Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karl Marx ja marksism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
marx, marksism, marksismi, marxi, revolutsioon, sotsialism, kapitalism, kommunism, filosoof, kapitalist, klassivõitlus, käsitlus, marksistlik, institutsioon, hegel, likvideerimine, friedrich, engelsi, lenin, marksismis, terror, ehkki, trier, juut, filosoofiat, lahkuma, ajuti, teoreetilise, religioon, formatsioon, hegeli, väljend, materiaal, sajadMarksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust
Marksism MARKSISM on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad. Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel. Marksistid väidavad, et see kuidas ühiskond toodab kaupa, mida vajatakse, (TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses
Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal.
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kadri Pedak, Kristiina Marten KARL MARXI ELULUGU Referaat Juhendaja: lektor M.Kaseorg Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ELULUGU....................................................................................................................4 1.1
Kommunism R.Pipes Kommunistlik teooria ja programm Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas.Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit. Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud. Marx ja Engels koostasid ,,teadusliku sotsialismi" doktriini,mis kinnitas, et omandita,võrdse ühiskonna ideaal oli midagi, mis mitte ainult ei peaks teostuma , vaid majanduse loomuliku
KARL MARX Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.KARL MARXI ELULUGU........................................................................................4 2.DIALEKTIKA.............................................................................................................6 3.KLASSIVÕITLUS......................................................................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............
19. sajandi maailmavaated Koostas: Ragnar Villemson 10b Ideoloogiad, poliitilised suunad, liikumised 19. sajandil Euroopas. Konservatism Liberalism Romantism Majanduslik liberalism Sotsialism Marksism Konservatism Konservatism on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi toetajaid leidus kõikides ühiskonna kihtides. Pooldati ilma sotsiaalsete ja majanduslike vapustusteta kulgevat ühiskondlikku arengut. Oldi vastu muutustele. Konservatiivne maailmavaade oli üldise valmisõiguse vastu, nad ei pooldanud naistele meestega võrdsete poliitiliste ja
Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemisega. Seepärast peeti silmas omakasu. Erinevalt marurahvuslastest puudus merkantilistidel teaduslik-teoreetiline pool. Riiki õnnestus mingil määral üles ehitada tänu ajastu loogikale.
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev
4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka. Siirdeühiskond. Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Põhimõtteliselt vaid 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine. Siirdeühiskonna probleemid. - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn sokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aeglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid).
heaks vastavalt oma võimalustele oma panuse, peab tegema ühiste eesmärkide nimel. Peamine eesmärk oli tööstuslikust mahajäämusest/killustatusest üle saada ning kapitalismi kaitse, sellepärast loodigi ajalooline koolkond. Taheti saavutada võimast ja Euroopas arvestuslikku riiki. Riik pidi olema kapitalistlik ja pidi rajanema industrialiseerimisel. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Vähendada importi (suurbritannia kaubad), ning hakata ise tootma ja sõltuda vähem teistest riikidest. Natsionalistlik suur ideoloogia. Rõhutati natsionalistliku olemust. 13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Arengufaasid: 1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud. Asuti vastu utopilistlikele sotsialistidele, sest siis kui nad tahtsid eraomandit ära kaotada, siis Saksamaa oli nende
keskpunkti ühe põletavama probleemi tööpuuduse. Ta püüab kindlaks teha põhjused või mõjurid, mis on tööpuuduse aluseks, millest sõltub rakendatuse tase. Neid mõjureid on kolm, väidab Keynes: 1) tarbimiskalduvus (tarbimisnõudlus); 2) kapitali piirefektiivsus (kasuminorm);. 3) protsendinorm (-määr). Peamiseks vahendiks selle häda vastases võitluses nägi ta riigi majandusliku võimu kasutamist, peamiselt rahanduse ja krediidi vallas. J. Keynes kinnitab, et harmooniline kapitalism on fiktsioon. Kaasaegne kapitalism ei suuda kindlustada efektiivset nõudlust ning täielikult ära kasutada tootlikke jõude. Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J
Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma. Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust. Teema 8 Utopistliku sotsialismi tekke põhjused ja esindajad Utopistlik sotsialism kritiseerib kapitalismi. Vaatasid ühiskonda kui tervikorganismi. Sokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha
kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton. Toonitades,et kui me tahame mõista loodust, tuleb uuridagi loodust mitte Aristotelese teoseid, võtsid tollase suhtumise teadusse kokku filosoof F.Bacon ja paljud ta kaasaegsed.Nad hakkasid teaduslike teadmiste allikaks pidama kogemust. Bacon paneb aluse arusaamale teadusest: teadus on midagi, mida tehakse läbi induktsiooni meetodi (üksikult üldisele). Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see
Linne`jt ). Keskajast uus sõna ( termin, mõiste ) seisus ( ladina keeles status ).Selle mõistega viiakse ühiskonna erinevad , selgesti vastandlikud grupid ühise nimetaja alla. Seega algul said ühiskonna olulisemad sotsiaalsed erinevused nähtavaks seisuste läbi. (nagu istumine erineva kõrgusega pinkidel juma lateenistuse ajal kirikus/lossikabelis). Klassi kui ühiskondlikku nähtust hakatakse eristama uuesti 18.sajandi teisest poolest. Lähenev Suur Prantsuse revolutsioon paneb kõnelema klassidest ühiskonnas. Eelneva põhjal võime öelda, et klassid pole K. Marxi "looming", nagu pahatihti mõeldakse. Klasside kui reaalsusega tegeles sel perioodil enamik mõtlejaid. 18. sajandi teisest poolest hakati ühiskonnas klasse "nägema" ja sajandi lõpul hakati neid klasse "nägema omavahelises võitluses ". Klassiteooria loodi ühiskonnas eneses. Seega teadvustati klassiprobleem ja otsiti sellele ka jõudumööda lahendust.
kirik võitlemas rahaliste vahendite pärast. Seos ka maadeavastustega (võimu perifeersemaks muutumine), kulminatsioon 16-17.saj (17.saj valitsejate kõrghetk, vt barokk jne, tead ju küll). Poliitiline religioon kui alus L-Euroopas välja kujunevatele poliitilistele ideoloogiatele. Äri ja majandamisega tegelevad üksused, kes tunnevad ennast poliitikast kõrvalejäetutena. Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire), samas mitte antimonarhistlik; ka Montesquie käsitlust võib tõlgendada kui ettepanekuid monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid
Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas tööväärtusteooriat.Esitas ka seisukohta,et töölisele ei maksta sugugi poole rohkem palka,kui ta töötab paremini ja toodab rohkem kaupu,sest palk ei olene vaid tööst vaid ka sellest kui suurt kasumit kapitalist taotleb. Thomas Robert Malthus leidis,et kõiges on süüdi rahvastiku liiga suur iive.Tema teooria kutsus esile ägedaid diskussioone,mis jätkuvad tänapäevani. Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert . Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty
turuuuringud, mis müüdi Am-sse. · Noorte gruppidele sai midagi maha müüa · Saksam noorte seas midagi sellist ei toimunud sellepärast kasutati neid sõdades. · Inglis noored tahtsid olla rohkem vabamad, mobiilsemad · Radikaalne islam, toimub terror, kuna puudub popult Uuringu tulemus väitis, et noorte kult käitub imelikult, kummaliselt. Puberteedid: eelmistel sajanditel läks laps otse täiskasvanuks. · Jean Rousseau Sveitsi Filosoof (1712-1778) ,,ÉMILE: OR, ON EDUCATION" - filosoofia laste harimisest, vaimsed muutused kasvatuses. Määratleti puberteediaeg, mida tuleks tema arvates pikendada, siis on maandumine pehmem. Haridust võiks pikendada asjade õpetamine. Inimene kui kompleksne areng ja kuidas ühisk käitub. 18 saj II p võimendus idee puberteedi ajast. · Friedrich von Klinger
Majandus EKSAM (lk 199- 217) 1. Mis asjaolud tingisid Austria koolkonna tekke? Eelnenud aastate kiire majandusareng ning ühiskondliku mõtlemise, sealhulgas majandusteaduse mitmekesistumisest. Revolutsioon oli purustanud feodaalkorra ning puhastas teed kapitalismi arenguks. Tekkisid soodsad tingimused tööstuse ja kaubanduse arendamiseks. 2. Mis on piirkasulikkuse teooria? Kauba väärtus oli subjektiivne kategooria, mis tulenes kaupa hindavast tarbijast. Subjektiivsete väärtuste teooria aluseks oli kasulikkuse mõiste, millega tähistati kõigi materiaalsete hüvede omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju.
Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes paikades.
leivahinna kõrgenemise, töötus kasvas hüppeliselt, paljud ettevõtted läksid pankrotti, finantskriis. Täisvärk ikka. Kõige esimesena puhkesid revolutsioonid Sitsiilias jaanuaris 1848. Sitsiilia kuulus Mõlema(Kahe) Sitsiilia kuningriigi koosseisu, mis oli langenud Viini kongressiga Hispaania liini Bourbonidele ja selgelt oli Metternichi pol. Suuna tardumuses. Rahva ülestõuse oli seal puhkenud varem, kuid nüüd oli uue jõuga, ei suudetud võimude poolt maha suruda. Revolutsioon, millel olid tugevad liberaalsed nõudmised, jõudis kiiresti ka Napolisse ja sealt edasi üle Itaalia(eriti Lombardias, Veneetsias(Austria alad ju?)). Rahvas oligi väga edukas: üle Itaalia väga kiiresti kevade jooksul kuulutati välja konstitutsioonid, mis võeti vastu nii Kahe Sitsiilia kuningriigis, Roomas(kuulutati välja vabariik), Toskaanas, Veneetsias kuulutati välja vabariik. Kiire edu oli alguses väga suureks sokiks, kuid kogusid kiiresti
Williamsi sõnul on see lihtsalt sõnakõlks: me kõneleme sellest vaid siis, kui midagi endast eemale tõrjume, viitame inimestele, keda me ei tunne. Tundestruktuur: aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. Structure of feeling: erinevad teosed omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. 4) Marksism. Adorno. Kultuuritööstuse mõiste. Miks ohtlik? Adorno muusikakäsitlus. Adorno suhe valgustatusega. Pseudoindividualisatsioon. (Ta võib ka teisi Frankfurdi koolkonna mehi sisse tuua.) Marksism Idee maailma muutumisest. Marx: "Filosoofid on tõlgendanud maailma erineval moel, kuid eesmärk on seda maailma muuta." "Marksism on kõikvõimas, kuna see on õige." Marksismi tugevus tuleneb sellest, et see mõistab oma positsiooni, päritolu, oma tausta, seda kus see mõtteviisina seisab.
Liberalism , kommunis on kogukonnasisesed konfliktid. Peavad oma üh piisavalt tugevaks , välispidised ohud puuduvad. Välise eksistensiaalse ohu puudumine koondab peamise tähelepanu kogukonna siseste peamiste konfliktide peale. Pol ideoloogiate jagamine parem ja vasak skaala pärineb Lääne- Euroopa kogukonnasisestel konfliktidelt . Paremal kuninga pooldajad, vasakul kuninga vastased ( jakobiinid) . Keskel soojad? Vasakul oli liberalism , hiljem lisandub sinna sotsialism ja kommunism . 20 sajandi mõistes näeme , et mõlemad ääred liiguva keskele kokku . Marksismis oli paremtiib üh halvem osa, vasak pool oli revolutsionäärid, üh edasiviiv jõud. Euroopalik käsitlus arvab pigem et parempoolsed on partikulistid ehk erinevuste tetajad, vasakpoolsed egaliteristid e võrdsuse toetajad. Vabadus, võrdsus vendlus ( päris Pr revolutsioonist) ,ekslikult peetkse suureks ja heroiliseks revolutsioonikutsungiks , kuid mis
kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, kui pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist majanduses riigi majandusliku sekkumise vastu. eraomanduse ja madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt. kaitsevad kodumaise kapitali ja ettevõtja huve sotsiaalseks heaoluks peavad esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide rolli. Sotsialism: tänapäeval mõeldakse sotsialismi all enamasti mitte kommunismi ja marksismi, vaid sotsiaaldemokraatiat mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat. ülimaks väärtuseks võrdsus: varem majanduslik võrdsus, praegu võrdsed võimalused majanduses mitmesektoriline konkurentsimajandus suuremate tuludega ettevõtetel, isikutel kõrgemad maksud riik peab tagama igale inimesele normaalse elatustaseme 5) Kas riik peaks parteisid rahastama? positiivsed ja negatiivsed küljed.
Müüdid, kunstiteosed jms. on üles ehitatud sellistele vastandustele. Juri Lotman (1922-1993) Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud»
Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s.t ta loob teadlikult kultuurilisi institutsioone, norme jne, samas
astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta valmistub. Pärast Königsbergi ülikooli lõpetamist töötas Kant üheksa aastat koduõpetajana mitmes peres, muu hulgas ka krahv Keiserlingi juures. Kant ja krahvinna said suurteks sõpradeks ning selles peres omandas filosoof peened kombed. Vestlused krahvinnaga toimusid peamiselt lõunasöögi ajal ning siit saigi alguse Kanti harjumus lõunatada seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal võeti Kant privaatdotsendina tööle Königsbergi ülikooli filosoofiakateedrisse. 1770. aastal sai temast loogika ja metafüüsika korraline professor. Talle ei meeldinud, kui tudengid tema loengul kõik üles kirjutasid. Tuupimine oli tema arvates kahjulik
Venemaa reformimiskatsed tema ajal peatusid ning liberaalide seas süvenes veendumus, et Venemaal keisri olemasolu juures midagi muuta on peaaegu võimatu. Seega alternatiiv paigaltammumisele ja edasisele mahajäämisele maailmast oli revolutsioon. Nikolai II 1868-1918 Keiser 1894-1917, Aleksander III poeg. Jätkas esialgu isa poliitikat, ent algusest peale tabasid teda tõsised tagasilöögid: 1904-1905 sõjas saadi Jaapanilt lüüa, 1905 raputas Venemaad revolutsioon, ta ainus poeg põdes hemofiiliat. Lõpuks saadi lüüa ka I
annaabi.ee 
