Karksi-Nuia Gümnaasium KARKSI VALD REFERAAT Koostaja: Erki Maling 8a kl Juhendaja Karin Valksaare Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228
põllumajanduses, metsanduses, turbatootmises ja väikeettevõtluses. Koole vallas on ainult üks August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, õppeasutus asub Karksi-Nuias ja koolis õpib 300 õpilase ringis. Peaaegu kogu elamufond Karksi vallas kuulub eraomanikele. On üksikud munitsipaalkorterid ja tööandjate korterid. Valdav osa leibkondi on 1-2 liikmelised Karksi valda läbivatest teedest on olulisemad Valga - Uulu maantee ning Karksi-Nuia - Viljandi- Imavere maantee. Unustada ei saa ka Karksi-Nuia - Lilli maanteed, mille kaudu, läbides Lilli piiripunkti, on võimalik sõita Läti Vabariiki. Vallakeskus Karksi-Nuia asub kõigi nimetatud teede ristumiskohas. Karksi-Nuiast on Viljandisse 32 km, Pärnusse 82 km ning Tallinna 192 km. Arvestades linnade suurust ja kaugust võib tugevaimaks hinnata Viljandi mõju, sellest nõrgem, kuid siiski oluline on Tallinna, Tartu ja Pärnu mõju. Külavahe teed on
........................ lk. 2 Sissejuhatus Viljandi maakonnast ...................................................lk. 3 Asukoht ja pinnamood .................................................................lk. 4 Maakonnakeskus ja teised linnad ...................................................lk. 5 Viljandi ................................................................................. lk. 5 Abja-Paluoja ........................................................................... lk. 5 Karksi-Nuia .............................................................................lk. 5 Suure-Jaani .............................................................................lk. 6 Võhma ..................................................................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................lk. 8
Project ESTONIA MAP OF ESTONIA Southern Viljandimaa The southern part of Viljandi county catches the eye with its sublime scenery. The area today lies in the very heart of the historical Mulgimaa the home of hills, deep valleys and lakes brought together by a beauty spot Halliste primeval valley. According to several folk tales, it is also in these valleys, woods and bogs that Old Nick found refuge.The great variety displayed in the nature is also reflected in the local cultural heritage. At the beginning of the 19th century growing linen spread and became the basis of the legendary wealth of Mulgi farms. The ancient barn-dwellings and decaying manor houses are the mute witnesses of those times. The riches and cultural heritage of Mulgimaa owe to the diligence and tenacity of the local people. Village handicraftsmen and masters have always been honoured. Mulgikapsad (stewed sauerkraut with barley gro...
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3
Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium. A.Kitzbergi tõepärased humoristlikud pildid peamiselt tema kodukandi Lõuna- Viljandimaa elust panid aluse eesti külajutu traditsioonile. Kitzberg ei keskendu oma juttudes rahva viletsusele (nagu pärastpoole mõni tema noorem kolleeg), vaid vaatleb pigem elu päiksepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. Peamiselt
varemetele, EELK Karksi Peetri Koguduse Kirikule. Lisaks sellele on võimalus puhkajal jalutada rahvapargis, mille teed viivad alla orgu. Spordi harrastajate jaoks on puhkemaja kõrval August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi kõrval värskelt renoveeritud staadion, bassein, saun ja spordi- ja jõusaal. Luuka puhkemaja asub Mulgimaa südames Karksi-Nuias. Ta on kesklinnast 700 meetri kaugusel Tartu-Pärnu maantee läheduses, August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi taga, aadressil Kooli tn. 1a, Karksi-Nuia, Viljandimaa. 1863. a. avati Nuia koolihoone (kunagine Nuia Keskkooli internaat, nn. Luuka maja). Juhatajaks jäi Georg Rosenberg. 1847. a. asutati Nuias ka vene õigeusu kihelkonnakool (Pärnu t. 17), mis 1895. aastani töötas erakorterites. Alates 1957 kuni 2002 kasutati Luuka hoonet Karksi-Nuia keskkooli internaadina. 2003 aastal müüs Karksi vald hoone eraisikule majutusteenuse arendamiseks. Puhkemajana hakkas Luuka puhkemaja tegutsema 2011 aasta sügisel (Puhkemaja ajalugu, n.d.)
Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Tagajärjed Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool Balti ketiga saavutatud suur avalikkuse tähelepanu ja toetus sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939 a. salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks Pildid
Tartu Kommertsgümnaasium Kilingi-Nõmme Koostaja:Andre Kokk Klass:9c Juhendaja:Sirje Peterson Tartu 2008 Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu - Karksi-Nuia - Tõrva - Valga maantee, samuti läbib linna äärt ka Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeliin.
Balti Kett Kristi Lember Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XIÕA Sisukord · Balti kett · Juhid, organisaatorid · Põhjus, rahvustunne · Balti keti marsuut · Balti keti loosungid · Tagajärjed · Pildid · Kasutatud materjal Balti Kett · Oli rivi mis loodi kolme Balti riigi vahel Läti, Leedu ja Eesti, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet · Toimus 23.08.1989 · See oli 620 km pikk · Selles osales 2 milj. inimest kellest 400000 olid Eestist · See ulatus Tallinnast Vilniuseni Juhid, organisaatorid · Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded (Eesti rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajudis) ja Balti nõukogu · Idee väljakäija Edgar Savisaar · Korraldustõid kordineeris Andrus Öövel Põhjus, rahvustunne · V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud ...
"Libahunt" (1969) "Piibelehe-Neitsi" (1969) "Libahunt. Kauka jumal" (1976) "Lastejutte" (1979; 2002) "Kuri kuningatütar" (1986) "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997) "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001) MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuias Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Mitmes Eesti asulas on Kitzbergi järgi nimetatud tänav. AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM KASUTATUD KIRJANDUS http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kitzberg_august http://www.leo.ee/product.php?id_product=12923 http://akg.vil.ee/ http:// krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=32&table=Pers
Viljandist edela pool suubub Raudna jõkke ürgorus voolav Sinialliku oja (14km), mis läbib Loodi Looduspargi. Sinialliku väga mitmekesise vormistikuga kagu-loodesihilisest orust umbes 7 km edela pool asub samasuunaline orundilaadne Kõpu org, milles voolab Õisu järvest lähtuv Kõpu jõgi (61 km). Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, mille suuremast osast on saanud nüütsest järvest põhja pool asuv 1454 ha soo. Kõrgustiku edelaosa liigestab Karksi-Nuia kohal rohkem kui 30 m sügav Halliste ehk Karksi-Nuia ürgorg, mille põhjas voolab Halliste jõgi (86km). Ka sellel jõeorul on arvukaid külgorge ja mitmeid seisuveekogusid. Halliste jõkke suubuvva Lopa oja kaldas Devoni liivakivis kujunenud Lopa põrgu on viimastel aastatel olnud tõenäoliselt Eesti pikim sufosioonikoobas (inimesele lõbitav osa 37m). Karksi-Nuia linna kohal suubub põhjast Halliste ürgorgu Kutsiku oja, mille oru idapervel asub suurte puuviljaaedadega üle Eesti
SISUKORD 1.ÜLEVAADE............................................................................................................................2 Paiknemine ja kujunemine......................................................................................................2 Pinnavormid............................................................................................................................2 Loodushoid..............................................................................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad ted...
Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6716
Kontserdiarvustus Kolmapäeval 13. detsmbril toimus koolijõulu kontsert. See toimus Karksi-Nuia Kultuurikeskuses. Kontserdil esinesid AKG kooli õpilased. Kontsert oli väga hästi planeeritud. Laulud tekitavad juba jõulu meeleolu. Õhtujuhid olid ka väga tasemel. Mina kui saalis olijale väga meeldib see kontsert. Rahvale läks väga peale esinejate tegemised, aplaus oli väga võimas ja rahvas elas esinejatele kaasa. Kontserdil esinesid August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilased.Väga tublit tööd on tehtud. Algas kontsert lauluga see oli jõululaul
alkoholismivastast võitlust. Alkohol oli müügil talongidega ajutiselt. Gorbatsov pani alkoholile piirangud peale- alates 21 eluaastast ja alkoholi müüdi teatud kellaajani. Hakati tegelema salaviinaga, mis oli tol ajal tulus äri. 4. Tänapäev - külasta oma lemmik super-hüpermarketi lemmikosakonda (joogid), diskreetselt uuri, kas ja kui palju on seal müügil meie kohalikke veine, kuidas on meie kohalikud lettidele disainitud? Tee järeldused - eelista eestimaist - või mitte? Käisin Karksi-Nuia Konsumis, veini riiul on just värskelt ehitatud-disainitud. Eestimaiseid veini pole palju, kuid oma valla joogid on olemas kõik (põlvakaid on ka), nt Karksi vein. Karksi valla toodangud pole just eriti kiita, kuid kodumaised veinid on üldiselt väga normaalsed. Kui eestimaine vein- siis ikka enda tehtud. Muidu on välismaised natukene paremad. Oleneb veinist ja maitsemeeltest muidugi. 2 10 õlle valmistamise käsku! 1. Õllet peab olema piisavalt 2. Õlu ei tohi kunagi otsa saada
Maakonnas koordineerib kohapealsete riigivõimuasutuste tööd maavalitsus. Maavalitsuse tööd juhib maavanem, kelle nimetab ametisse vabariigi valitsus Vallad ja linnad on omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused. Omavalitsusüksusi on kokku 247: 205 valda ja 42 linna. Linnasid on küll kokku 47, nendest viis on aga vallasisesed linnad, mitte omavalitsusüksused (näiteks Otepää, Karksi-Nuia). Kohalikel valimistel valitakse valla ja linna volikogud ning need kinnitavad ametisse valla- või linnavalitsuse. Eesti praegune haldusjaotus ei rahulda ühiskonna tegelikke vajadusi ja sageli räägitakse uuest haldusreformist. On tehtud mitmeid ettepanekuid praeguste haldusüksuste muutmiseks.
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Erki Maling 12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat Karksi-Nuia 2011 Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Abstraktsionistid ei jäljenda loodust, nad ei tee seda isegi mitte deformeerivalt, vaid püüavad kunstilist tähendust saavutada pelki värve, jooni, pindu ja mahte ühendades. Abstraktsionism on välja arenenud mitmest 20. sajandi alguse kunstivoolust. Sellele pani aluse vene maalikunstnik Vassili Kandinsky oma 1910 aastal Münchenis maalitud akvarelliga. Üldse veetis see
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik al...
Tema perekonna kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Hariduskäik Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi
August Kitzbergi nimeline gümnaasium Stella Toomsoo Suur Pauk Referaat Karksi-Nuia 2012 Sissejuhatus Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Mis oli enne Suurt Pauku?
kool nimi Balti kett Referaat Valga 2014 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 MIS OLI BALTI KETT?.................................................................................................................3 MIKS TEHTI BALTI KETT?......................................................................................................... 3 MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT?......................................................... 4 Balti keti marsruut:...................................................................................................................... 4 BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD.............................................................................4 ARTIKLID............................................................................................................
esindab tema ülejäänud looming siiski renessanssi väga väärtuslikku osa. Ta oli asjatu väljapaistvaim helilooja.Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. 1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluaja Madalmaade koolkonna helilooja, silmapaistvaimaid polüfoonikuid. Ligi 30 missat, 50 motetti ja 70 sansooni. Elo-Nora Vilgats 5.klass Karksi-Nuia Muusikakool Sünd ja noorpõlv Josquini lapsepõlvest on vähe teada. Palju on järeldatud ja spekuleeritud, mitmeid juhtlõngu on saadud tema teostest ja tema kaasaegsete heliloojate, kirjanike ja teoreetikute kirjutistest. Josquin sündis Burgundia hertsogi valdustes, arvatavasti kas Hainautis (tänapäeva Belgia) või kohe üle piiri tänapäeva Prantsusmaal (oma elu jooksul oli teda mitu korda klassifitseeritud prantslaseks). Nimi 'Josquin' oli Põhja-Prantsusmaal tavaline, seda nime oli
varjus. Sestap ringi jalutades on mõistlik hoida keset tänavat, kuna seal on junnide kontsentratsioon väiksem. Üldiselt korjavad õhtumaisest kultuuriruumist pärit rändajad varem või hiljem üles mõne kurja bakteri, mis nende sisikonna pahupidi pöörab ja peldikust võib saada enimkülastatud vaatamisväärsus. Nõuka ajal elanud inimestele on seal muidugi palju nostalgilist, minule isiklikult tuli lapsepõlv meelde ja juhtum kuidas Karksi-Nuia bussijaama peldikus üks proua kunagi läbi põranda vajus ja otse lampkasti kukkus. Hiljem pidi Valga Tallinna liinil sõitnud bussijuht kogu tee ust lahti hoidma. Indias bussijuhtidel sellist kysimust ei teki, suuremal osal bussidest ja rongidest ei olegi võimalik uksi sulgeda. Aga jah söögist. Mina sõin ilma suuremalt valimata pea kõike, mida tänavalt saada oli. Teise nädala alguseks olin juba valmis uskuma, et mind need India patsillid ei murra. Aga vara rõõmustasin
12.2012) Einasto, R. ja Põldvere, A.-Eesti-Geoloogiakeskus. Kättesaadav: http://www.egk.ee/wp- content/uploads/2011/11/PALJANDITE-PUHASTAMINE_2008.pdf (19.12.2012) Keskkonnaministeeriumi-kodulehekülg.-Kaitstavad-looduse üksikobjektid. Kättesaadav: http://www.loodus.envir.ee/2page.html (21.12.2012) Mulgi-kultuuri-instituut.Mulgimaa-turism.-Kättesaadav: http://www.mulgikultuur.ee/turism/marsruudid/hummuli-torva-ala- karksi-nuia-abja-paluoja-moisakula/ (19.12.2012) Regio-kaardid.-Kättesaadav: http://alfa.regio.ee/delfi_et/map.php?id=1&fs&q=Mere%20pst%204 (19.12.2012) Suislepa kodulehekülg. Info on kättesaadav avalehel: http://www.suislepa.ee/ (19.12.2012) Suislepa paljand Protected Natural Monument. Kättesaadav: http://protectedplanet.net/sites/Suislepa_Paljand_Protected_Natural_Monument (19.12.2012) Tartu-linna-ja-maakonna-turismiinfo.
Näiteks kui asutusse tuleb inimene, kellel on halb kogemus klienditeenindusega, saad näidata, et kõik ei paku halba teenindust. Tähtis on klientide õnnitlemine tähtpäevade puhul. Sellel on personaalne mõju inimesele ning see näitab, et ka organisatsioon hoolib. Enda kogemust sisekliendina mul ei ole. Olen värskelt lõpetanud gümnaasiumi ning pole veel klienditeeninduses töötanud. Mulle väga meeldib käia Karksi-Nuia kohvikus, Pop Cafe-s. Seal on üldiselt väga hea teenindus ning söögid on alati maitsvad. Leian, et sealne teenindus vastab siiani õpitud kriteeriumitele. Seal tervitatakse klienti, naeratatakse, pakutakse erinevaid lahendusi, sealne õhkkond on väga hubane ning kena. Kohvik asub küll väikelinnas, kus tavaliselt ei ole teenindusele suurt tähelepanu pööratud, kuid sealses kohvikus on kõik koolitatud töötajad ning seal käib üsna palju rahvast
alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal Sündmused: · 1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli eelmisel aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise (valimistel osalesidki üle 500tuhande registreeritud kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat)
Paistu vald Tervisekeskus Paistu vald 549,64 Kirivere, Kõo Kirivere, Kõo Pilistvere Hooldekodu vald vald 447,38 Polli, Karksi Polli Hooldekodu vald, Karksi- Polli, Karksi vald, Nuia side Karksi-Nuia side 459,91 385 - 415 (oma Jämejala, Pärsti Pärsti Pansionaat Jämejala, Pärsti valla elanikele), vald vald 480-525 Mõnnaste tee 2 Mõnnaste tee 2 Viiratsi Hoolekandekeskus
Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Tema perekonna kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane. Jaan Poska. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena
Pühajärve Põhikool Referaat Jaan Poska Sihva 2009 Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920) Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena
Konkurentidest kokkuvõtvalt annab ülevaate järgnev tabel (vt tabel 4). Tabel 4. Konkurentide ülevaade Ettevõtte nimi Asukoht Hinnatase Eelised Puudused Mulgi Kõrts OÜ Abja-Paluoja Tuba 1 inm 25 Asukoht, Voodikohtade Tuba 2 inm 40 kõrts vähesus Peresviit 60 allkorrusel Käbi Puhkemaja Karksi-Nuia, Peamaja rent 70-170 Saun, Asukoht Ainja Järvemaja rent 15 veekogu (mõlemas 6kohta) lähedus, odav hind Luuka Karksi-Nuia Inimene 13-15 Asukoht Enamus paljude Puhkemaja Grupp(al.10) 10 keskuses, voodikohtadega
Kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. Sõjajärgsetel aastatel olid Baltimaade komparteide eesotsas nn juu-nikommunistid ehk Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ning Antanas Snieckus Leedus. Hilja Lille mälestused On 1944. a hilissuvi, hinge ahendav ja mõtteid muserdav oma pahaendeliste eelaimdustega, oma hukatuslike kujut- luspiltidega. Väliselt oli (Karksi-Nuia) alevik endises olukorras, lahkunud Saksa väed polnud rüüstamist ega põle- tamisi teinud. Punaväelased olid aga igati oma metsikust näidanud, purustades ja tagastades majades ja ümber- kaudsetes taludes, ja siit algab minu kannatuste rada. Oktoobri algul tuli minu juurde koolimajja mu ammune tuttav, Leeli talu peretütar Lehte Soots-Kõdar koos põllumajandustegelase prof Kaarel Liidakuga, keda ma ka va- rem tundsin
mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa 1 riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/baltikett_erkimaling.doc Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... 1 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/baltikett_erkimaling.doc Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal Sündmused: · 1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM Kristel Kiisler Kodutütred ja Noored Kotkad Referaat Juhendaja: Harri Mäesalu Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik
Maastik omab orientatsioonilist väärtust siis, kui maastik või selle elemendid on inimeste jaoks looduses teatud orientiiriks. Maastikel on oma kindel koht ka inimeste kultuurilistes tõekspidamistes ja kohatajus, st nad omavad identiteediväärtust. Maastikule antav hinnang sõltub suuresti sellest, kas hindaja tunneb, et maastik on talle mingil moel tähenduslik või mitte. 5. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Viljandi maakond: Karksi-Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa. Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik.
Taebla, loomasöödad Viljandi Liiwi Heliis 86 131 117 89 95 Viljandi, viin Viljandi Aken ja 347 165 211 286 Uks 357 Viiratsi Saeveski 86 168 276 Puidukoda OÜ 34 66 115 171 188 Karksi-Nuia Sakala Saeveski 75 55 108 133 Suure-Jaani, Põltsamaa Eesti Höövelliist 69 79 105 124 161 Suure-Jaani Rootsi Mööbel 44 70 84 Saarepeedi Textuur 178 60 64 Karksi-Nuia, liimpuit Viljandi Metall AS 270 162 240 345 Metallkonstruktsioonid
Harju MaakondTallinn 12 Tartu Maakond 1 Pärnu Maakon Pärnu 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju MaakondTallinn 3 Harju Maakond 5 Harju MaakondTallinn 3 Hiiu Maakond 1 Määramata 1 Pärnu Maakon Pärnu 1 Harju MaakondTallinn 1 Lääne Maakond 2 Lääne Maakond 1 Harju Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Viljandi Maako Karksi-Nuia 1 Tartu MaakondTartu 1 Harju Maakond 4 Harju MaakondTallinn 4 Rapla Maakond 1 Tartu Maakond 7 Valga MaakondOtepää 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju MaakondSaue 1 Määramata 1 Harju Maakond 1 Harju Maakond 1 Harju Maakond 4 Harju MaakondSaue 1 Harju MaakondTallinn 5 Määramata 2
2014 Füüsiline isik Määramata 1 2014 Juriidiline isik Pärnu Maakond Pärnu 1 2014 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 1 2014 Füüsiline isik Lääne Maakond 2 2014 Juriidiline isik Lääne Maakond 1 2014 Füüsiline isik Harju Maakond 1 2014 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 1 2014 Juriidiline isik Viljandi Maakond Karksi-Nuia 1 2014 Juriidiline isik Tartu Maakond Tartu 1 2014 Füüsiline isik Harju Maakond 4 2014 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 4 2014 Füüsiline isik Rapla Maakond 1 2014 Füüsiline isik Tartu Maakond 7 2014 Füüsiline isik Valga Maakond Otepää 1 2014 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 1
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased..............
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM NAISTEMOOD 60-NENDATE ESIMESELPOOLEL Loovtöö Gerili Praks 11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
esialgu Toris ja hiljem Laiusel, sobis ta hästi. Laiusel sündiski Laiuseväljal Laiuse vallas kaheteistlapselise perekonna viienda lapsena 12. jaanuaril 1866. aastal üks poiss, kelle nimeks sai samuti Jaan, kirikukirjades õigeusu kombe kohaselt Ivan. Jaani isa hindas kõrgelt õigeusu haritust. Jaan oli 16-aastane, kui ta isa 1882. aastal suri.2 Tänu haritud, energilise ja elurõõmsale emale sai Poskade suur pere hea hariduse. Tänu oma andekusele ja Karksi-Nuia preestrile Allik, omandas Jaan oma alghariduse a. 1877-1880 kaheklassilises Riia vaimulikus koolis, kus tollel ajal olid rasked tingimused õppimiseks. Põhiprobleemiks oli toitlustus, kuna see oli nigel. Kõige tavalisem hommikusöök oli leib keeduveega ja lõunaks ja õhtuks sageli heeringaid. Kuid siiski oli Riia vaimulik kool hea haridusega, sest üle poolte, kes seal käisid omandasid oma elu jooksul ka kõrghariduse.
Pärast riigipiiri kehtestamist jäi ValgaKarksi maantee algusosa Valgast Holdreni Läti territooriumile ning Taagepera, Holdre ja Koorküla inimesed pidid Valka pääsemiseks liikuma ringiga Helme kaudu või kasutama kehva külavaheteed läbi Aitsre ja Mäemõisa.67 See muudatus ongi hilisemal ajal suunanud kogu Valgast väljuva loodesuunalise liikluse tänapäevasele Valga Uulu maanteele, mis hetkel toimub suuremal määral nii Viljandi kui Pärnu suunas kuni Karksi-Nuia ristini üht ja sama maanteed pidi. Samas kui varem toimus nii Pärnu kui Viljandi suunaline liiklus Valgast väljudes erinevat aga samas otsemat marsruuti pidi. Esimestel iseseisvusaastatel tundus linna olukord ühenduse pidamisel Eesti suunal olevat eriti keeruline, kuna lisaks loodesuunalise ValgaKarksi maantee läbilõikamisele katkes ajutiselt ühendus ka põhja poole viival ValgaViljandi maanteel. Tallentsi 1920. aasta
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
69 2014 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 3 60 2014 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 4 80 2014 Füüsiline isik Tartu Maakond Tartu 1 3.1 2014 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 1 8.3 2014 Füüsiline isik Lääne Maakond 2 8.3 2014 Juriidiline isik Lääne Maakond 1 30 2014 Juriidiline isik Viljandi Maakond Karksi-Nuia 1 75 2014 Füüsiline isik Harju Maakond 1 80 2014 Füüsiline isik Harju Maakond 5 80 2014 Füüsiline isik Rapla Maakond 1 80 2014 Füüsiline isik Tartu Maakond 7 69 2014 Juriidiline isik Harju Maakond 1 60 2014 Füüsiline isik Harju Maakond 4 60 2014 Füüsiline isik Võru Maakond 1
J. Karu perekonnaorkestri, kus mängisid tema pojad Hans (viiul), Juhan (banso) ja Hendrik (kitarr), Jaak Israel (hiljem J. Karu väimees) ja paar meest naabertaludest. Pereisa Jaak mängis ise viiulit ja õpetas nooti ning viiulimängu oma poeg Hans Karule ja väimees Jaak Israelile. /.../ Mängiti Sudiste külas Kõdara mäel, kus korraldati maituld, jaanipäevi, eeskavaga seltsipidusid. /.../ Jäts oli hinnatud tantsuorkester kogu ümbruskonnas: Nuias (praegu Karksi-Nuia), Taageperas, Abjas, Penujas, Ärikülas, Sinejärvel, Viljandis ja mujalgi”. Orkestri taseme näitajaks on tõsiasi, et nendega koos mängis August Scherbakov 150 , kes on ka fotol (46). See fakt koos teadmisega Jaak Karu muusikalisest haritusest annab olulise viite ansambli oletatavale tasemele. Viimasest kõneleb ka fakt, et neid kutsuti mängima Viljan- disse, kus oli ju mitu korralikku orkestrit. Orkestri nimi Karutsi Jazz oli rahva suus mugandu- nud Karutsi jätsiks
,,Ennemuistsed jutud lastele" (1909) ,,Ennemuistsed jutud Reinuvader rebasest" (1911) 1920 - abielu ja moraali probleeme käsitlev draama ,,Sõnajala õis" 1922 - komöödia ,,Uus miniister", näitekirjanduse osa tagasihoidlik loomingus. 30. August Kitzberg ja eesti draamakirjanduse uus laine. Näidend ,,Libahunt" jm. (1855-1927) - Pärit Pärnumaa Laatre valla saunikuperest, hariduse sai Niitsaadu vallakoolis, edasi "elukoolis", töötas ametnikuna (vallaametnik Karksi-Nuia ümber, Viljandis, Lätis, Riias eestlaste seltsi "Imanta" tegevuses, 1901. aastal "Postimehe" ärijuht Tartus, 1904-1920 Liivimaa Hüpoteegi Seltsi panga ametnik.) Vaateid kujundasid kokkupuuted Jakobsoni ja "Sakalaga", Kreutzwaldi ja Koidula looming, saksakeelne näitekirjandus, rahvaluule ja traditsioonid. Kirjanduslik kujunemine toimus aeglaselt, varasemalt kirjutas külajutte, hiljem tippteosed - näidendid.
Peamine põhjus oli tööstuse kasvamine (eriti vene sõjatööstus, laeva ja masinaehitus). Maa-asulate kasv Alevid ehk tiheasustusega asulad, millel puudusid linnaõigused. Alevid hakkasid maaühiskonna ilmet rphkem kujundama 19 sajandil. Need olid küll keskajal juba olemas, kuid senisest rohkem hakkaisd ühiskonda kujundama 19 sajandil. Sajandivahetusel hakkasid alevid eriti kiirelt kasvama.(olulisemad alevid: otepää, türi, tapa, mõisaküla, tõrva, karksi-nuia, sindi) Sajandivahetusel oli eesti alal kokku umbes 30 suuremat sorti alevit ja rahavarv nendes kokku oli umbes 25 000. Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada. Linnarahavstiku kooseisu muutumine Pikka aega olid domineerinud sakslased, nii oli see 19 sajandi keskpaigani. 19 sajanid teisel poolel jäid sakslased aga juba vähemusse ja eestlased moodustasid enamuse. 1881 aasta rahvaloenduste andmetel eesti ala linnades eestlasi kokku umbes 56%, 1897 aastaks eestlaste
ärieluaineline näidend ,,Side,, Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut. 9)A.Kitzbergi elu ja looming. (29 dets. 1855- 10 okt. 1927) Elulugu- Sündis 1855 Penuja külas suniku peres. Tema isa Peeter Kits pidas alguses rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane. Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi-Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana. 1893 lahkus Kitzberg Mulgimaalt, siirdudes alguses Viljandisse, siis Lätti kus kõikjal töötas kontoriametnikuna. 1901 aastal asus elama Tartusse, tolleaegsesse eesti kultuurielu keskusesse, kuhu jäi elu lõpuni. Ta võttis osa kultuuriorganisatsioonide tööst, suhtles nooreestlastega ja pühendus loomingulisele tegevusele. Kitzberg suri Tartus 1927 10 okt. Looming- Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Proosalooming: Alguses kirjutas
Harju MaakondTallinn 12 Tartu Maakond 1 Pärnu Maakon Pärnu 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju MaakondTallinn 3 Harju Maakond 5 Harju MaakondTallinn 3 Hiiu Maakond 1 Määramata 1 Pärnu Maakon Pärnu 1 Harju MaakondTallinn 1 Lääne Maakond 2 Lääne Maakond 1 Harju Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Viljandi Maako Karksi-Nuia 1 Tartu MaakondTartu 1 Harju Maakond 4 Harju MaakondTallinn 4 Rapla Maakond 1 Tartu Maakond 7 Valga MaakondOtepää 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju MaakondSaue 1 Määramata 1 Harju Maakond 1 Harju Maakond 1 Harju Maakond 4 Harju MaakondSaue 1 Harju MaakondTallinn 5 Määramata 2
annaabi.ee 
