✣ Orjusest, pärisorjusest ja palgatavast tööjõust kujunevad kolm ekspluateerimise võimalust, mis iseloomustavad kolme klassi astmeid antagoonilises ühiskonnas. ✣ Esimesel kahel klasside ekspluateerimise juhul on põhiline tootja ori juriidiliselt õigusetu, tootmisressursside omanikust sõltuv ✣ Ühiskonna klassideks jagamine on omane orjapidajate, feodaalse ja ka kodanlikule ühiskonnale. Klassivõitlus ✣ Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka enama sotsiaalse klassi vahel. ✣ Karl Marxi idee kohaselt on klassivõitlus tingitud tootmissuhetest: kogu ajaloo vältel on ühiskonnas olnud kaks peamist klassi. ✣ Esiteks ekspluateerijate klass, kellele kuuluvad põhilised tootmistegurid ja ressursid.
formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid) (Vikipeedia, 2013). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon. Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud. Ühiskonna ajalugu kirjeldab Marx klassivõitluse ajaloona: 1) klassid potentsiaalselt kõige revolutsioonilisem fakt kaasaja ajaloos;
4. Absoluutse vaesumise teooria. On kas proletariaadi elatustaseme pidev langus, elatustaseme aeglasem tõus, kui see on kodanlusel või siis proletariaadi võõrandumine. Veel üks võimalus – proletariaadi loomepotensiaali pideva vähenemise tähenduses.Mida paremini läheb kapitalistil, seda halvemini läheb töölisel sõltumatult palga suurusest. Mitmesuguste hüvede hulk, mida proletariaat võib oma tarbeks kasutada väheneb pidevalt. 5. Klassid ja klassivõitlus. Klass iseeneses/klass iseenda jaoks. Klass iseeneses, sarnases seisus inimesed, kes ei teadvusta ennast kui klassi.Ei tunneta huvide sarnasust. Klass iseenda jaoks – suudavad teadlikult oma huvide kaitseks organiseeruda.Tähtsad ka omandisuhted. Kui klass hakkab ennast teadvustama ja teisele klassile vastandama, tekib klassivõitlus. Klassivõitlus otsustavas faasis siirdub osa kodanlusest proletariaadi poolele (ideoloogid, Marx ise)
Feodaalne – talupojad & mõisnikud Kapitalistlik – töölised & kapitalistid Sotsialistlik – klassideta Revolutsioon Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvad jooned (tehnika areng, teadmiste kasv, rahvaarvu kasv) Tootmissuhted arenevad aga hüppeliselt Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha Seega uute tootmissuhete teke eeldab vägivaldset revolutsiooni Klassivõitlus Klassivõitlus on ajalugu edasiviiv jõud Klassihuvid o Valitseval klassil: oma eeliste säilitamine o Allasurutud klassil: valitsema klassi kukutamine Klassiteadvus – teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim (1858 – 1917) Sotsiaalsed faktid Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta Suruvad end inimesele peale, püüavad teda Sotsiaalsed faktid Sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised
allutamist riigile. Kodanluse kui klassi likvideerimine. Praktikas tähendas see varade konfiskeerimist ja riigistamist; majandusliku ja poliitilise eliidi füüsilist hävitamist ning ulatuslikku terrorit. Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine ja uue, sotsialistliku majandussüsteemi loomine. Praktiliselt tähendas see tsentraliseeritud majandussüsteemi loomist. Internatsionalismi rõhutati marksismis vastukaaluks 19. sajandi rahvuslikele liikumistele. Klassivõitlus ja klassiteadlikkus pidi olema olulisem ja kõrgem väärtus kui rahvus ("proletaarlastel ei ole rahvust", "kõigi maade proletaarlased, ühinege" jne). Praktikas tähendas see Venemaa väikerahvaste allasurumist, küüditamist ja hävitamist. Perekonna kaotamine -- ka perekond pidi marksismi järgi olema üksnes eraomandist tingitud nähtus ning koos eraomandi kaotamisega pidi tähtsusetuks muutuma ka perekond. Selle praktiliseks ettevalmistuseks
Vasakpoolsus ja parempoolsus Melinda Must Germo Nõgesmaa Vasakpoolsus Mõiste Riigi sekkumine majandusse Võrdsus Ajalugu Tekkis 1789 Prantsusmaal Alguses oli vasakpoolsusel vastupidine tähendus Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused
riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus ja vaenlaste hävitamine. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaa, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid võimule (kus?) Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari vabariik sai alguse Saksamaal 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi
Töölistele valimisõigused- suurendas poolehoidu. Sotsialism- püüab saavutad sotsiaalset võrdsust ühiskonnas, elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdust. Tööerakond- Leiboristlik Partei. Ümberkorraldused- reformid. Mittedemokraatlikud liikumised Tahtsid kehtestada diktatuuri- hävitab vaenlased, kindlustab majandusliku õitsengu. Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid. Kommunistid- arvasid, et ajaloo liikumapanevaks jõuks oli klassivõitlus, kui tohib kasutada kõiki vahendeid. Vasak äärmus. Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus
Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merk...
Mille poolest on realismi voolud erinevad? Realism: Mõnikord samastatakse naturalismiga, enamasti olustiku- ja maastikumaalid, kujutati tööstseene, lihtrahvast. Rõhk aktuaalsusel ja tänapäeval. Idealismi vastand. Sotsialistlik realism: Võetud kasutusele Venemaal. Nõuti proletaari ja parteiülistust. Võideldi formalismi, intuitivismi ja kosmopoliitsuse vastu. Levis sotsialistlikes riikides. Programmiline kunst. Peateemad on revolutsioonilise proletariaadi klassivõitlus ekspluateerimise vastu ja töölisklassi ülistamine. Abstraktsionalismi vastand. Impressionism: 1870-ndatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool. Pearõhk on hetke edasiandmisel. Tegeles eelkõige valgus- ja värvirpobleemidega. Vastandus akadeemilisele kunstile. Ei kasutata lokaaltoone, traditsioonilisi kompositsioone, süzeed. Maaliti peamiselt vabaõhumaale. Viljeleti portree- ja aktimaali. Loetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks.
2) ‘konservativne (18saj) - - revolutsiooni vastu ( taotlesid traditsioonide alalhoidmist ja ühiskonna aeglast arengut) - pooldasid ühiskonna sisemist hierarhiat kui loomulikku ebavõrdsuse väljendust 3) Sotsialistlik (19saj) - - (Noorim ideoloogia) - inimeste võrdõiguslikkus nii seaduse ees kui ka valimisõiguses - ühiskondlik rikkuse võrdsem jaotumine inimeste vahel - Klassivõitlus 3. iseloomusta riike. 1- Suurbritannia: - kaheparteisüsteem - vaheldumisi võimul konservatiivid ja liberaalid - tööerakond - polnud enam juhtiv tööstusriik - pool maailma kaubalaevastikust oli srbt all - London maailma finantspealinn 2- Prantsusmaa: - vabariik - ühiskond sisemiselt lõhestunud vabariiklasteks ja monarhistideks - majandus aeglustus
· 19. sajandil sotsiaalkonservatism (Bismarck, Disraeli) · tänapäeval segunenud, nt. kristlik demokraatia, uuskonservatism Sotsialism: · protest vaesuse vastu · protest kapitalismi vastu · usk võrdsusesse, vendlusesse ja koostöö ideaal · Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon · suund arenenumaile ühiseluvormidele · suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine
poolehoidjaid. Kahe maailmasõja vahelisel ajal hakkasid nad juhtima valitsusi Skandinaavia maades, Inglismaal. Inglismaal kujunes Tööerakonnast konservatiivides ohtlik rivaal. Sõjaaegsed ja järgsed majandusraskused ning poliitiline ebastabiilsus olid soodsaks pinnaks kommunistliku, fasistlikule ja natsionaalsotsialistlikule liikumisele, mis lubasid karmikäelist võimu ja diktatuuri kehtestamist. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Riikides, kus demokraatlikud traditsioonid ei olnud tugevad, haarasid diktatuuri pooldajad enda kätte võimu. 1917.a. toimus see Venemaal kommunistide poolt. 1922.a. haarasid võimu Itaalias fasistlik partei, 20-ndate aastate lõpul kasvas poolehoid natsionaalsotsialistlikule liikumisele Saksamaal. 1919.a. kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kasutati ka nimetust Weimari vabariik.
uurimisse. Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks. Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon. Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud.
Ajalugu KT Õp.lk. 20-41 , tv.lk.8-19 1.Loetle ülemaailmse majanduskriisi põhjuseid.Millal oli ? 1) Maailma majanduse kogenematus-esimesest maailmasõjast oli jäänud mitmeid lahendamata majandusprobleeme. 2) Kaupade üle tootmine-kaupu toodeti rohkem , kui inimesed suutsid neid osta. 3) Vale majandamine-riigi toetusel võeti palju laene , millel polnud õiget otstarbet. 4) Riigi sekkumatus majandusse-riik ei soovinud ennast segada majanuduskriisi. 5) Majanduskriis algas aastal 1929 ja lõppes 1933.aastal 2.Nimeta suure depressiooni põhjuseid. 1) Ületoomine-inimesed ei ostnud nii palju tarbekaupu , kui toodeti 2) Ebamajanduslik käitumine-võeti kergekäeliselt laene. 3) Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. 3.Loetle reforme , mida viis Roosevelt majanduskriisist välja tulemiseks läbi. 1) Panganduses:Kehtestati kontroll panganduse üle.President su...
Vahevormid: Põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaal ideede põimumine Kristlik demokraatia Sotsialism - Protest olemasoleva vaesuse vastu - suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kappitalismi majandusliku ebatõhususe vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism
· majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassivõitlus, töölisklassi diktaktuur parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid · presidentaalne liitriik, 50 osariiki · Vabariiklased (liberaalid-riigi sekkumise vastu) demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine · kuivseadus e
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE PT. 3-5 ¤ Mõisted : dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. maffia- organiseeritud kuritegevus, mis tekkis seaduste rakendamise tulemusena millest arenesid kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. ¤ Teemad : * demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30...
Ajaloo KT ptk-idele 3, 3a, 4, 5 1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks...
vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juhtiv tööstuslik riik * vananenud tehnika kaotanud juhtpositsiooni*suur töö puudus *võlad USA-le*kriis tekstiili tööstuses-muutus mood*kaevurite sterigid*tooraine odavnes.
süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused ( nt juudid, mustlased, slaavlased) ning kommunistid. Loomulikult tuli kõik vaenlasd hävitada. 1930. aastatel soodustas demokraatia kriisi süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides.
soodustas tootlike jõudude arengut, õigus mõningaid tootmisvahendeid omada tekitasid talupoegades kui tegelikes tootjais huvi oma töö tulemuste vastu; neg: pärisorjus, sunnismaisus, klassivõitlus, talurahvasõjad, nõrgalt arenenud kaubavahetus (naturaalmajanduse tõttu) Benefiits, feood, allood sarnasus: kõik on sõjameestele antud maavaldused(läänid); benefiits esialgne lään, millele ei laienenud
erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises.
Ettevõtted riigi kontrolli salapolitsei ja rajati Albaania; Itaaliast sai all, töölised jagati koonduslaagreid Saksmaaa liitlane erialade järgi kutsekogudesse, tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone KOMMUNISMI, NATSIONNASOTSIALISMI JA FASISMI IDEOLOOGIA PÕHISEISUKOHAD Kommunism- klassivõitlus ehk võitlus vaeste ja rikaste vahel, kommunismi levitamine kogu maailmas Natsionaalsotsialism-rassilise puhtuse tagamine (juutide, mustlaste, saavlaste jt hävitamine). Aaria rass kuulutati valitsevaks Fasism- kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne.
Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik Liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu Demos - rahvas, Kratos-võim. Seega on tegu rahvavõimuga. Enne esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike Eu -s tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadus...
XX SAJANDI VENE KIRJANDUS 1. Millal (millega) sai läbi vene kirjanduse ,,kuldne ajastu" ? Kui surid Puskin ja Lermantov. 2. Missugune pidi olema uue ajastu kirjandus? Mida tehti (3)? Uue ajastu kirjandus pidi olema täiesti uut tüüpi. Seepärast eksperimenteeriti, otsiti oma teed ning eitati kõike , mis enne oli olnud. 3. Mis said ametlikult tunnustatud kirjanduse peateemadeks (3)? Revolutsioon, kodusõda, klassivõitlus. 4. Missugustkangelast vajas uus kirjandus? Sellist kangelast, kes on jäägitult andunud revolutsioonile ja parteile, kuid julm ja halastamatu vaenlase vastu. 5. Nimeta ajakirju, mis ilmusid 1920. aastatel (5) ? Novõi Mir, Zvezda, Oktjabr, Molodaja Gvardija, Krasnaja Nov. 6. Mida nõuti kirjanduses 1930 aastail? Nõuti kollektiviseerimise, industrialiseerimise, viisaastakute edusammude kajastamist, Nõukogude riigi tugevuse ja ühtsuse ülistamist. 7
Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558-1561). Herbert Ligi oli silmapaistvamaid agraar- ja asustusajaloo uurijaid Eestis, 1970–1990 töötas ta Tartu Ülikoolis ning oli alates 1974 üldajaloo õppetooli juhataja. Oma elu jooksul avaldas ta mõningad teosed näiteks: „Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13 sajandi algul“, „Talupoegade koormised Eestis 13. Sajandist 19. Sajandi alguseni“, „Põllumajanduslik maakasutus Eestis 16- 17 sajandil“, jne. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna monograafilist uurimist selle perioodi kohta on vähe. Selles teoses on püütud jälgida feodaalsuhete arengut ja talurahva olukorra muutumist juba 15.sajandi algusest, kuid on ka tehtud tagasivaateid 13-14 sajandisse. Pearõhk on asetatud sellele, milliseks kujunes Eesti talurahva majanduslik ja õiguslik seisund Liivi sõja puhkemise momendiks. Kronoloogiliseks piiriks on valitud orduriigi kokkuvarisemise aasta 1...
1960: põllumaj spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi kindla põllumaj saaduse tootmisele, maisikasvatus. 1970: suurmajandite ja farmide loomise aeg, mõningad maj näitajad paranesid, olme-, elutingim paranemine, stagnatsioon. Tööstuse ekstensiivne arendamine: palju vöörtööjõudu toodi sisse, kasumaj taastus, sisemised arenguvõimalused ammendusid. Sots probleemid 1980 a teisel poolel-sotsiaalne pessimism, klassivõitlus, dubleeritud haridussüsteem, sisserändajate ja põlisasukate vahelised pinged.
Mis on demokraatia? Erinev astmed (kes saab valida jne). Mis on rahu? Millal on rahu rikkumine, millal tagamine? Suhtumine sõdadesse (positiivne v negatiivne) ja konfliktidesse: · Realism: positiivne ja osalevad riigid (null-summa) · Idealism: negatiivne ja osalevad inimesed (pluss-summa) Demokraatia · Liberalism: negatiivne ja osalevad org, inimesed, riigid (pluss-summa) Majandus · Marksism: positiivne ja osalevad ühiskondlikud klassid (null-summa) Klassivõitlus Liberalism · Taas vana ja tuntud · Populaarne kahe sõja vahel ja ka peale sõda Põhilised ideed: · Kõige keskmeks on indiviid, kes on hea. Süsteem on halb ja seda tuleb muuta. · Vaja: vastastikku sõltuvust (Euroopa Liit), vabakaubandust ja demokraatiat · RS osalejaid on palju Paljuski seostub majandusega Kriitika · Ei toimi alati · Majanduskriis suure sõltuvuse ajal · RV org. on, olukord ei ole paranenud
Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: luua reforme, mis annavad valimisõigused töölistele ja lihtkodanikele, ka naistele. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid luua riigis taas korra. Mõjukamateks neist olid kommunistid, fašistid ja natsionalistid. Kommunistide arvates oli liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada jne. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid 1922. Aastal võimule Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid sõja kaotanud Saksamaal. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919
Kultuurisotsioloogia Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus pri...
pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fasistid tulid 1922 aastal võimule Itaalias ning natsionaalsolistid 1532 aastal Saksamaa. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks
indiviid teeb seesmiste moraalipõhimõtete järgi ning eelkõige vabatahtlikult ning mis lõppkokkuvõttes on kasulik kogu ühiskonna jaoks. (Eriksson; 2007; lk 188) Et tulemuslikult saaks eksisteerida vabadus ja võrdsus on vaja inimestes endis midagi, mis kaaluks üle materialistliku ahnuse. Kuid missuguses ühiskonnas oleks kõige efektiivsem luua anarhistlik vorm kui see üldse võimalik oleks? Kas ürgaja ühiskonnas, kus puudusid klassid ning klassivõitlus oli veel olematu või industriaalselt arenenud ühiskonnas, kus on juba välja arenenud ebavõrdsus ning kapital on jagunenud nö ülemklassile? 2 Ürgaja ühiskonnas puudus niivõrd materiaalne vara, mis oli küll primitiivsel tasemel olemas, kuid mis polnud tähtis, sest indiviidide tööjaotus oli küllaltki sarnane ja võrdne. Arvan, et
massile - seetõttu hoogustus ka valgustustegevus. Võeti suund elu täpsemale kujutamisele, kuid detailse elupildi taotlus viis vhel äärmuslike tagajärgedeni, koguni oma senise loomingu eitamiseni. XIX sajandi lõpuks oli klassikalined realism vene kirjanduses ammendunud, selle asemele tulid modernistlikud kunstivoolud. Vene kirjanduses tähendas see taas proosalt luule üleminekut. XX sajandil sai ametlikult tunnustatud kirjanduse peateemadeks revolutsioon, kodusõda ja klassivõitlus. Uus kirjandus vajas ka uut kangelast, kes on jäägitult andunud revolutsioonile ja parteile, kuid julm ja halastamatu venelaste vastu. Keeruline, seletamatu ja kiiresti muutuv uus aeg tõi kirjanduses esile palju noori talente, kuid väljakujunemata isiksustel, algajatel oli väga raske endaks jääda, sest võim püüdis neid ideoloogiliselt mõjutada, neile survet avaldada. Kuigi 20. aastate algul emigreerus Venemaalt palju kirjanikke ja kultuuritegelasi,
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad maksud ja kasutama seda raha kõigile võrdsete tingimuste loomiseks, lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehkühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. · peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, · Kommunistid nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid,
Kodanikuvabadused ning inimõigused on väga piiratud. Kodanikel ei ole eriti milleski sõnaõigust, võim on koondatud ühele isikule ning järgiti ainult tema maailmavaateid ning kujutlust ideaalsest ühiskonnast. Et inimesed diktatuuri toetaksid, hirmutatakse neid pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Tsaarivenemaa oli jõudnud nii suurde kriisi, et võimule olid pääsenud kommunistid. Kommunism oli diktatuurne kord, mille põhieesmärgiks oli klassivõitlus. Ülistama hakati lihttööliseid, panustati suurtööstuse eelisarengule. See pidi muutma Venemaa kiiresti tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Enamlaste võimuletulekuga ei olnud Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid rahul. Mitmel pool võideldi avalikult nõukogude võimu vastu. 1918. aastal kasvas sellest kodusõda, mis kestis 1920. aastate alguseni. Nõukogude võimuga
lühikse ajaga tööstusriigiks. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, ehk kolhoosidesse. GULAG Laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940.a kandis karistust 1,7 miljont vangi. Maailmarevolutsiooni idee. Mässuliikumise õhutamine erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Mussolini õpetus ja tema pääs võimule Kõige parem asi oli klassivõitlus vaeste ja rikaste vahel Mussolini arvates. Tähtsaimal kohal oli rahvus. Natsionalistlikku õpetust järgis Mussolini. Pääs võimule- tekkis rühmitus Võitlusliit, mille liikmeid kutsuti fasistideks, rühmituse etteotsa sai Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Sai võimule 1922.a peaministrina. Fasistlik diktatuur Itaalias 1925.a kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja rajati vangilaagrid.
demokraatlikku vabariiki, pooldati revolutsiooni, kui ühiskonna muutmise vahendit. Liberaalide hulka kuulusid väljapaistvad prantsuse ajaloolased F. Guizot ja A. Thierry jt, kes tegelesid eeskätt poliitilises võitluses aktuaalse Suure Prantsuse revolutsiooni uurimisega, kuid koostasid ka rahvlusliku ning Euroopa ajaloo üldkäsitlusi. Suurt Prantsuse revolutsiooni vaatlesid nad kolmanda seisuse positsioonilt ja tõid käibele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrõhmi, põhiklassideks pidasid nad aga feodaale ja talupoegi. Natsionalistid pidasid rahvust kõrgeimaks väärtuseks, leidsid, et rahvuskultuur ja keel kui ainulaadsed ning erakordsed väärtused peavad saama eelisarendatud, leidsid, et igal rahvusel on õigus oma keelele, kultuurile ja nende säilimise parima tagatisena oma riigile. Nad pooldasid revolutsiooni, kui rahvusriigi loomise vahendit.
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...
- kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism). Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses inimeste arvu kasvuga ja tööriistade ning teadmiste täiustumisega. Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna valitsev klass ei taha loobuda oma privileegidest ja püüab seega arengut takistada. Seetõttu toimub üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele revolutsiooni teel, mille käigus asendatakse varasemad tootmissuhted uutega. Klassivõitlus Ühiskonna arengu mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse
parteiks peale esimest maailmasõda. Peamisteks vastasteks olid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraatide eesmärgiks oli riik, kus puudub elanike vahel suur varaline ebavõrdsus. Oma eesmärke soovisid saavutada reformide abil. Liikumisi soodustas majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus, mis võimaldas kehtestada riigis kindla korra. Mõjukamateks olid kommunistid, fasistid ja natsionaalsotsialistid. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus on lubatud kõik vahendid: vägivallaga raha ära võtmine, hirmuvalitsuse kehtestamine jne. Kommunistid tulid võimule Venemaal, kus kehtestati diktaktuur. Fasistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Fasistid tulid võimule 1922 aastal Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari vabariik. Sai alguse Saksamaal 1919, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks
Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud
SELGITA : India Rahvuskongress Rahumeelne liikumine Indias, mis tahtis luua demokraatia. Juht oli Mahatma Ghandi. Karistussalgad - tsaari poolt valitud salgad, kes pidid karistama mässajaid ja kuna keegi neile otseselt järelvalvet ei teostanud siis oli nende mässajate karistamise viis päris kiire ja julm. Inglise-Buuri sõda- 1899-1902. Alguses said kaotuseid päris kõvasti tänu sissisõjale(salajased rünnakud kusagilt metsanurgast jms). Aga siis hakkasid külasid hirmutama et nad enam neile süüa ei annaks ja hakkasid looma ajaloo esimesi koonduslaagreid. (Inglismaa alguses kaotas, kuid lõplikult siiski võitsid.) Ameerika-Hispaania sõda 1898. Kuuba, Filipiinid, Puerto Rico ja Guam läksid USA kontrolli alla. Majandusliku stabiilsuse puudumise tõttu tahtis USA võtta need alad enda kontrolli alla, et taastada stabiilsus. Panama kanal - * ehitus toimub 1904-1914 · ehitusel saab surma 20k inimest · USA maksab peamisel kinni · A...
See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, aga rahvaste suhete süsteemid rikuti ja peaaegu terve Aafrika( v.a Libeeria ja Etioopia) olid kolooniate all. 3. Millised probleemid ja vastuolud olid iseloomulikud 20. sajandi algusele? Kolooniates lõhuti rahvaste harjumuspäraseid süsteeme ja ühiskonnakorraldust. Tekkis klassivõitlus ja sellega kaasnesid meeleavaldused, streigid ja sotsialistliku avaldusega töölisajalehed ning tahe asendada demokraatia sotsialismiga. 4. Mis määras 20. sajandi algul mandrite ja riikide arengu iseärasused? Euroopa oli maailmas juhtival positsioonil ja peale Euroopa olid maailmas veel 2 iseseisvat suurriiki- USA ja Jaapan. USAs elasid eurooplased ja Jaapan hakkas ruttu läänelikke valitsemisviise üle võtma. Aasia ja Aafrika olid jagatud kolooniateks
ja südametunnistuse vabadust. Liberaalide liikumistel oli põhiroll inglastel ja prantslastel, kuid järgijaid leidus ka teistes maades. Liberalismi rajajaks peetakse John Locke´i. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes rõhutas üksikisiku põhivabadusi. Liberaalide hulka kuulusid ka kuulsad prantsuse ajaloolased Guizot, Thierrz jt, kes uurisid Suurt Prantsuse revolutsiooni, koostades ajalookäsitlusi ning võtsid kasutusele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrühmi, näiteks feodaale ja talupoegi. Suurbritannias pooldasid liberaalset ideoloogiat viigid, kelle partai nimetati 1839. aastal Liberaalide parteiks. Romantism oli 19. sajandi I poole vaimusuund kirjanduses, kunstis kui ka inimeste maailmanägemises. Romantism oli vastand valgustusaja ratsionalismile, sest romantism rõhutas suuri tundeid ning suurendas huvi looduse vastu. Romantikud tundsid huvi mineviku,
Vabakaubanduse probleem: eeldab võrdseid võimalusi RV organsatsioonide vohamine Üks kriitika ongi see: ei ole demokraatiat ja rahu, mida liberalism lubas!! Marksismi alged Karl Marx (sakslane Inglismaal, kapitalismi uurija ja kriitik) Marksisim RVS's Levinud Külma sõja ajal Selgitas polaarsust Põhiideed: Majandus ja RVS on põimunud Majandus mõjutab kõike (majands negatiises mõttes. Toimub ärakasutamine- toimub klassivõitlus nii riigi sees kui riikide vahel) Marksistid leiavad: riigid jaotuvad klassideks: on need, kes on paremas seisus ja need, kes kasutavad ära nõrgemaid, nt kolmas maailm. Klssivõitluse tõttu on sõda normaalne, kuna klassivõitlus on normaalne Marksisimi järgi on koostöö ärakasutamine! Kriitika- Peale Külma sõda- milleks meile marksism? (klassivõitlus on siiamaani) Tulemus: Neo- Marksism Kokkuvõtvalt:
b) Orjanduslik orjad & orjapidajad c) Feodaalne talupojad & mõisnikud d) Kapitalistlik töölised & kapitalistid e) Sotsialistlik klassideta · Revolutsioon: tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas suunas (tehnika areng, teadmiste kasv jne) aga tootmissuhted arenevad hüppeliselt. Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha ning seetõttu eeldab uute tootmissuhete teke vägivaldset revolutsiooni. · Kapitalismi peamine probleem: ületootmine! · Klassivõitlus - ajalugu edasiviiv jõud. Klassihuvid: valitseval klassil oma eeliste säilitamine, allasurutud klassil valitseva klassi kukutamine. Klassiteadvus teadlikkus oma huvidest. · Emile Durkheim · Sotsiaalsed faktid sotsioloogia on teadus sotsiaalsetest faktidest ning need on sotsioloogia peamiseks uurimisobjektiks.Need faktid on inimesest sõltumatud. a) sotsiaalne morfoloogia elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised
varem ajaloos juba edukalt järele proovitud 5. Milline erakond tõrjub 20.sajandil liberaalid kõrvale ja saab teiseks mõjukamaks parteiks Suurbritannias? Tööerakond ehk Leiboristlik Partei 6. Nimeta mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised. Valitsema asumise aeg, riigid, kus tegutseti, juhid ja olulisemad ideed. *kommunism valitsema asumise aeg: 1917 (20.sajand) riik: Venemaa juht: Vladimir Lenin idee: ajaloo liikumapanevaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus *fašism valitsema asumise aeg: 1922 (30.sajand) riik: Itaalia juht: Benito Mussolini idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne *natsionaalsotsialism valitsema asumise aeg: 1933 (40.sajand) riik: Saksamaa juht: Adolf Hitler idee: uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist 7
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siird...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
