Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rahvaarv Eesti linnades (0)

1 Hindamata
Punktid
Rahvaarv Eesti linnades #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kettu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
xlsx

Diagramm rahvaarvu kohta Eesti linnades

Tallinn 400292 Tartu 103740 Narva 65536 Pärnu 43966 Viljandi 19880 Rahv Rakvere 16578 Haapsalu 11604 Kuressaare 14989 Haapsalu; 2% Kuress Rakvere; 2% Keila 9454 Viljandi; 3% Valga 13689 Pärnu; 6% Narva; 9% Tartu; 15% Rahvaarv Eesti linnades Keila; 1% Valga; 2% Haapsalu; 2% Kuressaare; 2% vere; 2% Viljandi; 3% Pärnu; 6% Narva; 9% Tallinn; 57% Tartu; 15%

Demograafia
thumbnail
12
doc

Eesti Linnade Liit.

ELL teostab Euroopa Liidu suunalist poliitikat eelkõige läbi Regioonide Komitee (CoR), mis kindlustab kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindatuse Euroopa Liidus. ELL-i esindavad Regioonide Komitees neli põhiliiget ja kolm asendusliiget. Teiseks oluliseks institutsiooniks on Strasbourgis töötav Euroopa Nõukogu nõuandev organ - Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRAE), mille liikmete arvu määrab riigi rahvaarv ja esindajate arv Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. ELL-i esindavad üks põhiliige ja kaks asendusliiget. Kolmandaks prioriteediks on osalemine Euroopa kõige esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) töös. CEMR on ülemaailmse organisatsiooni Ühinenud Linnad ja Omavalitsused Euroopa alastruktuur. ELL kuulub CEMR-i liikmeskonda alates 1995. aastast. 11 Kokkuvõte

Rahvusvahelised suhted
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Et rahvas püsima jääks, pidid pered sünnitama ja kasvatama nii palju lapsi, nagu nad vähegi suutsid. Tuhande inimese kohta sündis aastas 40-50 last, peresse keskmiselt 7-8 (kellest jäi ellu ja kasvas suureks küll ainult 2-3). Rahva hulgas oli võrdlemisi palju lapsi, kuid tööealisi siiski kõige rohkem. Vanu inimesi oli väga vähe, enamikul lihtsalt ei õnnestunud vanaks elada. Rahvaarv kasvas sajandite jooksul väga aeglaselt, taludes vahel tagasilööke. Et sõdades ja taudides hukkusid peamiselt nõrgemad, siis toibus järelejäänud tugevamatest koosnev rahvastik peale õnnetusi võrdlemisi kiiresti. Nii arenes ka Eesti rahvastik - võibolla selle erandiga, et siin sõdade tallermaal olid tagasilöögid eriti sügavad. Kolm korda - muistse vabadusvõitluse, Liivi sõja ja Põhjasõja ajal hukkus üle poole rahvastikust.

Ühiskonnageograafia
thumbnail
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

Lääne-Eesti regioonid on mõõtmetelt ja majanduslikult tähtsuselt väikesed, kuid küünivad sissetuleku suuruselt peaaegu Eesti keskmiseni. Kesk-Eesti regioonid on suhteliselt suured ja keskmiselt arenenud, ent sissetulekud inimese kohta jäävad juba tunduvalt alla Eesti keskmise. Kagu-Eesti regioonid on rahvaarvult väikesed, majanduse arengutasemelt viimased ja elanikkonna jõukuselt Ida-Virumaa tasemel. Eesti regioonide põhiandmed Regioon Pindala Rahvaarv Töötuse Sissetulek Arengu- SKT elaniku tuh. tuh. määr % tuludeklaratsiooni indeks* kohta km2 2006 2004 esitaja kohta 2006 tuh. kr 2004 tuh. kr. Tallinna 7313 558 9,5 106 13 240

Keskkond
thumbnail
22
doc

Rahvastik

Rahvastik Maret Vihman. 1.6. I IVE *loomulik e. looduslik IIVE *mehaaniline iive Koppel,L. Põhikooli lõpetajate geograafia eksamist, 2002 järgi Iseärasused Ida- Virumaal: *~1950.a. *~1970- 1990 *Eesti rahvaarv vähenes 1998. ja 1997.aastal ~8000 inimese võrra. *1999.a. vähenes rahvaarv ~6500 inimese võrra. 1999.a. sündis 12 463 ja suri 18 431 inimest. *2006.a. vähenes Eesti rahvaarv ~3000 võrra. Mida toob endaga kaasa –iive? - - - 1.7.RAHVASTIKUPÜRAMIIDID *sooline struktuur * vanuseline struktuur *mis vanuses elanikke on kõige rohkem, kui palju? *mis vanuseni on meeste ülekaal?

Demograafia
thumbnail
4
doc

Geograafia linnastumine

LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik allpool toodud väljenditest. Linnastumine o

Geograafia
thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

a Hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete bioloogiliseks lagundamiseks seitsme päeva jooksul Eesti Statistika 5 Rahvastik 1. jaanuaril 2012 elas Eestis 1,318 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem ja kogu EL-i rahvastikust moodustab Eesti 0,26%. Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut- kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust, pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust. Kuna Tallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimase kümne aastaga pealinna piirkonna rahvaarv kasvanud 4%. Eesti rahvaarv on kogu viimase iseseisvusaja kestel vähenenud

Geograafia
thumbnail
30
docx

Linnageograafia eksam

tootmist kui müüki.Seda kasutades peab arvestama, et see mudel püüab näidata kuidas oleks mõistlik paigutada tööstus nii, et tööstuse omanik saaks võimalikult suurt kasumit. Eestis on 4 seda mudelit võimalik kasutada ntks Ida-Virumaal. Linnade suuruse jagunemist rahvaarvu järgi selgitas 1949aastal Ameeriklane G.K Zipf. Selle järgi on iga linna rahvaarv ja positsioon võrreldes teiste linnadega standartselt lineaarne. Pi=P1/Ri Pi-linna rahvaarv, P1-kõige suurema linna rahvaarv, Ri-linna positsioon suuruse järgi teiste linnade hulgas. Seda mudelit tõlgendatakse primaarse linnamõiste kaudu. Walter Christalleri uurimuse eesmärgiks oli selgitada kuidas riikide asustus areneb ruumiliselt ning kuidas eri suurusega linnad üksteise suhtes paiknevad. Ta nägi seost linna asukoha ja suuruse ning linnaelanike tarbimiskäitumise vahel

Geograafia



Lisainfo

RAHVAARV 1. jaanuar 2002 .

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun