukonnaportreede kõrval on loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu. „Ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808” – see dramaatiline stseen, lõõmavad värvid, heleda-tumeda kontrastis ja mahlakas maalimismaneer on barokilik (kuigi jääb natuke hilisemasse aega), annab suurepäraselt edasi tõelisti patriotismitunnetust.
Flandria maalikunst
Flandria kuulus Hispaania, seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes suurejooneline barokk, mille peaesindajaks oli Rubens .
Peter Paul RUBENS
( 1577 -1640)
On oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja. Maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes võidutsevad suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ja ohjeldamatu temperament . Rubensi looming on hümn elule ja selle rõõmudele. Värvid ta maalidel on intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. On teada, et enamiku oma tööde kavandeist tegi ise, maalisime aga usaldas oma töökoja meistritele. Barokiajastu tüüpilise maalijana arvastas röövimis- ning ägedaid võitlus-stseene. Nt. „Leukippose tütarde röövimine” – stseen kreeka mütoloogiast, sellel näeme ka Rubensi armastatud võtet vastandada tumedaid musklites mehi heledatele ümaravormilistele naisfiguuridele. Traagilisi elamusi ja nukrat järelemõtlikkust Rubensi töödes ei esine.
Hollandi maalikunst
Hollandi kunst saavutas iseseisvuse nii nagu Holland ise. Hollandi laevastik oli võimas, võrreldav inglise laevastikuga. Sõideti eksootilistesse maadesse, toodi eksootilist kaupa kaugelt. Hollandlased püüdsid olla sõltumatud õukonnast, kuigi elamud olid elanikel barokilikud. Neil ei ole losse ja ballidetraditsioone. Õukonnakultuure pole, aga elulähedane barokk. Tubade seintele taheti maale. Taheti oma seintel näha maastikku , olustikumaale, lähedaste portreid ning natüürmorti (tehtud esemetest). Barokk on aeg, kui hollandlastest saavad tulbikasvatajad. Maalikunstis armastavad hollandlased sooje toone ( pruunid , kollased), mis loovad õdusa, koduse meeleolu.