Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut KARISTUSE MÕISTE JA SELLE LIIGID Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2008 Sisukord SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 KARISTUSÕIGUSE EESMÄRK.............................
ja julmast, kellegile võõrale, seda enam, kui see on riigiametnik, kes oma hukkamõistva pilguga sind saadab. Seepärast rääkis ta oma loo ära Sonjale, teades, et Sonja teda armastab ja toeatab. Tundes, et keegi temast hoolib ja teda kuulab, ilma hukkamõistmata sai ta julgust, et ülestunnistada oma tegu, kanda karistus, mis seisnes rängas sunnitöös Siberis ja mis arvatavasti tõi kaasa taaskord suure hulga kannatus ja läbi elamis. Alles siis, peale karistuse kandmist, suuri kannatusi, läbielamisi, sisemistvõitlust iseendaga nautida oma õnne koos Sonjaga ja nautida elu, kuigi jälg suurest süütundest jääb talle arvatavasti igavesti
Juhus määrab ideaalid? Igal inimesel on omad ideaalid, teadvustab ta seda endale või mitte. Sageli aga piisab vaid ühest juhusest ning perfektsus omandab teise kuju. Ideaalide tagaajamine võib viia ühiskonnaga vastuollu, eriti, kui kasutada alatuid võtteid. Kuid igal otsusel on ka oma tagapõhi ja kui seda ei teata, siis ei tohiks ka arvustada. Noor naine plaanib minna kõrgkooli, õppida arstiks. Tema hinnete ja teadmistega on see unistus üsna tõenäoline täide minema. Ühel hetkel avastab ta end kõrvuni armununa ja lapseootel. Kuna raha ka napib, muutuvad neiu eesmärgid koheselt. Tuttavad muidugi laidavad teda rumalate otsuste eest, kuid just üks juhuslik silmapilk oli tema elu muutuste põhjustajaks. Tegelikult ei saa öelda, et oleks tehtud vale valik. Kui küsida inimeselt: kas armastus või karjäär/heakspanu, vastaks enamik, et armastus. Kui paljud inimesed reaalsuses ka nii käituvad? Inimeste, ka võõ...
Prometheus oli kreeka mütoloogias inimeste kaitsja ning teda peeti ka Zeusi vaenlaseks. Prometheusist on loodud muistend, kus ta loob inimesed, kavaldab üle Zeusi ning teenib selle eest karistuse. Kui Prometheus oli maa ja vee jõudu tundma õppinud, segas ta savi vihmaveega ja vormis esimese inimese. See sarnanes jumalatega. Pallas Athena, selge mõistuse ja tarkuse jumalanna, puhus elutule kujule hinge sisse ja hall savi muutus roosaks, selles hakkas tuksuma süda ja senini liikumatud jalad ning käed tegid esimesi liigutusi. Nõnda saatis Prometheus maailma peale esimesed inimesed. Kaua aega ei teadnud inimesed, kuidas kasutada hinge. Siis läks Prometheus inimeste sekka ja
Ellumõistetu Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Tänapäevane ühiskond on kirev iga inimene on ainukordne ning eriline. Ei eksisteeri paika, kus ei leiduks iialgi patustamist ega sooritataks kuritegusid. Kahjuks on nende läbiviijaid meil ühtesoodu varnast võtta. Enamikel juhtudel saavad süüdlased õiglase karistuse, kuid tuleb ette ka kordi, mil vaatamata eksimusele lastakse neil liiga kergesti või raskesti minna. ,,Kuritöö ja karistuse" tegevuse ajal oleks ilmselt surmamõistmine ning vangistus suhteliselt loomukohane otsus olnud. Käsitletava teose puhul pääses süüdlane üpriski lihtsa karistuse näol, või vähemalt tundub see nii lugejaile. Teose peategelane Rodion Raskolnikov oleks kindlasti paljude arvates väärinud hukatust,
3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD 1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse
Kuritegu ja karistus Igal päevl pannakse toime erinevaid kuritegusid üle kogu maailma. Mõned mõrvad, mõni vägistamine, loendamatud vargused, kallaletungid ja teised alatused. Laiaulatuslik kuritegevus ja kriminaalne maailm mõjutavad inimeste igapäevaelu ja tegemisi. Igaüks võib olla järgmine kuriteo ohver ning keegi pole võimaliku kuriteo ohvriks langemise eest kaitstud. Me oleme harjunud, et kuritöö saab oma karistuse. Kuid kas kuritegu ja karistus on seotud? Kas neid esineb ka ilma teineteiseta? Tänapäeval kujutatakse vägivalda igal pool meie ümber. Me elame vägivaldses maailmas ning paratamatult näeme seda igapäeva tumedamat poolt kõikjal. Meedias kajastuvad erinevad toimunud kuritööd, tänavapildis võib märgata vägivaldse alatooniga reklaame ning avalikes kohtades võib isegi peale sattuda mõnele pisikuriteole. Enim on vägivalda märgata siiski televiisoris ja arvutimängudes
koopia käsitamisel piraatkoopiana: 1) autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või 2) autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest. (2) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata karistuse kohaldamisest. (3) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata asjaolust, kellele see piraatkoopia kuulus. (4) Arhitektuuriteose ebaseadusliku koopia suhtes konfiskeerimist ei kohaldata. (5) Konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse. (6) Heauskselt piraatkoopia soetanud isikul on õigus esitada kohtusse hagi temale piraatkoopia müünud või muul viisil üle andnud isiku vastu. 7. Konfiskeeritud arvutisüsteemi edasine käitlemine
sanktsioone. Autori eesmärgiks on välja tuua nii ühelt poolt seadusloome tulemusel saavutatud karistusmäärad, ning teiselt poolt kohtupraktika, mitte niivõrd kuriteo enda üle juureldes, vaid lahates kohtuniku poolt määratud karistusi ning tuues välja karistuste keskmised suurused ja pikkused. Eesmärk on jõuda tulemuseni, kus oleks võimalik välja tuua kollisioon või konflikt seadusandja mõtte ja selle karistuse kohaldamise vahel. Seega on töö hüpotees järgmine, kas eesti kohtupraktika on rahvatervisevastaste süütegude karistuste määramisel tagajärgede kauguse tõttu liialt leebed. Töö esimeses osas lahkab autor kehtivat regulatsiooni, peamisteks allikateks on siinkohal kehtiv karistusseadustik, selle eelnõu, samuti õigusteadlaste arvamused nii artiklites, toimetistes kui ka kommentaarides. Esimese osa eemärgiks oleks välja tuua kehtiva
on vaja korda ja normaalseid elutingimusi. Ühiskonda korrastav ja juhtiv võim peab seda ühiskonda kontrollima. Eesti Vabariigis teostab liiklusjärelvalvet politsei, mis tuleneb vastavalt liiklusteadusest. Politseile on pandud ülesandeks kontrollida ja järgida, et ühiskonnas oleks tagatud normide reaalne toime. Politsei saab kasutada oma võimu tegevust normide realiseerimisel ning ta tegeleb liiklusrikkumiste korral rikkujatele karistuse kohaldamisega ja õiglase karistuse määramisega. Enamasti tekib liikluses kontakt politseiga liiklejatel tänu kiiruse ületamisele. Ise olen juhilubade omanik alates 1996 aastast. Mäletamist mööda olen selle aja jooksul politseiga kokku puutunud kolmel korral. Kõigil nendel kordadel on peatumise põhjuseks olnud kiiruseületamine. Kuigi need rikkumised toimusid mitmed aastaid tagasi, siis huvitav on see, et mäletan rikkumisi ja kontakti politseiga väga selgelt ja eredalt. Meeles on pisikesed
süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid ta oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema (näiteks kassapidaja jätab hooletusest seifile võtme ette ning varas viib sealt ära suure rahasumma). Karistusseadustiku kohaselt jaotatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks ning kuriteod esimese ja teise astme kuritegudeks Väärtegude piiritlemine kuritegudest toimub süüteo eest ette nähtud võimaliku karistuse liigi alusel. Kui selleks on rahatrahv või arest, on tegu hinnatav väärteona. On aga ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus, on tegemist kuriteoga. Esimese astme kuriteod on aga süüteod, mille eest seadus näeb ette karistuseks tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuriteod on süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline
sellele, kuidas jõuaks kurjategijani teenitud karistus aga samas ta ka õpiks enda tehtud vigadest. Kuni 2013 aastani riigikohtu esimees Märt Rask on öelnud, et alati pole vaja ja pole ka otstarbekas inimest kasvatamiseks vangi panna, sest karistus põhiolemuselt peab kokku langema õiglustundega. Seda kinnitavad ka mõned kaasaegsed uuringud, et vanglakaristus ei ole korduvkuritegevuse vähendamiseks parim lahendus. Rask tunnistas ka seda, et on pikk tee areneda selles suunas, et karistuse ainukeseks eesmärgiks ei oleks vaid vanglakaristus, vaid kuritegu sooritanud inimese pööramine ausasse ellu. On selge, et ajendeid, mis sunnivad inimesi kuritööde toimepanemiseks, on võimatu siit ilmast kõrvaldada. Nii palju kui eksisteerib erinevaid inimesi, eksisteerib ka erinevaid seisukohti ja seda ka karistuste suuruste määramisega seoses. Kui isegi otsustatakse vanglakaristuse ülemmäärasid tõsta, jääb karistuse suuruse määramine kohtunike tööks. Olen
osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide kogumis sisalduvate tõukejõudude koosmõju tulemust. Karistusähvarduse kehtestamisega antakse isikule täiendav vastumotiiv ja loodetakse, et ta loobub süüteost teda ähvardava karistuse mõjul. 2 3. Determinismi probleem seoses kriminaalse käitumisega. Determinism (piire kindlaks määrama): iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. Determinismi doktriin. Inimkäitumine on põhilises osas, kui mitte isegi täielikult, determineeritud bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete jõudude poolt, mis on suures osas väljaspool indiviidi kontrolli
tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid. See on vajalik, et kaitsa isikut rünnete eest, mis ei ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas. Karistusõigust rakendades ei tohi sekkuda liigselt isiku eraellu. Kui mingi süüteoga on tekitatud kahju, aitab karistusõigus kaasa selle heastamisse. Karistusõigus peab olema toetav fakti suhtes, et kui õigusnorm on kehtiv, toob õigusnormi rikkumine endaga kaasa karistuse. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab karistusõiguse põhimõttelised alused. Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Kuid niisamuti määratakse ka isiku kohustused ja riik on võimeline samuti sanktsioonide ähvardusel nõudma ka nende täitmist. Karistuse määramisel lähtutakse karistusseadustikust. Võimalik on ka lähtumine mõnest must
Seadus tuleb mängu sel juhul, kui pooled kokkulepet ei saavuta. Avaliku õiguse eripära on selles, et toimib sageli ettevaatlevalt, peaks kontrollima ja toimima juba varem, kas kõik toimib nõuetekohaselt. Kui probleeme on, tehakse vastav ettekirjutus vms. Karistusõigus leiab, et teatud juhtudel eraõiguse ja avaliku õiguse sekkumine pole piisav/toimiv, kahju hüvitamisest ei piisa, normi kinnitamist on vaja kinnitada karistusõiguse sekkumise ja karistuse kohaldamisega. 1.4. Karistusõiguse ülesanne Ülesanne on kaitsta ühiskonna kui inimese sotsiaalse kooselu aluseid. Karistusõigus ei kaitse ühiskonda tervikuna, vaid pigem inimeste normaalset kooselu (mitte niivõrd ideoloogiat jms). Karistusõigus kaitseb õigushüvesid (inimese tervis nt, elu, omand, vabadus, riik). Õigushüve järgi on süstematiseeritud KarSi eriosa. Õigushüvest tuleb piiritleda konkreetset ründeobjekti (objekti, mida reaalselt kahjustatakse)
Töötaja süüline käitumine loetakse avastatuks kui sellest saab teada mistahes isik kellele töötaja allub(tööandja või mõni muu kellele isik vahetult allub). Distsiplinaar karistust ei tohi määrata hiljem kui kuue kuu jooksul alates teo toimepanemise päevast. Kui süüline käitumine avastati inventuuri, revisjoni, audiitor kontrolli või muul viisil läbi viidud kontrolli tulemusena, siis võib karistust läbi viia aasta jooksul alates teo toimepanemise päevast. Karistuse määramise ühe kuune tähtaeg pikeneb kui töötaja on puhkusel, töövõimetu või tema tööleping on peatunud muudel juhtudel. Töölepingu peatumise aega ei arvestata ühekuuse perioodi hulka v.a. puhkepäevade ja riiklike pühadeaeg. Tööandjal jääb töötaja üleastumise põhjuste väljaselgitamiseks kindlasti üks kuu. Tööandja peab arvestama distsiplinaarkaristuse määramisel Peab arvestama üleastumise raskust Toimepanemise raskust
Tähtsamad osavõtjad olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA. Pariisi rahukonverentsil slmiti 28. juunil 1919. aastal Saksamaa ja vitjate vahel Versailles' rahuleping. Versaille' rahulepingu tingimused oli karmid ning ebaõiglased sõja kaotanud riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa ja Inglismaa.1922. aastal määrati reparatsioonide summaks 132 miljardit kuldmarka. Võitjad nõudsid kaotajatel rohkem, kui nad oleksid olnud võimelised maksma. Sakslased aga polnud võimeliselt tähtaegselt osamakseid tasuma ning see tõi kaasa Ruhri piirkonna okupeerimise Prantsuse ja Belgia vägede poolt 1923. aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa
kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Igal õigusajaloo perioodil on oma loomuõiguslik tagapõhi koos ajastute spetsiifiliste printsiipidega. Lomuõigust saab nimetada lihtkeeles inimõigusteks. Igal inimesel on neid õgusi teada, nad on sätestatud ka Põhiseaduses. Nende õigustega inimene sünnib ning keegi ei saa neid temalt ära võtta. Õiguste rikkumisel saab rikkuja ka karistuse. Läbi aegade loomuõiguse printsiibid ja loomuõiguse mõiste arendasid koos ühiskonnaga. Sellele mõjusid ka suured sündmused (nt. Suur Prantsuse revolutsioon, Ameerika revolutsion, sõjad) ning valgastusajastu filoosofid arendasid seda mõistet. 3 Loomuõiguse mõiste Loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele (Möldre,L., Toots, A
kõigi korral. Töötajapoolne oma kohustuste süüline rikkumine või mittenõuetekohane käit.(joove nt), Usalduse kaotamine: põhjustatakse vara puudujääk, rikkumine, töötaja on põhjustanud klientide usaldamatuse tööandja vastu, Vääritu tegu: pedagoogilisel tööl olevad isikud v ametnikud. Järgnevad karistused: noomitus, rahatrahv max 10 päevapalka, töölt kõrvaldamine palgamaksmise peatamisega 10ks päevaks, töölepingu lõpetamine. Karistuse valib tööandja. Distsip. karistuse tähtaeg: 6 kuu jooksul alates süüteo toimepanemisest (1 kuu aega süütegu uurida). 1 a jooksul kui on tehtud kontrollinventuur. Karistuse täideviimine: noomitus- ühekordne akt(peab olema kirjal. fiks.) rahatrahv max 10 päevapalka(1a jooksul ei tohi teha rohkem kui 20 pp), mille tulu läeb riigile. Inimene peab kätte saaba min 80% minpalgast. Trahvi kinnipidamist tuleb määrata vähemalt teisest palgast 3 kuuse arvestusega. Töölt kõrvaldamine palka
näiteks : kas tegu oli enesekaitsega, ehk siis kannatanud oli mingil viisil kuriteo toimepanijat ähvardanud või vigastanud, ja see tegu oli enesekaitseks. Kuid kõik selle selgitab muidugi välja juba politsei. On väga palju põhjuseid , miks mina olen surmanuhtluse poolt. Aga selle poolt olen ma ainult siis kui tegu on mõrva või piinamisega, väärkohtlemise või ärakasutamisega, ühe sõnaga öeldes kuriteoga. Nagu eelnevalt juba nimetasin siis kurjategija saab õiglase karistuse, selle, mille ta on ära teeninud. Aga on veel põhjuseid. Vanglad on ju niigi ülerahavastatud. Paljud inimesed ootavad oma karistusaega juba piemat aega, et vabaneks mõni kohta vangalas. Tänu ülerahvastatusele ka lastakse kurjategijaid varem vanglast välja. Kui kriminaalkuriteo toimepannutele määrata surmanuhtlus, siis meie ühiskond muutub palju paremaks. Inimestel on kindlustunne, et ta ei saa kunagi enam ühtki kuritegu toime panna. Keegi ei pea enam
seaduse §5, lõige 1, on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid/toiminguid või jättestegemata õiguspärased otsused või toimingud. Töötajate distsiplinaarkasistus seadus reguleerib töölepingu lõpetamise, kui distsiplinaarkaristuse määramine. Väga salgeli praktikas esineb juhtumied, kus tööandja eksib distsiplinaarkasistuse reeglite vastu. Tööandja ie järgi karistuse määramise tähtaegu, samuti tuleb veenduda, et karistus ei oleks ilmses vastuolus üleastumise raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Samuti tuleb distsiplinaarkaristus vormistada käskkirja või mõne muu dokumendiga, millest on näha, mille eest tööleping lõpetatakse ning kes ja millal töötajale selle karistuse määrab. Vatavalt §6 võib distlipinaar karistuse määrata 6 kuu jooksul, alates üleastumise
3. Tallinna Ringkonnakohtu praktika usuvastaste süütegude asjades Järgnevalt on välja toodud neli Tallinna Ringkonnakohtu lahendit*42, kus kohtud rakendasid NS norme kirikuvara vastu suunatud süütegude kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 1907. a lahendis*43 oli tegemist kirikuraha vargusega 13-aastase noo- ruki poolt. Süüdistusaktis süüdistati noorukit NS artikli 225 lõike 3 alusel, mis nägi ette karistuse raha, küü- nalde või mittepühitsetud esemete varguse eest, eeldusel, et tegu polnud ette planeeritud ega kavatsetud. Kuna tegemist oli alaealisega, siis tulenevalt kohtupidamise seaduse artiklist 356*44 ja NS artiklist 137*45 anti nooruk isa „karmi hoole alla“. Kuigi käesolevas kaasuses ei saa vaadelda mõistetud karistust, sest karistust süüdistatavale ei määratud, peab sellegipoolest rõhutama kohtu tehtud koosseisuvalikut. Kohus oli kavat-
Kui kahju on tekkinud, siis KarS näeb ette kohustuse hüvitada kahju, välja mõista hüvitist. KÕ peab ka hoiduma liigsest sekkumast erasfääri. Võimuesindaja tegusid: nt. kui viltsib ülekuulamisel tõendeid, alusetu vabaduse võtmine jne. riik on abstraktne, kui on ametnikud. Selle kõige mõte on KÕ karistuste, kui KÕ priventiivsed toimed: 1. Individuaalne isikule, kes pani toime, et sai aru, et ta on hukka mõistu ja karistuse kaudu peab ta parandama ennast. 2. Üldpriventiivne toime peab näitama, et õiguskord ja norm on kehtivad ja nende rikkumine on karistatav. See on positiivne (norm kehtib ja kõigul on hea meel). Eriosa on ehitatud vastavalt õigushüvedele, mida kaitstakse: varavastased, ametialased, kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon.
Kõige optimaalsem oleks kontrollida karistusseadustiku eriosas sisalduvate sanktsioonide vastavust ülipositiivsele õigusele, kas õiguskaitsvates normides sisalduv õiguslik tagajärg arvestab ülipositiivse õiguse põhimõtteid või mitte. Autor, uurinud KarS'i, tõdeb, et loomuõigust on karistuste määramisel seadusandja poolt järgitud ning see väljendub mitmeti: 1. seadusandja on eraldanud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks, millest tulenevalt on arvestatud karistuse liigi ja määraga. 2. seadusandja on välja toonud erienvad süüteod, mis tähendab, et tõsisema süüteo, näiteks inimesuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude eest on ettenähtud tõsisemad karistused, kui näiteks intellektuaalse omandi vastaste süütegude eest. 3. KarS arvestab tugevalt süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus,
allakirjutanu nõusolekut dokumendi sisuga või selle teatavaksvõtmist. Kirjaoskamatud kasutavad allkirja asemel kolme risti. Me kõik kasutame seda, kui peame kas andma nõusoleku, kohalolekukontrollis, tingimustega nõustumisel või muudes olukordades. Allkirja võltsimine lepingul on kuritegu. Dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahalise karistusega. Lisaks sellele on võltsitud dokumendi kasutamine kuritegu. Nimelt, võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahalise karistusega.
piirkonnas. Ešnunnal oli suur tähtsus Mesopotaamia ja Iraani platoo vahelises kaubanduses. Pärast aga vallutas Hammurabi Ešnunna ning liitis ta Babülooniaga, mille võimsus aina kasvas. Seaduste algus: Ešnunna seadused pärinevad kahelt savitahvlilt ning neid oli kokku 60. Ešnunna seadustekogu algab proloogiga, kus on kindlaks määratud peamiste kaubaartiklite hinnad hõbedas, aga on neid võimalik osta ka vilja eest. Samas hetiidi seaduseid on 200 ning see algab karistuse määratlustega kui keegi peaks kellegi tapma või teda vigastama. (1-18) Kaubaartiklite hinnad: Kui Ešnunna linna seadused algavad kaubaartiklite hindadega, siis hetiidi seadusekogus asuvad need seaduse lõpuosas. Maksustamise peamine erinevus seisneb selles, et kui Ešnunna seadustes olid hinnad antud hõbedas, kuid mida oli võimalik osta ka vilja eest, siis hetiidi seadustest lugedes on maksustamise hinnaks ainult hõbe.
ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk) tunnustest. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: · hädakaitseseisund, · hädaseisund, · kohustuste kollisioon, · eksimus teo toimepanemisel, · muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu. Esimese astme kuritegu tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele sundlõpetamise. Teise astme kuritegu tegu, mille eest on ette nähtud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse, või vaid vangistuse alla viie aasta. Karistus: Karistus süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja
olla osake ühiskonnast. Kuid kui on reeglid, peavad olema ka isikud või organisatsioonid, kes reeglite täitmist jälgivad ning karistused, mis ühiskonnanormide vastu eksijatele määratakse. Ajaloost teadaolevalt esimene kirja pandud seaduste kogu, nn "Kuningas Nebukadnetsari tahvel" torkab veel tänapäevalgi silma oma äärmiselt õiglase suhtumisega kuritegudesse - kuningas rakendas "silm silma, hammas hamba vastu" seadust, mis tähendas, et igal roimar saab karistuse vastavalt oma kuriteo astmele. Tuntuimad käsud inimkonna ajaloos on aga kahtlemata piibli kümme käsku, kuigi nende juures pole täpsustatud, mis juhtub mõne käsu rikkujaga. On vaid ähmane lubadus surmajärgsest elust allilmas, kuid puht õiguslikust vaatenurgast vaadeldes on Nebukadnetsari süsteem tunduvalt mõjuvõimsam - just nimelt reaalsete karistuste tõttu. Aga kuidas on lood kuritöö ja karistusega kirjandusmaailmas läbi aegade
kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus või sundlõpetamine
juurde?"lk 57.Hoolimata faktist,et elu võib olla salakaval ja petlik,Hamlet loobub enesetapust,sest hauatagune elu võib olla hullem kui elu Maa peal. Kuna Hamlet loobus oma surmast,siis hakkas ta hauduma kättemaksu kuninga vastu,et viimasele kätte maksta tema isa tapmise eest.Selleks,et tõestada kuninga süüd mõrvas,korraldab ta näitemängu,millest ta järeldab,et kuningas tunnistab ise oma süüd ja saab teenitud karistuse:"Mu ajud tööle!Hm!Ma olen kuulnud,et süüdlasi,kes näitemängu näevad,nii hingepõhja salvab lavakunst,et kohe süüd nad üles tunnistavad;"lk 53.See ohtlik plaan läks Hamletil korda ja ta sai piisavalt tõestust,et mõrvar on just kuningas Claudius.Aga kuna tal polnud piisavalt tahtejõudu,et omakorda saata korda mõrv,jäi ta ootama õiget hetke. See hetk saabus õigepea ja kuningas sai oma karistuse,kui Laertes ja Hamlet võitlesid ja
2. Süütegu avastatakse ministeeriumi sisekontrolliteenistuse poolt 1,5 aastat pärast selle toimepanemist. Kas ametnikku saab distsiplinaarkorras karistada? Jah, ATS § 77 lg 1 ütleb, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. 3. Ametnik keeldus karistuse määramise käskkirjale allkirja andmast. Mis nüüd saab - kas ta jääb siis karistamata? Ei, ATS § 73 lg 7 ütleb, et enne distsiplinaarkaristuse määramise otsustamist peab distsiplinaarmenetluse läbiviija või distsiplinaarkaristuse määraja andma distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule kätte allkirja vastu või kui see ei ole võimalik, siis toimetama kokkuvõtte kätte posti teel tähtkirjaga ametniku elukoha aadressil või ametniku nõusolekul elektrooniliselt ning
Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n Valgustamisfilosoofia mõju n Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n kuritegusid on parem ennetada kui karistada n Selleks, et kuritegusid ennetada, peavad seadused olema selged n Karistus peab olema proportsionaalne kuriteoga n Karistuse eesmärk on kaitsta ühiskonda ja kurjategijat ennast järgmiste kuritegude eest n Mida kiiremini järgneb karistus, seda kasulikum (tõhusam) see on n Pehme karistuse vältimatus on palju tõhusam kui kartus range karistuse eest, kui on lootus, et seda saab vältida n Surmanuhtlus ei saa olla kasulik, sest on julmuse eeskuju n Karistus peab olema ettenähtus seaduses. Kohtunikud määratlevad ainult, kas inimene on süüdi või mitte Jeremy Bentham (1748-1832) n
- reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Avalik õigus- hooldusõigus, finantsõigus, riigiõigus, kriminaalne õigus. (kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus Maakohtud: (Harju, Viru, Tartu)- arutavad tsiviil- ja kriminaalasju Halduskohtud: (Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu(samuti heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus. Apellatsioon-edasikaevamine Ringkonnakohtud: Tallinn, Tartu- esimesest astmest edasi kaevatud, esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus
enda või teiste elu õnnelikumaks muutmine. Selline mõtteviis on väga naiivne ning vale, kuna mitte ainuski kuritegu ei jää karistuseta isegi mitte siis kui süüdlast ei mõisteta kohtuotsuse läbi süüdlaseks. Sel puhul oleks loogiline ja inimlik tunda suuri süümepiinu, mille kogemine võib olla mitmeid kordi raskemini läbi elatav, mis on võimeline mõjutama kogu elu palju halvemini kui trahv või vabadusekaotus ning tänu sellele on kurjategijad nõus oma süüd tunnistama. Ka on karistuse kandmine lihtsam ning pärast seda kergem eluga edasi minna. Näiteks minu kunagine lapsepõlvesõber varastas kord poest pulgakommi. Pärast vargust oli ta väga hirmul ning ei tahtnud seda enam. Ta ei tundnud teo üle üldse uhkust ning hoopis vastupidi ta tahtis oma tea heastada. Hiljem rääkis ta seda oma emale, kes ei teinud sellest suurt numbrit kuna sai müüjaga hästi läbi ning ütles talle, et ei ole vaja muretseda. Siiski mu
Süüdistuskõne Meursaltile Meursault, Albert Camusi maailmakuulsa teose “Võõras” peategelane, tappis külmalt ja kaalutlusteta ühe talle juhuslikult ette sattunud araablase. Meursault tabati üsnagi kiirelt, peeti kinni ja määrati talle vastav karistus. Kohtuprotsessi tulemusena määrati talle surmanuhtlus. Suur roll karistuse määramisel oli selles, et mõrvaril puudus tapmiseks motiiv ja tegemist polnud ka kiremõrvaga.Oma ohvrit oli Meursault varasemalt kohanud vaid ühe korra. Tegemist oli mõrvari sõbra armukese vennaga. Peale selle oli mõrv ka üsna julm, kuna hoolimata sellest, et piisanud oleks ka ühest lasust, tulistas Meursault araablast viis korda. Kui noormehelt küsiti, miks ta kuritöö sooritas, vastas ta lihtsalt, et oli häiritud lõõskavast eredast päikesest ja palavast ilmast.
2. Mis on nüüdisühiskonnas olulisimaks kuuletumise põhjuseks? 3. Millised tunnused on riigivõimule monopoolsed? 4. Nimeta riigivõimu komponendid ja nende tegevusalad! 5. Kas majanduse ja kultuuri valdkonnas on võimu tunda? Põhjenda ja töö näiteid. 6. Kuidas toimib võim ühiskonnas? 1. Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. 2. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad
Panelope kudumistöö kuna Odüsseust polnd, pidi uue mehe võtma kui surnukangas valmis. Aga ta ei tahtnud seega päeval kudus, öösel harutas 17. Proksrustese säng Atika sulisepp, kes tegi raudvoodi ja et inimene sinna mahutada, võttis kas pikkadelt jalgu maha ja venitas lühikesi pikemaks 18. Pyrrhose võit mingis olukorras edu saavutamine ränga hinna ees. Nt pyrrhos võttis Ausculumi lahingu kaotades rohkelt head 19. Sisyphose töö Kreeka kuningas, kes sai karistuse. Ta pidi vaatama terve igaviku, kuidas kivi mäest ala veereb, siis uuesti ja uusesti 20. Tantalose piinad selle eest, et ta oma poja lasi mõrvata ta sai karistuse, pärast surma seisis ta ojas viigipuu all. Kui tahtis vilja haarata siis tuul puhus oksa eemale, ei saanud, kui ojast vett tahtis, siis veetase langes ning ikka ei saanud 21. tüliõun Iliases kingitus kõige kaunimale pulmas, Paris pidi valima kellele annab,
Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg. 5) Puuduvad liigsed detailid väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule. Leian, et novelli kandev mõte ja sõnum on inimestele näidata, et lõpuks saab iga pahategu teenitud karistuse ning elu on täis ootamatusi siis kui inimese seda kõige vähem oodata oskab, juhtub midagi. Ülo Leib käitus teistega inetult ta solvas teisi ning naeris nende rumaluse üle - mitte millegagi polnud mees rahul. Lõpuks sai aga mees täiesti ootamatu üllatuse osaliseks. Üllatus oli nii suur, et mees hakkas rõõmust naerma ta ei jõudnud aru saadagi, et peagi ootab teda ees tõsine õnnetus. Nii saigi teistele halba teinud mees teenitud karistuse.
ja selle hilisema plahvatamise teel. Seega on täidetud ka KarS paragrahvi 114 lg 7 teine eeldus). 1.2.2. KarS paragrahvi 22.1.lg 1 ja 2 eeldused: a) Kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumine on karistatav KarS 8., 9., 13., 18. Ja 22 peatükis ning 15 peatüki 2., 4. Ja 5 jaos sätestatud kuritegude puhul, mille eest ettenähtud karistuse ülemmäär on vähemalt 12 aastane või eluaegne vangistus. (KarS paragrahv 114 p 7 asub KarS-i 9. peatükis ning selle karistuse ülemmäär on eluaegne vangistus. Seega on eeldus täidetud). b) Vastutus järgneb vaid juhul, kui vähemalt üks tegevuse osapooltest teeb täiendava teo eesmärgiga soodustada kuriteo toimepanemise alustamist ( Pärast kokkulepet
Vangla on varjude riik Vangla esindab enamasti asutust, kus inimene kannab enda kuriteole vastavat karistust. See on tume koht, justkui varjude riik. Iga kuritöö leiab karistuse, ning ika kriminaal peab läbima varjude riigi. Kuritööd toime pannes ei mõtle inimesed tagajärgedele, vaid tegutsevad emotsioonide ajel. Tihti otsitakse õigustusi oma tegudele ning petetakse sellega iseennast. Igas inimeses on olemas hea ja halb loomus- ei ole olemas kedagi, kelles ei oleks osakest mõlemast. Sooritades kuritegu tuuakse esile enda varjupool. Näiteks teoses "Kuritöö ja karistus" sooritab Raskolnikov peale pikka kaalutlust topeltmõrva, tappes võlausaldaja ja tema õe
Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Arvan, et vanglakaristus või tühine rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus. Seega olen mina surmanuhtluse poolt. Inimene, kes on võtnud teiselt elu, väärib sama. Kuid muidugi peavad olema ka teatud tingimused, millal surmanuhtlust rakendada, ja millal mitte. Lisaks tuleb ka kindlasti arvestada kuriteo asjaolusid. On õiglane, kui vägistajad, riigireeturid ja mõrtsukad saavad äärmusliku teo eest äärmusliku karistuse. Andes mõrtsukatele, vägistajatele, ka riigireeturitele absoluutse õiguse elule, me tegelikult vähendame inimõiguste väärtust. Need kuriteod on nii mõõtmatult hirmsad, et me saa neid enam käsitleda kui normaalset inimest. Surmanuhtluse rakendamine väga raskete kuritegude puhul vastab inimeste õiglustundele. Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu.
OIDIPUS 1. Millised sündmused Teeba linnas olid toonud preestrid ja noored poisid palvetama kuningalossi ette. (Tsitaat teoset) 2. Kuidas püüdis Oidipus pääseda ettekuulutusest, mille ta enda kohta teada sai? 3. Kes on Teireseias ja millist rolli mängib ta Odipuse elukäigus? 4. Mida saab tragöödiast teada Oidipuse kasuvanemate kohta? 5. Millise karistuse määrab Oidipus Laiose mõrtsukale enne, kui ta teada saab, kes see on? Millise karistuse määrab Oidipus pärast iseendale? 6. Miks ei selgitatud Laiose mõrvarit välja siis, kui roim oli veel värske? 7. Kumb teab enne tõde Laiose mõrvari kohta Iokaste või Oidipus? (Tsiteeri teost) 8. Kas Oidipus ja Kreon on vaenlased? Põhjenda oma arvamust . 9. Missuguse teate tõi Teebasse Korintose saadik? 10.Mida palus Oidipus Kreonilt soeses oma lastega? (Tsiteeri) 1. Rahvas tuli vaatama oma uut kuningat Oidipust.
1 Oma olemusest lähtuvalt peab õigus andma selged, ühetähenduslikud ja piisavalt üldised ettekirjutused teatud käitumise liiki ja selle määra silmas pidades nii luuakse igaühele võimalus ette näha, milline võik olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus. Samas seadustik on eelkõige formaalsete nõuete kogum, mille järgimine ei taga õiglast lahendit. Antud väide üheks näidiseks on väärteomenetluses karistuse määramine. Karistusseadistiku järgi on karistamise aluseks isiku süü, kuid karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Need asjaolud sätestatud § 60 (Karistusseadustik 2002). Ehk ideaalis peaksid karistused olema võrreldavates olukordades omavahel sarnased ja võrreldavad. Samas sätestab seadus, et karistus mõistetakse või määratakse kogutud tõendite pinnalt karistuse määraja siseveendumuse kohaselt
ja müümise eest? Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14. eluaastast ise oma tegude eest. Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseaduslikku valmistamist, omandamist või valdamist loetakse väärteoks. Selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30-päeva. NB! Väikeses koguses narkootikumide viimise eest üle riigipiiri karistatakse aga kriminaalkorras, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning siin ei aita enam väide, et uimasti on vaid enda tarbeks. Unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kui selle teo on toime pannud grupp inimesi või inimene, kes on varemgi narkootikumide tõttu seadusega pahuksis olnud, karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku
peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Niisuguseid juhte, kes omandavad ülimusliku
31.12.2009 kehtinud karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni §82 kohaselt: (olenevalt kuriteo astmest) (1) Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: 1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; 2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS §-st 210 tulenevalt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele muuhulgas TMS §-s 207 sätestatut.
vastsündinu. Seda võib pidada nõrkuse märgiks, sest olles ilmale toonud oma järeltulija, oleks pidanud naine tema eest ka hoolt kandma. Samas ei usu ma, et oma lapse tapmine oleks ühele tavalisele inimesele kerge, ning see võib vaekaussi natuke Ingeri kasuks kallutada. Kui ta oleks lapse lihtsalt kuhugi metsa jätnud, siis oleks see hoopiski teine asi. Ka räägib Ingeri kasuks see, et ta võttis mõrva eest vastutuse ning kandis ära oma karistuse. Tugev on inimene, kes tunnistab oma vigu ning ka kahetseb neid. Ingerit õnnistati veel ühe lapsega, kes sündis vanglas. Olles kandnud ära karistuse, mida vahepeal lühendati, naases naine oma tütrega tagasi Kaugemaa tallu ja asus uue hooga ema ning abikaasa kohustusi täitma. Ingeri ja Iisaku vaheliseks vaidlusteemaks sai nende esmasündinud poeg Eleseus. Poiss asus linna, et teha endale meelepärast tööd. Siiski vajas ta pidevalt vanemate materiaalset toetust
02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 HARJU MAAKOHTU OTSUS JA SEISUKOHT3 PS § 20 järgi võib isikult võtta vabaduse ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Harju maakohus leidis, et oletuste ja prognooside alusel ei ole kelleltki õigust vabadust võtta, jättes adekvaatse vastuse prokuröri soovile andmata ja pööramata erilist tähelepanu asjaolule, et Koemets on tõenäoliselt ühiskonnale ohtlik ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Maakohtu hinnangul ei välista karistusjärgse kinnipidamise karistuslikku iseloomu see, kui nimetada see mittekaristuslikuks meetmeks (nagu see karistusseadustikus liigitatud on). Karistusjärgne kinnipidamine vastab maakohtu seisukohalt vabaduse võtmisele ja sisulisele vabadusekaotuslikule karistusele (vaatamata selle paigutusest mittekaristuslike mõjutusvahendite peatükki) ning sisuliselt määramatu pikkusega sätestatud karistusjärgne
väärteoks. Selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30-päeva. Väärteost saab kriminaaltegu, kui leitud uimastikogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sõltuvalt uimastist ja selle kvaliteedist võivad need kogused teinekord olla väga väikesed. NB! Ka väikeses koguses narkootikumide viimise eest üle riigipiiri karistakse kriminaalkorras, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning siin ei aita enam väide, et uimasti on vaid enda tarbeks. Unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kui selle teo on toime pannud grupp inimesi või inimene, kes on varemgi narkootikumide tõttu seadusega pahuksis olnud, karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.
annaabi.ee 
