Kirjelda Sokratese isikut, milles seisnes tema isiksuse erilisus? Sokrates tõmbas endale tähelepanu peaaegu kõigega: välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratesele ei olnud üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte midagi, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid teeskles kogu oma elu lihtsameelset ning narritas inimesi. Sokrates oli oma käitumises ja kõnedes niivõrd omapärane, et ei muistsete ega praegu el...
c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldi...
Kogemus on teadvuses aset leidev sündmuste voog, mille läbielamisena ilmneb teadvus; kogemuse eeldus on, et selle omaja saab vahetu ja kindla teadmise. Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas. Kunsti valdamine on üks põhitunnustest, mis eristab inimesi muudest elukatest, kes peavad läbi saama kujutluste ja mälestustega. Võib öelda, et kunst vastab paljuski teooriale. Kogemus ütleb meile, et mid...
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tius...
Kanti arvates on ajalugu osa suuremast looduslikust plaanist, kuna inimene (olles siiski ainuke mõistusega olend Maal) kuulub loomariiki ning tahes-tahtmata allub ka loodusseadustele. Filosoof peab ajalugu analüüsides leidma sellest seaduspärasusi ning teadma saama, kuidas ja kuhu peaks inimkond oma potentsiaali arendades välja jõudma ning kas see on looduse paratamatu eesmärk. 2. Jälgides inimkonna ajalugu, ei ole kuigi raske veenduda, et see on raskustest hoolimata pidevas liikumises kõrgema arengutaseme poole ning kõik ebavajalik vajub unustuste hõlma. See on kooskõlas teleoloogiaga, mis väidab, et loodus kipub arenema mingi kindla punkti poole. Samas evolutsioon ,,lihtsalt juhtub", jättes suvalistest muutustest alles positiivsed ning otsene eesmärk puudub. 3. Kuigi inimesel on arenemiseks piiramatud võimalused, on ta surelik ning oma eluea jooksul kogutud teadmistest ja kogemustest...
Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus. Ostja väidab midagi konkreetset (munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku kriitikat ja leiab teises hulgaliselt pahupooli, ühendades kõik oma teadmised ning maalides ostjast häbiväärse pildi. 2) Esimene neist on mingi tervikliku näht...
Juba ammustest aegadest on inimesed üritanud luua kindlad reeglid ja piirangud, mis muudaksid ühiskonna turvalisemaks ja üksteisele mõistetavamaks. Üks sellistest filosoofiat ning eetikat käsitlev uskumus on just konfutsianism, mille alged pärinevad Hiinast. Just sellest hakkabki juttu referaadis. Referaat on jaotatud mitmeks osaks, kuid see pole teemade kaupa rühmitatud ega oma kronoloogilist järjekorda. Esialgu on lühitutvustus, hiljem hakkab täpsemad jooned konfutsianismist ja selle põhilisest loojast, mis määravadki ära konfutsianismi olemuse ja selle ülesande. Referaat põhineb suuremalt osalt teaduslikest raamatutest ning kuna teksti sõnad ja järjekord on hästi olulised teksti põhimõtte mõistmiseks, on info sõnastus muudetud või kohandatud vähesel määral. Referaadi põhiülesandeks on konfutsianismi ning selle sisu tutvustamine, mis annaks lugejale p...
Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest...
Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud: "Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea." Mina Sokratese mõttekäiguga ei nõustu. On inimesi, kes püüavad käituda oma õigeks pidamiste järgi ja neid, kes proovivad kõiki olukordi ainult õigesti lahenda. Siia ilma sünnivad kõik kodanikud headena. Vanemaks sirgudes kujuneb meil oma maailmavaade, tõekspidamised ja väärtused. Enamjaolt mõjutab nende aspektide kujunemist pere, sest vanemad õpetavad meid käituma, isegi arvamused olukordadest võivad kujunenda just nende omadest lähtuvalt. Päevast-päeva mõtisklevad inimesed järgmiste küsimuste üle: "Kas nii on õige?" või "Kas nii tohib teha?" Sageli neile küsimustele vastust leides, võime otsuse valesti langetada ning seejärel ka vääralt käituda. Näiteks mõned auto...
Epikuurlus väidab, et ainus hea asi maailmas on nauding. Stoitsism aga väidab, et õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus. Epikuurluse asutaja Epikuros sündis aastal 342/341 eKr Samoses. Ta oli Demokritese pooldaja, ning aastal 310 asutas Lesbose saarel filosoofia kooli, mille viis aastal 306. Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest. Hilisemad rooma stoikud keskendusid rohkem arvama, et elu tuleb elada harmoonias universumiga, ning et inimesel ei ole oma elu üle kontrolli...
01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filo...
01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda ves...
Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Siit ka aforism: "Eksisteerime ja ei eksisteeri". Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta lausega: Kõik voolab. Sellist ütlust pole Herakleitos ise kirja pole pannud – see on talle lihtsalt omistatud. Allikad Kirjandus: Filosoofia ajalugu. I. Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tartu, 1947. Meos, I. Antiikfilosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 1992. Tänan kuulamast !...
mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi f...
01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel...
01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses te...
01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liik...
01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi igas vastavas nähtuste liigis kõige täiuslikumat olemist ning saavad...
01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
