Abstraktsionism kunstis (0)

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium
Erki Maling
12. klass
ABSTRAKTSIONISM
Referaat
Karksi - Nuia 2011
Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Abstraktsionistid ei jäljenda loodust, nad ei tee seda isegi mitte deformeerivalt, vaid püüavad kunstilist tähendust saavutada pelki värve, jooni, pindu ja mahte ühendades.
Abstraktsionism on välja arenenud mitmest 20. sajandi alguse kunstivoolust. Sellele pani aluse vene maalikunstnik Vassili Kandinsky oma 1910 aastal Münchenis maalitud akvarelliga. Üldse veetis see kunstnik suure osa oma elust saksamaal.
Abstraktsionism jaguneb laias laastus kaheks: geomeetriliseks- ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimese puhul moodustub pilt lihtsatest geomeetrilistest kujunditest, nagu nt. ruut ja joon. Teise puhul kasutab kunstnik oma tunnete avaldamiseks värvilaikude vaba paigutust. Geomeetrilist abstraktsionismi esindab näiteks vene kunstniku K. Malevitši ja hollandi kunstniku P. Mondariani looming, ekspressiivset abstraktsionismi aga vene kunstniku V. Kandinsky ja ameerika kunstniku J. Pollocki looming.
Abstraktsionismi peamine suund Ameerikas oli 1940. aastal sündinud abstraktne ekspressionism . See oli seal heas kirjas ning saanud isegi riikliku soosingu. Kunstnikud kasutasid ka Automatismiks nimetatud maalimisstiili, mille puhul on oluline, et see peab toimuma alateadvuslikult ja igasugune kunstniku tegevuse ratsionaalne kontroll tuleb loomeprotsessist välja lülitada. Levinud oli ka orgaaniline abstraktsionism, mille tuntuimaks esindajaks on Armeenia päritoluga USA kunstnik Arshile Gorky. Ameerikas kogusid oma abstraktsete teostega tuntust veel Franz Kline, Marc Ruthko ja Barnett Newman.
Pärast II maailmasõda võitis abstraktsionism kiiresti pinda ning saavutas kodanlikel maadel ka riigi toetuse. Ühtlasi asendus sel ajal geomeetriline abstraktsionism abstraktse ekspressionismiga, mida nimetatakse ka informalismiks. Informalism tekkis 1945.-1946. aastal Pariisis ning selle tähtsamaks esindajaks on Jean Dubuffet. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga „ Brutaalne kunst “, kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt , ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas „brutaalse kunsti“ väärtuslikumaks traditsioonilisest, „kultuursest“ kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises.
Põhja-Euroopa tegutses kunstnike rühm „ Cobra “, mille üheks asutajaks ning hilisemaks liikmeks on näiteks hollandi maalikunstnik Karel Appel , kes maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega.
1960.-70. aastail loobuti abstraktsionismis ekspressiivsest rahutust ja vormi eiravast laadist rangete süsteemide kasuks. Nüüdisajal võib täheldada ekspressiivse suuna taastumist.
Mõned näited abstraktsionistide teostest:

• Vassili Kandinsky – Valge joon nr. 232
  
• Paul Klee – Maagiline kanaarilind
  
• Franz Marc – Tirool
  
• Piet Mondrian – Ruudukujuline kompositsioon punase, sinise ja kollasega.
  
• Kazimir Malevitš – Must ruut
  
• Karel Appel – Lilled ja loomad
  

KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 1 Tallinn, Kirjastus „Valgus“ 1985
Õpilase teatmeteos ENEKE nr 1 Tallinn, Kirjastus „Valgus“ 1982
Kunstikultuuri ajalugu - Jaak Kangilaski Tallinn, Kirjastus „ Kunst “ 2005
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vassily-Kandinsky.jpeg
http://et.wikipedia.org/wiki/Vassili_Kandinsky
http://en.wikipedia.org/wiki/Wassily_Kandinsky
http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/nyydis_abstraktsionism_ameerikas.pdf
https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:bJ1ynrWsvoAJ:www.htg.tartu.ee/merill/20s/00.%2520%25D5PPEMATERJAL%2520-%252020.%2520SAJANDI%2520KUNST.doc+kunstnike+r%C3%BChm+cobra&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESiAhtP4TXbAJJgE2sGaBh7kyWqQH1zygiVAO2Q6XV0pe6nYaCqr3HTS0HgdjNj8KDrBMLyeJJu1bPmyjxpwbBAIDNRcSAnoKO3fjd_wGF_jLjAu060SSUYZXe6UzxSHeWy18ZaK&sig=AHIEtbSFk7KiIualiZiGYnFxlF04f0K9YQ
http://et.wikipedia.org/wiki/Karel_Appel
http://et.wikipedia.org/wiki/Informalis m