Kool Klass Nimi KASUTUS -JA KAPITALIRENT Referaat Juhendaja: Nimi Linn Aasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................................... lk. 3 2. Kasutus-ja kapitalirent ........................................................................................... lk. 4 - tootjad ja vahendajad ........................................................................................... lk. 5 - kasutusrendid ....................................................................................................... lk. 5 3. Rentide kajastamine rentniku aruannetes ...................................................................
RTJ 9 Rendiarvestus Rakendusala Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes Olulisi mõisteid Rent kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine
Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Pere eelarve kajastab pere sissetulekuid ja väljaminekuid. Pere eelarve ehk kiir-, tarbimis- ja väikelaen. Saab sissetulekute põhjal ning summa on sõltub ka olemasolevatest kohustustest. Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara. Riiklik...
raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust 10. Mis on sisemine ja välimine omakapital? Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon). Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). 11. Mis on laenu hind? Laenu hind on intress. 12. Millised võimalused on Eesti ettevõtetel laenu saamiseks? 13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale
12/31/2017 AKTIVA Raha 20,000.00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA ...
..ka aktsia hinna ja tulu suhe. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel. Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju. 6.Suurendada omakapitali (e omafinantseerimist). i.emiteerides lihtaktsiaid, uusi osasid ;ii.jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist. FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (kahjum) Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega
eraldised. kohust.+pik.ajalised koh.+omakapital, omakapital=varad-kohustused, Põhivara: pikaajalised Pikaajalised: varad=koh+ok+aruandeaasta kasum, varad=koh+omakap-aruandeaasta kahjum, finantsinvesteeringud (aktsiad, pikaaj.laenukohustused (laenud, varad=koh+omakap+(tulud-kulud) väärtpaberid, pikaajalised nõuded), võlakirjad, kapitalirent, konvent. kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised või aktsiad, kohustuslik vahepeal olla.
NB! Kapitali eelarvestamisel mõistetakse võõrkapitali all ainult pikaajalisi finantseerimisallikaid, Lühiajalised kohustused (võlad hankijatele, lühiajalised laenud ja muu) on käibekapitali juhtimise teema. Pikaajalised laenud · tähtaeg üle aasta; · tähtaja ülempiiri ei ole, kuid reeglina mitte üle 10-12 aasta; · riskide maandamiseks nõuab pank tagatist; · tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel liisingfirmalt üle liisijale. Kapitalirent sobib juhul, kui objekt soetatakse eesmärgiga see lepingu lõppedes endale välja osta. Liisingu põhieelised rentniku jaoks on järgmised: · liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiilsena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb ettevõtte
12 Kasutusrendiga saab sõidukit soetada vaid juhul, kui vara müüja on Swedbanki koostööpartner, kes on valmis tähtaja lõppedes sõiduki tagasi ostma. Järelmaksuga saate soetada sõiduki eraisikult ja ettevõttelt, mis ei ole käibemaksukohuslane. Liisinguperioodi lõppemisel saate vara omanikuks. SEB pakub kahte erinevat tüüpi autoliisingut. Kapitalirent või kapitalirent jäägiga sobib, kui on soov saada auto omanikuks. Kapitalirent sobib ka juhul, kui tahate liisida autot, millele käibemaksu ei lisandu. Kasutusrent sobib, kui soovite autot kasutada vaid teatud aja jooksul. Liisinguperioodi lõpus võite auto tagastada. Tagastatav auto peab olema heas korras ning selle seisukord ja kulumine peavad olema vastavuses sõidukite loomuliku ja ebaloomulike kulumise määramise juhendiga. LHV pakub autoliisingut alates 3000 eurost. Sõiduki vanuse piirang ei tohi olla liisinguperioodi lõpuks mitte üle 12 aasta
Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 0 0 0 0 Lühiajalised kohutused kokku 0 0 0 0 0 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 0 0 Muud pikaajalised võlad Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 0 0 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 0 0 0
Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 0 0 0 0 Lühiajalised kohutused kokku 0 0 0 0 0 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 0 0 Muud pikaajalised võlad Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 0 0 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 0 0 0
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
Sotsiaalmaksuvõlg 0 19,800 Töötuskindlustusmaksevõlg 0 480 Käibemaksuvõlg 0 39,860 Intressivõlg 0 600 Dividendivõlg 0 28,000 Lühiajalised kohutused kokku 292,600 401,240 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 Aktsiakapital 462,400 462,400 Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480
RM16 „Kodukandi raamatupidamise- ja finantsalaseid teenuseid osutavate ettevõtete kaardistamine“ 1. Nimeta oma kodukant – LINN, VALD TARTU LINN ÜL 1: Loetle oma kodu-piirkonna raamatupidamis- ja finantsteenuseid pakkuvaid ettevõtteid klassifitseerides need kui aktsiaseltsid (AS), osaühingud (OÜ), täisühingud(TÜ), usaldusühingud (UÜ) tulundusühistu (TuÜ) ning füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Nimeta ka mittetulundusühinguid (MTÜ) ja sihtasutusi (SA). Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE): Kersti Gross FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Meelika Siilsalu FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Tarmo Leheste FIE-Auditeerimine-Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik- õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Rahandusministeeriumi juures asuv organ - Audiitortegevuse nõuk...
Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 108 64 104 169 Lühiajalised kohutused kokku 0 108 64 104 169 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 0 0 Muud pikaajalised võlad Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 2,648 1,822 996 170 Pikaajalised kohustused kokku 0 2,648 1,822 996 170 Osakapital nimiväärtuses 0 0 0 0
Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! Lühiajalised kohutused kokku 0 #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 0 0 Muud pikaajalised võlad Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 0 0 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 0 0 0
7. Hankijatele tasumata arved 126803 110000 0 0 0 0 0 8. Maksuvõlad 0 12000 40000 40000 40000 40000 40000 Lühiajalised kohustused kokku 176803 147000 40000 40000 40000 40000 40000 Pikaajaline kapitalirent 864839 1060508 364508 0 0 0 0 Pikaajaline laen 0 0 2578944 1947360 1315776 684192 52608 Omakapital 9. Osakapital 700000 700000 1700000 1700000 1700000 1700000 1700000 10
· kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud) [5]. 4 Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Pikaajalisteks loetakse kohustust, mille maksetähtajani on üle ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem). Tavaliselt on pikaajalisteks kohustusteks laenud (võlad), võlakirjad, kapitalirent (liising), pikaajalised eraldised (nt pensioni eraldis) [3]. Enamasti tuleb pikaajaliste võlgade puhul maksta igal perioodil tagasi osa põhisummast ning intress. Bilansis kajastatakse pikaajaliste kohustuste all ainult kohustuste põhisumma, st ei näidata tulevaste perioodide intressi. See osa pikaajalisest kohustusest, mis kuulub tagasimaksmisele järgmisel aastal, kajastatakse lühiajalise kohustusena [1]. Nii lühi- kui pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis neljal kirjel:
millele lisatakse riskipreemia. Käendaja isik, kes tagab laenu tagasimaksmise. Hüpoteek -kinnisasja pant, mis tagab laenu. Liising - vara tagatisel antava laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: - Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. - Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisingperioodi lõpuks. - Järelmaks võimaldab samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta 5. Inimene kui töötaja POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!1234 6. Valitsuse osa majanduses Maksusüsteemid: - Proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma
Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 27 075 30 965 47 303 Lühiajalised kohutused kokku 0 27 075 30 965 47 303 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 0 Muud pikaajalised võlad Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 44 375 36 875 29 375 Pikaajalised kohustused kokku 0 44 375 36 875 29 375 Osakapital nimiväärtuses 0 0 0
Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 1 376 676 Lühiajalised kohutused kokku 0 1 376 676 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 0 17 Osakapital nimiväärtuses 2500 2 500 2 500 Kohustuslik reservkapital 0 11
lepingust, jääb käsiraha müüjale. Kui aga müüja loobub, peab ta raha tagasi andma kahekordsena. Viivis on makse, mida lepingu sõlmimisel pool kohustub maksma juhuk, kui ta lepingu täitmisega hilineb. Tavaliselt väljendatakse protsendina lepingusummast päevas. Leppetrahv on ühekordne summa, mida lepingu rikkuja peab maksma, kui ta lepingut korralikult ei täida. Bartertehing üldiselt sama, mis vahetusleping. Kapitaliliising ehk kapitalirent peale liisinguperioodi lõppu saab rentnik vara endale. Üürilepingusse tähtaja mittemärkimise korral loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Üüri võib tõsta ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi vaid siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Üürniku sõbrad ja tuttavad võivad seal elada kuni 1,5 kuud, siis on vaja üürileandja nõusolekut. Kommunaalteenused vesi, kanalisatsioon, elekter, telefon, gaas
- Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust - Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmisel kasutatakse: - Annulteekgraafikut A= laen x intressimäär 1-( 1 )n 1+ intressimäär - Lineaarset graafikut, kus põhiosa tagasimaksed on võrdsed ja intressi makstakse tegelikult jäägilt. - Fikseeritud graafikut- nagu lepingus kokku lepitud 6) Liising- rendisuhe, kasutusrent, kapitalirent 7) Faktooring- pank omandab nõudeõiguse Liigid: - Regressiõigus- kui maksed ei laeku, õigus tagasi osta - Regressi õiguseta 8) Pangagarantii, pank ei väljasta kliendile raha vaid tagab kolmandale osapoolele kliendikohustuse täitmise juhuks kui klient seda teha ei suuda. Tagatised: Tagatise eesmärk makse garanteerimine. Kindlam tagatis pangale on käendus, sest vastutus on solidaarne. Sissenõude võib pöörata käendaja vastu.
1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline ...
tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Rentnik maksab liisingufirmale vara kasutamise eest rendimakseid. Tegurid, mis kujundavad rendimaksete suuruse: vara soetusmaksumus ja liisingufirma ressursi hind. Kapitalirent on rent, mis ei ole kasutusrent. Rentnik maksab liisingufirmale vara väljaostumakseid. Tegurid, mis kujundavad igakuiste maksete suuruse: vara maksumus, kliendipoolne omafinantseerimine, liisingufirma finantseeritav summa, lepingu pikkus, intress. Rendilepingu lõppedes läheb vara omandiõigus üle rentnikule. Ehk lühidalt: rendiarvestusjuhendis käsitletakse kapitalirenti vara võõrandamisena ja kasutusrenti teenuse võõrandamisena. 35
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise ee...
SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5 2008 aasta.........................................................................6 2009 aasta.........................................................................7 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS..................................................10 4. ELEKTROONIKA...
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud 12 Lisa 5 Varud 13 Lisa 6 Materiaalne põhivara 13 Lisa 7 Kapitalirent 14 Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16
..................... 14 Lisa 5 Sidusettevõtete aktsiad ja osad.................................................................. 15 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud.......................................................................... 15 Lisa 7 Materiaalne põhivara................................................................................. 16 Lisa 8 Laenukohustused....................................................................................... 16 Lisa 9 Kapitalirent................................................................................................ 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele................................................................................... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18
aktsiaks. • Suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks. 8. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud... • ...võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. • ...esmasturgudeks ja järelturgudeks. 9. Rendilepingute liigid: • Finantsrent: kapitalirent, järelmaks • Kasutamata rent • Ostu-tagasirent • Kombineerimata rent 10. Finantseerimisallikad võib liigitada • Eraldatuteks ja mitteeraldatuteks • pikaajalisteks ja lühiajalisteks • tähtajalisteks ja tähtajatuteks 11. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitali hulka ei kuulu • FIE omakapital • Eelmiste perioodide jaotamata kasum • Aruandeaasta kasum/kahjum 12
vahetatakse kindlaks määratud valuutapaar spot-kursiga ning lepitakse kokku, et teises osas tehakse sama tehing vastupidises suunas kokkulepitud forward-kursiga.) valuutaoptsioon (on leping, mille raames üks osapool omandab õiguse, kuid mitte kohustuse kindlaksmääratud päeval tulevikus (optsiooni realiseerimise päev) teha valuutavahetus kokkulepitud kursiga.) Liising on vara finantseerimise skeem. Liisinglepingud jagunevad: kasutusrent kapitalirent Faktooring on tehing, millega ostetakse finantsnõudeid. Inkassoteenus: sularahaveo teenuste pakkumine varahoidmise ja seifi teenused Jaotuskanalid panganduses: telefonipank internetipank mobiilpangandus Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus · säästude säilitamise ebapiisav turvalisus · säästude parem kasutamine Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid pankasid kui: · hoiuste võtjaid · laenude andjaid
vähenemine ja mis suurendavad näiteks läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja · Liising firmad: Seadmete ja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; transpordivahendite kasutus- ja kapitalirent, mis on kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kättesaadav ka väikefirmadele. kaasneb varade vähenemine või kohustuste · Faktooringfirmad: Väikefirma võib suurenemine ja mis vähendavad luua käibekapitali, müües oma debitoorset
- krooni ulatuses rahalisest panusest ehitusmaksumuse katteks. 22 11.3. Bilansiprognoos PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOHUSTUSED Hankijate maksmata arved 24 685 24 729 Viitvõlad 1 399 Tulevaste perioodide tulu 450 000 427 500 Lühiajalised kohustused kokku 0 474 685 453 628 0 Pikaajalised laenud, kapitalirent Pikaajalised kohustused kokku 0 Kohustsed kokku 0 474 685 453 628 0 OMAKAPITAL Osakapital nimiväärtuses 50 000 50 000 Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum 149 761 Aruandeaasta kasum 149 761 95 248 Omakapital kokku 0 199 761 295 009 0 PASSIVA KOKKU 0 674 446 748 637 0
välislaenud. 7. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 8. Laenukontorite laenud pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 9. Laenud eraisikutelt. 10. Investeerimisfondid. 11. Liising tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. 27 B. Kasutusliising (kasutusrent) renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1
kolmekordistunud. 1998. aasta uueks arengujooneks oli mitteresidentse strateegilise välisinvestori kaasamine. Võrreldes Euroopa keskmise suurusega kindlustusseltsidega on eriti suur disproportsioon omakapitali ja käibe vahel elukindlustuses. Liisinguturg on viimastel aastatel väga kiiresti arenenud ning põhiliselt pankade tütarettevõtetena toimiv, saavutades kindla rolli pangagruppide poolt pakutavate finantsteenuste osana. Instrumentide lõikes on kõige enam levinud kapitalirent, teiste toodetena pakutakse kasutusrenti, faktooringut ja eraisikutele kaupade järelmaksuga ostu-müüki. Liisitud kaupade struktuuris domineerivad era- ja kommertssõidukid ning investeerimiskaubad. Välismajandussektor. Välismajandussuhted on olnud väikese ja avatud Eesti majanduse arengu mootoriks. (vt tabel 3). Tähelepanuväärivaim tulemus oli üleminekuprotsessi alguses toimunud väliskaubanduse ümberorienteerumine idasuunalt (80% impordist ja 90% ekspordist) läände.
1. Teehoiu ökonoomika aine a. Veondus - majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka - Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne - Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee...
c. Laofinantseerimine Tagatiseks on ostetavad, laos või teel olevad uued sõidukid · Limiit minimaalselt 200 000 eurot · Maksetähtaeg kuni 180 päeva · Laovarud kuni 80% ulatuses · Periood kuni 12 kuud d. Liising · Eksportliising välismaine partner rendib kodumaiselt tootjalt liisingfirma vahendusel mingid seadmed · Importliising kodumaine firma rendib liisingfirma vahendusel välispartnerilt seadmeid. * Eriliigid: autoliising, kommertssõiduki liising, kasutus- vs kapitalirent, müügi- tagasirent, järelmaks e. Ettevõtlustoetused Sihtasutus KredEx annab järgmiseid toetusi: - stardilaen - tehnoloogialaen - kapitalilaen - ekspordilaen EASi poolt antavad toetused: - arendustoetused - alustava ettevõtja toetused Maaelu Edendamise SA toetused: - kapitalisüst - laenud-toetused nagu Kredexil KIKi toetused: - keskkonnalaen 3. Tururiskid a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid):
finantseerimisallikaid, Lühiajalised kohustused (võlad hankijatele, lühiajalised laenud ja muu) on käibekapitali juhtimise teema. Pikaajalised laenud · tähtaeg üle aasta; · tähtaja ülempiiri ei ole, kuid reeglina mitte üle 10-12 aasta; · riskide maandamiseks nõuab pank tagatist; · tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel liisingfirmalt üle liisijale. Kapitalirent sobib juhul, kui objekt soetatakse eesmärgiga see lepingu lõppedes endale välja osta. Liisingu põhieelised rentniku jaoks on järgmised: · liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiil- sena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb
Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb liisitav vara liisija bilanssi arvele ja ta arvestab sellelt ka kulumit. Selle juures on positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi23. Kapitalirendi puhul on tavaliselt esimene sissemakse 1030%. Mõnikord pakutakse ka ilma sissemakseta liisingut. Sellisel juhul tekib väga vähe levinud situatsioon, milles projekti saab finantseerida 100% laenukapitaliga. Kasutusrent on tavaliselt kallim kui kapitalirent. Põhjuseid on mitmeid. Näiteks võib tekkida probleem sellest, et vara vananeb moraalselt ja seda on raske uuesti uuele rentnikule liisida. Teiselt poolt pakub kasutusrendileping eelist ka rentnikule, sest selle võib lõpetada enne tähtaega ja sellega ei kaasne sanktsioone. Eestis oli kuni 1. maini 2005 populaarne kinnisvara liisimine. Sel hetkel toimunud käibemaksuseaduse muudatus tegi aga kinnisvara liisimise ebaratsionaalseks, sest lisandus käibemaks
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvaldusesse tasu eest. Liisingfinantseerimise eelised: · võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja · paraneb maksevalmidus · liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski. Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed katavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle rendileandjale Intressimaksed kulusse Kõik maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma
47 3. Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 4. Laenud eraisikutelt. 5. Investeerimisfondid. 6. Liising – tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) – renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. B. Kasutusliising (kasutusrent) – renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal Erinevad ettevõtted omavad erinevat kasvupotentsiaali. Sageli jaotatakse uusettevõtteid järgmiselt: 1. Elustiili ettevõtted 2
• Liisinguvõtjal jääb sageli õigus osta vara liisinguandjalt (mõningatel juhtudel on see lepingu lõppedes kohustuslik). Müügi ja tagasirendi tehing (leaseback or sale-and-leaseback) – Ettevõte müüb mingi vara liisinguandjale ning lepib kokku vara tagasirentimises, st ettevõte saab tulu vara müügist, samas järgmistel perioodidel tasub ta vara kasutamise eest rendimakseid liisinguandjale. Võib olla nii kasutusrent kui kapitalirent. 27. Mis asi on fondiemissioon? Aktsiadividend ehk fondiemissioon – ettevõte suurendab aktsiakapitali olemasoleva omakapitali arvelt, st eelmiste perioodide kasumi arvelt (aktsiakapital kasvab ilma sissemakseid tegemata). Fondiemissioon võib toimuda: 1. olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega või 2. uute aktsiate emiteerimisega olemasolevatele aktsionäridele. 28. Miks võib aktsiate tagasiostu käsitleda dividendipoliitika otsusega?
TARU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA INSTITUTSIOONID) 1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentideg...
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ...
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid...
Kui selline vajadus puudub, soetatakse veok tavaliselt kasutusrendi lepingu alusel. Samas võimaldatakse ka sel juhul osta rendi- perioodi lõpul liisinguvara välja kokkuleppelise jääkväärtusega. Liisija soovil on võimalik ka liisingu- lepingu pikendamine. Veoautode ja haagiste soetamisel on üldlevinud liisingu liigiks kapitalirent. 496 17 Kuluarvestus ja kulujuhtimine Veokiga seotud kulude arvutamiseks on vaja teada selle läbisõitu vaadeldaval perioodil (kuu või aasta). Aasta läbisõidu saamiseks summeeritakse kalendrikuude läbisõidud või leitakse see kalendriaasta jooksul tekkinud odomeetri näitude vahena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
