Kool Klass Nimi KASUTUS -JA KAPITALIRENT Referaat Juhendaja: Nimi Linn Aasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................................... lk. 3 2. Kasutus-ja kapitalirent ........................................................................................... lk. 4 - tootjad ja vahendajad ........................................................................................... lk. 5 - kasutusrendid ....................................................................................................... lk. 5 3. Rentide kajastamine rentniku aruannetes ...................................................................
RTJ 9 Rendiarvestus Rakendusala Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes Olulisi mõisteid Rent kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine
Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest Kasutusrent on liisingutüüp, mille puhul ostab liisinguandja kliendi poolt valitud auto ning annab selle talle liisingperioodiks kasutada. Klient ei soovi saada sõidukiomanikuks. Kapitalirent on liisingutüüp, mille puhul saab klient liisinguperioodi lõppedes sõiduki omanikuks lisakuludeta. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingmaksed on tasutud. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa
raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust 10. Mis on sisemine ja välimine omakapital? Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon). Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). 11. Mis on laenu hind? Laenu hind on intress. 12. Millised võimalused on Eesti ettevõtetel laenu saamiseks? 13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale
00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA Võlad tarnijatele 84,468.75 Lühiajalised laenund (arvelduskrediit) 250,000.00 Lühiajalised laenud (kapitalirent) 0.00 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 334,468.75 Pikaajalised laenud (kapitalirent) PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 0.00 Aktsiakapital 750,000.00
..ka aktsia hinna ja tulu suhe. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel. Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju. 6.Suurendada omakapitali (e omafinantseerimist). i.emiteerides lihtaktsiaid, uusi osasid ;ii.jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist. FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (kahjum) Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega
eraldised. kohust.+pik.ajalised koh.+omakapital, omakapital=varad-kohustused, Põhivara: pikaajalised Pikaajalised: varad=koh+ok+aruandeaasta kasum, varad=koh+omakap-aruandeaasta kahjum, finantsinvesteeringud (aktsiad, pikaaj.laenukohustused (laenud, varad=koh+omakap+(tulud-kulud) väärtpaberid, pikaajalised nõuded), võlakirjad, kapitalirent, konvent. kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised või aktsiad, kohustuslik vahepeal olla.
NB! Kapitali eelarvestamisel mõistetakse võõrkapitali all ainult pikaajalisi finantseerimisallikaid, Lühiajalised kohustused (võlad hankijatele, lühiajalised laenud ja muu) on käibekapitali juhtimise teema. Pikaajalised laenud · tähtaeg üle aasta; · tähtaja ülempiiri ei ole, kuid reeglina mitte üle 10-12 aasta; · riskide maandamiseks nõuab pank tagatist; · tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel liisingfirmalt üle liisijale. Kapitalirent sobib juhul, kui objekt soetatakse eesmärgiga see lepingu lõppedes endale välja osta. Liisingu põhieelised rentniku jaoks on järgmised: · liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiilsena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb ettevõtte
12 Kasutusrendiga saab sõidukit soetada vaid juhul, kui vara müüja on Swedbanki koostööpartner, kes on valmis tähtaja lõppedes sõiduki tagasi ostma. Järelmaksuga saate soetada sõiduki eraisikult ja ettevõttelt, mis ei ole käibemaksukohuslane. Liisinguperioodi lõppemisel saate vara omanikuks. SEB pakub kahte erinevat tüüpi autoliisingut. Kapitalirent või kapitalirent jäägiga sobib, kui on soov saada auto omanikuks. Kapitalirent sobib ka juhul, kui tahate liisida autot, millele käibemaksu ei lisandu. Kasutusrent sobib, kui soovite autot kasutada vaid teatud aja jooksul. Liisinguperioodi lõpus võite auto tagastada. Tagastatav auto peab olema heas korras ning selle seisukord ja kulumine peavad olema vastavuses sõidukite loomuliku ja ebaloomulike kulumise määramise juhendiga. LHV pakub autoliisingut alates 3000 eurost. Sõiduki vanuse piirang ei tohi olla liisinguperioodi lõpuks mitte üle 12 aasta
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Põhivara kokku 0 0 0 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 0 0 0 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 0 0 0 0
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Põhivara kokku 0 0 0 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 0 0 0 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 0 0 0 0
eest. Laenugraafik Käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. Liising vara tagatisel antav laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisinguperioodi lõpuks. Järelmaks võimalda samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta. Valemid: Lihtintress FV=põhisumma x (põhisumma x protsent x periood). Liitintress FV=põhisumma x (1 + protsent)^periood. Inimene kui töötaja Tööjõud riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööhõive
Sotsiaalmaksuvõlg 0 19,800 Töötuskindlustusmaksevõlg 0 480 Käibemaksuvõlg 0 39,860 Intressivõlg 0 600 Dividendivõlg 0 28,000 Lühiajalised kohutused kokku 292,600 401,240 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 Aktsiakapital 462,400 462,400 Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480
Hoiused.Pensionid.Internetipank.Kindlustus. AS SEB Pank-Krediidiasutused(pangad)- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. AS Eesti Krediidipank-Krediidiasutused(pangad)- Stabiilsus, püsivus ja traditsioonid on Krediidipanka iseloomustavad märksõnad läbi tegevusajaloo. Eesti Krediidipank on vanim Eestis sama kaubamärgi all tegutsev universaalpank. Nordea Finance Estonia AS-Kapitalirent- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. Swedbank AS-Krediidiasutused(pangad)- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. AS DNB Pank-Krediidiasutused(pangad)- Eestis on DNB keskendunud parima teeninduse pakkumisele oma korporatiiv- ja liisinguklientidele. Sihtasutused (SA):
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -826 -1,652 -2,478 -3,304 Põhivara kokku 0 2,605 1,779 953 127 AKTIVA KOKKU 0 6,454 8,376 13,018 21,958 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 108 64 104 169
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Põhivara kokku 0 2,055 1,541 1,028 514 AKTIVA KOKKU 0 #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE!
7. Hankijatele tasumata arved 126803 110000 0 0 0 0 0 8. Maksuvõlad 0 12000 40000 40000 40000 40000 40000 Lühiajalised kohustused kokku 176803 147000 40000 40000 40000 40000 40000 Pikaajaline kapitalirent 864839 1060508 364508 0 0 0 0 Pikaajaline laen 0 0 2578944 1947360 1315776 684192 52608 Omakapital 9. Osakapital 700000 700000 1700000 1700000 1700000 1700000 1700000 10
· kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud) [5]. 4 Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Pikaajalisteks loetakse kohustust, mille maksetähtajani on üle ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem). Tavaliselt on pikaajalisteks kohustusteks laenud (võlad), võlakirjad, kapitalirent (liising), pikaajalised eraldised (nt pensioni eraldis) [3]. Enamasti tuleb pikaajaliste võlgade puhul maksta igal perioodil tagasi osa põhisummast ning intress. Bilansis kajastatakse pikaajaliste kohustuste all ainult kohustuste põhisumma, st ei näidata tulevaste perioodide intressi. See osa pikaajalisest kohustusest, mis kuulub tagasimaksmisele järgmisel aastal, kajastatakse lühiajalise kohustusena [1]. Nii lühi- kui pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis neljal kirjel:
millele lisatakse riskipreemia. Käendaja isik, kes tagab laenu tagasimaksmise. Hüpoteek -kinnisasja pant, mis tagab laenu. Liising - vara tagatisel antava laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: - Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. - Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisingperioodi lõpuks. - Järelmaks võimaldab samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta 5. Inimene kui töötaja POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!1234 6. Valitsuse osa majanduses Maksusüsteemid: - Proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -5 625 -13 125 -20 625 Põhivara kokku 0 119 875 185 375 218 875 AKTIVA KOKKU 0 188 767 499 357 914 395 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 27 075 30 965 47 303 Lühiajalised kohutused kokku 0 27 075 30 965 47 303
Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 1200 1 200 1 200 Immateriaalse põhivara kulum -120 -240 Põhivara kokku 1200 1 080 960 AKTIVA KOKKU 2015 3 986 6 068 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 1 376 676 Lühiajalised kohutused kokku 0 1 376 676 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0
lepingust, jääb käsiraha müüjale. Kui aga müüja loobub, peab ta raha tagasi andma kahekordsena. Viivis on makse, mida lepingu sõlmimisel pool kohustub maksma juhuk, kui ta lepingu täitmisega hilineb. Tavaliselt väljendatakse protsendina lepingusummast päevas. Leppetrahv on ühekordne summa, mida lepingu rikkuja peab maksma, kui ta lepingut korralikult ei täida. Bartertehing üldiselt sama, mis vahetusleping. Kapitaliliising ehk kapitalirent peale liisinguperioodi lõppu saab rentnik vara endale. Üürilepingusse tähtaja mittemärkimise korral loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Üüri võib tõsta ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi vaid siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Üürniku sõbrad ja tuttavad võivad seal elada kuni 1,5 kuud, siis on vaja üürileandja nõusolekut. Kommunaalteenused vesi, kanalisatsioon, elekter, telefon, gaas
- Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust - Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmisel kasutatakse: - Annulteekgraafikut A= laen x intressimäär 1-( 1 )n 1+ intressimäär - Lineaarset graafikut, kus põhiosa tagasimaksed on võrdsed ja intressi makstakse tegelikult jäägilt. - Fikseeritud graafikut- nagu lepingus kokku lepitud 6) Liising- rendisuhe, kasutusrent, kapitalirent 7) Faktooring- pank omandab nõudeõiguse Liigid: - Regressiõigus- kui maksed ei laeku, õigus tagasi osta - Regressi õiguseta 8) Pangagarantii, pank ei väljasta kliendile raha vaid tagab kolmandale osapoolele kliendikohustuse täitmise juhuks kui klient seda teha ei suuda. Tagatised: Tagatise eesmärk makse garanteerimine. Kindlam tagatis pangale on käendus, sest vastutus on solidaarne. Sissenõude võib pöörata käendaja vastu.
Tuua erialaseid näiteid ettevõtete kuludest. Tulud ja kulud 17)Lausendid ja kanded kontoristidele. 18)Kontode olemus 19)Tulu- ja kulukontode eripära 20)Töötasude arvestus ja deklaratsioon vorm TSD 21)Lisatasude olemus ja maksmine, milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu? 22)Käibe tekkimine ja deklareerimine 23)Pearaamat. Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine? 24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks. Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele sõlmitakse tagasiostuleping kas sõiduki müüjaga või mõne muu liisinguandja aktsepteeritud partneriga. See jätab
laenu. 33. Kaardimaksete korraldus- krediitkaardiga saab raha kasutada limiidi ulatuses, deebetkaardiga kontojäägi piires. 34. Liisingu olemus ja liigid Liisingleping on leping, mille puhul kasutab rentnik lepingu alusel tasu eest rendile andjale kuuluvat vara kokkulepitud perioodi jooksul. Liisinglepingud võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas vara omandiõigus rendiperioodi lõppedes läheb rentnikule üle (kapitalirent) või ei lähe üle (kasutusrent). Kasutusrent on rent, mida rentnik rendilepingu kohaselt saab lisanduvaid väljamakseid tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Rentnik maksab liisingufirmale vara kasutamise eest rendimakseid. Tegurid, mis kujundavad rendimaksete suuruse: vara
19. Põhivarade arvestus. Mis on kasulik eluiga ja kuidas seda määratakse. Põhivarade arvestuse tüüpkirjendid. Miks on oluline või vajalik põhivara maksumust kajastada erinevate aruandeperioodide RP-s. Materiaalne PV, Kinnisvarainvesteering, Bioloogiline vara. Kasulik eluiga on aeg aastates, kui kaua seda PV on otstarbekas kasutada. Tüüpkirjend D PV/biol.vara D KM K tarnijad/kapitalirent/pank/kassa 20. Kohustused, nende teke, erinevad kohustuste liigid, kajastamine raamatupidamisregistrites ja aruannetes Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes. Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta. Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta. 21. Omakapitali vajadus ja tähtsus. Omakapital tekib ettevõtte loomisel s.o omanike poolt tehtud investeering ettevõtte tegutsema hakkamiseks
Märkus: Mõõtühik: krooni Kasvavalt kokku on summeeritud ainult andmebaasis esitatud andmed. Allikas: Eesti Statistikaamet Tabel 2. Elektroonikasektori investeeringud EM014: ETTEVÕTETE INVESTEERINGUD PÕHIVARASSE JOOKSEVHINDADES --- Tegevusala (EMTAK 2008), Aasta ning Näitaja Investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) kokku, tuhat krooni ..arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 2005 390 311 2006 287 535 2007 237 249 2008 164 891 Allikas: Eesti Statistikaamet
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud 12 Lisa 5 Varud 13 Lisa 6 Materiaalne põhivara 13 Lisa 7 Kapitalirent 14 Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16
.................... 14 Lisa 5 Sidusettevõtete aktsiad ja osad.................................................................. 15 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud.......................................................................... 15 Lisa 7 Materiaalne põhivara................................................................................. 16 Lisa 8 Laenukohustused....................................................................................... 16 Lisa 9 Kapitalirent................................................................................................ 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele................................................................................... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18
aktsiaks. • Suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks. 8. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud... • ...võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. • ...esmasturgudeks ja järelturgudeks. 9. Rendilepingute liigid: • Finantsrent: kapitalirent, järelmaks • Kasutamata rent • Ostu-tagasirent • Kombineerimata rent 10. Finantseerimisallikad võib liigitada • Eraldatuteks ja mitteeraldatuteks • pikaajalisteks ja lühiajalisteks • tähtajalisteks ja tähtajatuteks 11. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitali hulka ei kuulu • FIE omakapital • Eelmiste perioodide jaotamata kasum • Aruandeaasta kasum/kahjum 12
vahetatakse kindlaks määratud valuutapaar spot-kursiga ning lepitakse kokku, et teises osas tehakse sama tehing vastupidises suunas kokkulepitud forward-kursiga.) valuutaoptsioon (on leping, mille raames üks osapool omandab õiguse, kuid mitte kohustuse kindlaksmääratud päeval tulevikus (optsiooni realiseerimise päev) teha valuutavahetus kokkulepitud kursiga.) Liising on vara finantseerimise skeem. Liisinglepingud jagunevad: kasutusrent kapitalirent Faktooring on tehing, millega ostetakse finantsnõudeid. Inkassoteenus: sularahaveo teenuste pakkumine varahoidmise ja seifi teenused Jaotuskanalid panganduses: telefonipank internetipank mobiilpangandus Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus · säästude säilitamise ebapiisav turvalisus · säästude parem kasutamine Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid pankasid kui: · hoiuste võtjaid · laenude andjaid
vähenemine ja mis suurendavad näiteks läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja · Liising firmad: Seadmete ja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; transpordivahendite kasutus- ja kapitalirent, mis on kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kättesaadav ka väikefirmadele. kaasneb varade vähenemine või kohustuste · Faktooringfirmad: Väikefirma võib suurenemine ja mis vähendavad luua käibekapitali, müües oma debitoorset
- krooni ulatuses rahalisest panusest ehitusmaksumuse katteks. 22 11.3. Bilansiprognoos PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOHUSTUSED Hankijate maksmata arved 24 685 24 729 Viitvõlad 1 399 Tulevaste perioodide tulu 450 000 427 500 Lühiajalised kohustused kokku 0 474 685 453 628 0 Pikaajalised laenud, kapitalirent Pikaajalised kohustused kokku 0 Kohustsed kokku 0 474 685 453 628 0 OMAKAPITAL Osakapital nimiväärtuses 50 000 50 000 Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum 149 761 Aruandeaasta kasum 149 761 95 248 Omakapital kokku 0 199 761 295 009 0 PASSIVA KOKKU 0 674 446 748 637 0
välislaenud. 7. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 8. Laenukontorite laenud pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 9. Laenud eraisikutelt. 10. Investeerimisfondid. 11. Liising tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. 27 B. Kasutusliising (kasutusrent) renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1
kolmekordistunud. 1998. aasta uueks arengujooneks oli mitteresidentse strateegilise välisinvestori kaasamine. Võrreldes Euroopa keskmise suurusega kindlustusseltsidega on eriti suur disproportsioon omakapitali ja käibe vahel elukindlustuses. Liisinguturg on viimastel aastatel väga kiiresti arenenud ning põhiliselt pankade tütarettevõtetena toimiv, saavutades kindla rolli pangagruppide poolt pakutavate finantsteenuste osana. Instrumentide lõikes on kõige enam levinud kapitalirent, teiste toodetena pakutakse kasutusrenti, faktooringut ja eraisikutele kaupade järelmaksuga ostu-müüki. Liisitud kaupade struktuuris domineerivad era- ja kommertssõidukid ning investeerimiskaubad. Välismajandussektor. Välismajandussuhted on olnud väikese ja avatud Eesti majanduse arengu mootoriks. (vt tabel 3). Tähelepanuväärivaim tulemus oli üleminekuprotsessi alguses toimunud väliskaubanduse ümberorienteerumine idasuunalt (80% impordist ja 90% ekspordist) läände.
- Ettevõtlustoetus - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) Kapitali- ja kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes Kasutusrent - Vara tagastatakse liisingperioodi lõpus liisinguandjale või ostab liisinguvõtja selle välja - Kasutusrendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid põhitegevuskuluna - Erandjuhtum täisteenusliising Kapitalirent - Vara omandiõigus läheb liisingperioodi lõppedes üle liisinguvõtjale - Kapitalirendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid rahakäibe aruandes ja tasumata põhiosa lühi- või pikaajalise kohustusena - Põhiosamaksete ja omafinantseeringu summa kapitaliseeritakse, st võetakse bilansis arvele põhivarana, ning amortiseeritakse
c. Laofinantseerimine Tagatiseks on ostetavad, laos või teel olevad uued sõidukid · Limiit minimaalselt 200 000 eurot · Maksetähtaeg kuni 180 päeva · Laovarud kuni 80% ulatuses · Periood kuni 12 kuud d. Liising · Eksportliising välismaine partner rendib kodumaiselt tootjalt liisingfirma vahendusel mingid seadmed · Importliising kodumaine firma rendib liisingfirma vahendusel välispartnerilt seadmeid. * Eriliigid: autoliising, kommertssõiduki liising, kasutus- vs kapitalirent, müügi- tagasirent, järelmaks e. Ettevõtlustoetused Sihtasutus KredEx annab järgmiseid toetusi: - stardilaen - tehnoloogialaen - kapitalilaen - ekspordilaen EASi poolt antavad toetused: - arendustoetused - alustava ettevõtja toetused Maaelu Edendamise SA toetused: - kapitalisüst - laenud-toetused nagu Kredexil KIKi toetused: - keskkonnalaen 3. Tururiskid a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid):
finantseerimisallikaid, Lühiajalised kohustused (võlad hankijatele, lühiajalised laenud ja muu) on käibekapitali juhtimise teema. Pikaajalised laenud · tähtaeg üle aasta; · tähtaja ülempiiri ei ole, kuid reeglina mitte üle 10-12 aasta; · riskide maandamiseks nõuab pank tagatist; · tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel liisingfirmalt üle liisijale. Kapitalirent sobib juhul, kui objekt soetatakse eesmärgiga see lepingu lõppedes endale välja osta. Liisingu põhieelised rentniku jaoks on järgmised: · liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiil- sena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb
amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru. Kasutusrendi eriliigiks on auto täisteenusliising. Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb liisitav vara liisija bilanssi arvele ja ta arvestab sellelt ka kulumit. Selle juures on positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi23. Kapitalirendi puhul on tavaliselt esimene sissemakse 1030%. Mõnikord pakutakse ka ilma sissemakseta liisingut
eseme(liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise ees. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvadusesse tasu eest. Miks kasutada liisingfinatseerimist? o Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja o Paraneb maksevalmidus o Liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed kattavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada rendileandjale Intressimaksed kulusse Kogu maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma
eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvaldusesse tasu eest. Liisingfinantseerimise eelised: · võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja · paraneb maksevalmidus · liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski. Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed katavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle rendileandjale Intressimaksed kulusse Kõik maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma
47 3. Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 4. Laenud eraisikutelt. 5. Investeerimisfondid. 6. Liising – tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) – renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. B. Kasutusliising (kasutusrent) – renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal Erinevad ettevõtted omavad erinevat kasvupotentsiaali. Sageli jaotatakse uusettevõtteid järgmiselt: 1. Elustiili ettevõtted 2
varuga? ● Tüüpilisim laenuteeninduse kattekordaja (DSCR) igal aastal – seatakse piir üldjuhul 1,3 ja 1,5 vahele sõltuvalt projekti riskist. 24. Mis on kasutusrendi olulisimaks eeliseks võrreldes kapitalirendiga? Kasutusrent (operating lease) – lühiajaline ja katkestatav leping, mille kohaselt rentnik saab kasutada liisinguandjale kuuluvat varaobjekti, kusjuures liisinguandja vastutab mõnikord kindlustuse, maksude ja rendiobjekti korrashoiu eest. Kapitalirent (capital or financial lease) – Rentnik tasub rendiperioodi jooksul vara väljaostumaksetena kogu vara maksumuse, intressid ja käibemaksu, vastutab rendiobjekti kindlustuse, maksude ja korrashoiu eest ning saab liisingperioodi lõppedes vara omanikuks. Lepingu katkestamine on keerukas ning eeldab üldjuhul kopsaka trahvi maksmist - Liisinguandja vastutab rohkem ja leping on katkestatav. - Sooritades tehingu kasutusrendi vormis on võimalik muuta kohustis bilansiväliseks. 25
Käibemaksu rendimaksetelt saab klient tagasi. Rendimaksed vähendavad maksustatavat kasumit Kapitalirendi (financial lease) puhul toimub annuiteetmaksetega vara väljaostmine liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit. Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud)
Käibemaksu rendimaksetelt saab klient tagasi. Rendimaksed vähendavad maksustatavat kasumit Kapitalirendi (financial lease) puhul toimub annuiteetmaksetega vara väljaostmine liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit. Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 25 6
amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru. Kasutusrendi eriliigiks on auto täisteenusliising. Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb liisitav vara liisija bilanssi arvele ja ta arvestab sellelt ka kulumit. Selle juures on positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi. 81. Mis mõttes erinevad reaalinvesteeringud finantsinvesteeringutest?
4. liisingumaksete suurus on stabiilne vaatamata inflatsiooni või turuintressimäära muutustele Liisingu põhiliikideks on: Kasutusliising (kasutusrent) mille puhul põhiliseks tingimuseks on et liisitava vara omandiõigus jääb liisingfirmale peale liisingulepingu lõppemist ja rentnikule jääb liisitava vara väljaostuõigus. Kasutusliising näeb lepingus kokkulepitud tingimustel ette katkestada leping rentniku poolt enne tähtaega. Finantsliising (kapitalirent) on sisuliselt põhivara rentimine täisväljamaksega liisimise perioodi jooksul nii, et lepingu lõpuks on kõik liisimisega seotud kulud kompenseeritud ja vara jääb rentnikule, kellele läheb üle ka selle vara omandiõigus. Finantsliisingu lepingut enne tähtaega lõpetada ei saa või ainult juhul, kui rentnik ostab vara välja enne liisinguperioodi lõppu. Liisitav vara võetakse rentniku bilanssi. Liisingumakse arvutamise metoodika 1
Kui selline vajadus puudub, soetatakse veok tavaliselt kasutusrendi lepingu alusel. Samas võimaldatakse ka sel juhul osta rendi- perioodi lõpul liisinguvara välja kokkuleppelise jääkväärtusega. Liisija soovil on võimalik ka liisingu- lepingu pikendamine. Veoautode ja haagiste soetamisel on üldlevinud liisingu liigiks kapitalirent. 496 17 Kuluarvestus ja kulujuhtimine Veokiga seotud kulude arvutamiseks on vaja teada selle läbisõitu vaadeldaval perioodil (kuu või aasta). Aasta läbisõidu saamiseks summeeritakse kalendrikuude läbisõidud või leitakse see kalendriaasta jooksul tekkinud odomeetri näitude vahena
annaabi.ee 
