Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim Kalevipoeg eesti Friedrich Robert Kalevipoeg, Kalev, Salme, Linda, Kalevipoja vanemate ja päritolu Faehlmannile ja Saare piiga, Olevipoeg kirjeldus, millele järgnevad
Kangelased on enamasti reaalselt elanud või sellisena esitatud isikud, sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Seikluskirjandus on üks vanimaid proosaliike. Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi kangelaste seiklustest. Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Seikluskirjanduse vanimaid liike on rüütli-ja pastoraalromaanid. Rüütliromaanid andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud eeskujuks. Nii seikluskirjanduses kui ka ajaloolises kirjanduses räägitakse kangelastest ning kangelaste seiklustest. Vahe on neil ainult selles, et ajaloolises kirjanduses on kõik reaalselt juhtunud, seikluskirjanduses on välja mõeldud. Arvustus on sisulühikokkuvõte, milles tuleb tähelepanu pöörata kõigele, mis on tekstis oluline ning see arvustuses välja kirjutada.
Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi kangelaste seiklustest (nt. Homerose eepose "Odüsseia" peategelase Odysseuse eksirännakud Trooja sõjast koju tulles). Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sealt on need kandunud kunsteepostesse (nt. Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipojas" peategelase käigud põrgusse ja võitlused Sarvikuga). Seikluskirjanduse vanimaid liike on rüütli- ja pastoraalromaanid. Rüütliromaanile andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud teistele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel De Cervantese "Don Quijote". Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu. Ka siin olid tegelasteks ideaalsed kangelased, kuid seikluslikkus jäi tagaplaanile, andes ruumi tunnete ja elamuste kirjeldusele. Taasavastati seikluskirjandus 19. sajandil, mil hakati kirjutama seiklusjutte rahvaloomingu või varasemate kirjanduslike ainete põhjal (nt. Alexandre Dumas
rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatud olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Nagu kangelaseepostes , tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet . Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Ka trubaduuride luule oli pühendatud südamedaamile. Ülistati armastatu ilu ja vooruslikkust,kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtumisel või temast unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti
Renessanss ja kirjanikud 1. Renessanss sai alguse 14. saj, antiikaja väärtuse ja maailmavaadete taassünd. Autor sai tähtsaks kui teose looja, tähtsamad: Aligieri, Petrarca, Giovanni Boccaccio, Shakespeare. Iseloomulik humanistlik maailmavaade- väärtustati inimest, tema erilisust, isikuvabadust. Inimest kujutati realistlikult, väärtustati maiseid rõõme. Õpetus asendus arutlusega. 2. Dante Aligieri 1265-1321 Lääne-Euroopa kirjanduse suur poeet, kõrgelt haritud, suureks eeskujuks pidas rooma kirjanikku Vergiliust. Tema esimene teos ,,Uus elu" koosnes põhiliselt luuletustest. Beatrici kujutas täiuslikuna, kirjeldatakse unistusi, kiindumust, armupiinu. ,,Jumalik komöödia" on ulatuslik poeem, kus kirjeldatakse eksinud inimese rännakut teispoolsusesse. Igas osas on 33 laulu, kolmikvärssides, koos sissejuhatava lauluga 100 laulu. Peategelane rändab Vergiliuse toel läbi 9 põrgu ringi, kus näeb patuste kannatusi...
rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. • Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, umbes kaheksandik värsse pärineb ehtsatest rahvalauludest Lühidalt siust- Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa
Ta oli vaimustuses lõunamaa kirgastest ja säravatest värvidest. Suurejoonelises lihtsuses kujutab ta oma parimal maalil ,,Alzeeria naised" kirevais rõivastes ilusaid idamaa naisi keset luksuslikku sisustust. Pärast Alzeeria-reisi vabanes Delacroix lõplikult pruunidest toonidest ja hakkas kasutama muinasjutulisi säravaid värve. Järjest rohkem hakkas kasutama vastandvärvide põhimõtet. Delacroix püüdis vältida kõike argist ja tavalist. Teda köitsid suured kired ja kangelasteod ning võitlus.Inimese traagiline võitlus stiihiaga jäi ta peamiseks teemaks elu lõpuni. Delacroix on maalinud ka portreid, maastikumaale, natüürmorte jne. Delacroix töötas täie pingega elu lõpuni ja suri 13.augustil 1863.a. Pariisi lähedal.
◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne ◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser ◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid ◦ Rahvusvaheliselt tuntakse teda samanimelise ooperi kaudu RÜÜTLIROMAAN Rüütliromaan: ◦ Enamasti värsivormilised ◦ Põnev ainestik ◦ Ajaloolised ja legendilaadsed pärimused ◦ Põhilised teemad armastus ja sõda ◦ Esines fantastilisi elemente: ◦ Sündmuste üleloomulikkus ◦ Muinasjutulisus ◦ Erakordsus ◦ Kangelasteod polnud rahva heaks, vaid rüütli enda au ja kuulsuse nimel ◦ Kasutati põhjana antiikkirjanduse teoseid Bütsantsi romaanid ◦ Kahe truu armastaja seiklused ◦ Üks kuulsamaid 13.sajandi „Aucassin ja Nicolette“ ◦ Armastus seatakse kõrgemale rüütlikohustustest ◦ Kohtab palju sentimentaalseid lugusid Muistsed keldi müüdid ◦ Pakub kõige rikkalikumat ainestikku ◦ Peategelaseks kuningas Artur ja tema kaksteist ümarlauarüütlit
Toimus kahevõitlus. Kahevõitluses toodi välja Cidi rüütlid ja vääritud väimehed, kes said hukka, väidetavalt Jumala tahtel, sest tema karistab halbu. Kuningas otsustas oma vea parandada, kui oli Cidile halvad väimehed välja valinud. Lähtus välisest särast ja uhkusest, mitte nime kuulsusest. Kuningas valis Cidi tütardele uued mehed välja. Sisu poolest on vähem kujundeid ja vähem muinasjutulikust kui ,,Rolandi laulus". Cidi peetakse kangelaseks. Tema kangelasteod on ainult materiaalsetel eesmärkidel vaja toime saata, mitte kuulsuse pärast. Puuduvad erakordsed rüütlitunded ja pole liiga emotsionaalne. Puudub kristlik element. Pere oluline. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos.
Parimal juhul öeldakse aitäh inimesele, kes suutis selle eepose kokku kirjutada, et meil nüüd on, mille üle uhkust tunda. Paljud inimesed peavad oma kangelaseks mõnda kuulsust, olgu selleks siis mõni muusik või näitleja. Milles seisneb nende kangelaslikkus, seda ei mõista keegi. Nad ei ole ju enamasti teinud midagi kangelaslikku. No võib-olla on teinud mõni muusik oma isiklikus elus mõne kangelasteo kedagi päästes, aga sedalaadi kangelasteod on tänapäeval ajutise tähtsusega korraks neid imetletakse ja siis unustatakse. Praegu paistab nii, et kui inimene on rikas kuulus ja ülbe siis peab ta kindlasti kangelane olema. Vähemalt on just need inimesed kõige rohkem meedia tähelepanu keskpunktis. Ja tõepoolest tahavad paljud tavalised inimesed just selliste ,,kangelastega" sarnaneda. Kõik sõltub sellest, mida inimene väärtustab - kui tänapäeval
NEID LUGUSID VÕIB PIDADA OMALAADSEKS RAHVAKIRJANDUSEKS VÄGA ARMASTATUD LUGULAULUD MITME SUGUSTE KANGELASTE VÄGITEGUDEST PÄRANDATI PÕLVEST PÕLVE SUULISELT PEATEGELANE TAVALISELT SENJÖÖRILE JÄÄGITULT USTAV RÜÜTEL ÜKS KUULSAMAID "ROLANDI LAUL" VAPRATEST JA USTAVATEST RÜÜTLITEST KÕIGE ARMASTATUMAD OLID LOOD KUNINGAS ARTURIST JA TEMA USTAVATEST KAASLASTEST KAHETEISTKÜMNEST ÜMARLAUA RÜÜTLIST KANGELASTEOD PÜHENDATI TAVALISELT OMA ARMASTATUD NEIULE SÜDAMEDAAMILE 12. SAJANDIST HAKATI KIRJUTAMA ARMASTUSLUULET NENDE AUTOREID JA ETTEKANDJAID NIMETATI TRUBADUURIDEKS KA NENDE LUULE OLI PÜHENDATUD SÜDAMEDAAMILE LINNADES LAULDAVAD VÄRSSJUTUSTUSED SUUNATUD FEODAALIDE JA VAIMULIKE VASTU NEID KUJUTATI RUMALATE JA AHNETENA NING NAERUVÄÄRISTATI KÕIKVÕIMALIKUL VIISIL PRANTSUSMAAL ERITI TUNTUD "REBASEROMAAN",
KANGELASEEPOS • VÄGA ARMASTATUD LUGULAULUD MITME- SUGUSTE KANGELASTE VÄGITEGUDEST • PÄRANDATI PÕLVEST PÕLVE SUULISELT • PEATEGELANE TAVALISELT SENJÖÖRILE JÄÄGITULT USTAV RÜÜTEL • ÜKS KUULSAMAID “ROLANDI LAUL” RÜÜTLIROMAANID • VAPRATEST JA USTAVATEST RÜÜTLITEST • KÕIGE ARMASTATUMAD OLID LOOD KUNINGAS ARTURIST JA TEMA USTAVATEST KAASLASTEST- KAHETEISTKÜMNEST ÜMARLAUA RÜÜTLIST • KANGELASTEOD PÜHENDATI TAVALISELT OMA ARMASTATUD NEIULE- SÜDAMEDAAMILE TRUBADUURIDE LUULE • 12. SAJANDIST HAKATI KIRJUTAMA ARMASTUSLUULET • NENDE AUTOREID JA ETTEKANDJAID NIMETATI TRUBADUURIDEKS • KA NENDE LUULE OLI PÜHENDATUD SÜDAMEDAAMILE LINNAKIRJANDUS • LINNADES LAULDAVAD VÄRSSJUTUSTUSED • SUUNATUD FEODAALIDE JA VAIMULIKE VASTU • NEID KUJUTATI
Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul". Alamast seisusest ringirändavaid muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad saatsid laulikut pillidel. Rüütlilaule esitasid ka naised, sest ristisõdade ajal olid nad rüütlikultuuris lausa austusega ümbritsetud. Rüütlilaulude teemadeks oli armastus, kangelasteod ja kangelased. Tuntuimateks rüütlilaulikuteks olid Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Adam de la Halle Põhja- Prantsusmaal ja Walther von der Vogelweide Saksamaal. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Mitmehäälsuse
eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Rüütliromaanid Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtamisel või temast unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused. Need olid suunatud feodaalide ja vaimulike vastu
Seikluskirjandus: Üks vanimaid proosa liike Vanimad liigid on rüütli- ja pastoraalromaanid Rüütliromaan-mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis on mõeldud teistele eeskujuks Pastoraalromaan- kujutati idülliliselt karjaste elu.(Tunnete ja elamuste kirjeldamine) Dumas, H.Pyle Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul ja peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse. Ajalooline kirjandus: Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas Victor Hugo, Walter Scott, Eduard Bornhöhe
jätkas kalevipoja kirjutamist Eesti Seltsi palvel Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet. Ta kogus lisamaterjali ja asus lugusid algul proosavormis kirja panema. Pärast kui ta oli tutvunud Kalevaga siis ta otsustas kirjutada regivärsiliste vormidena. Oskar Kallise "Kalevipoeg laudu kandmas" (1914) Kalevipoeg valmis 1853 aastal. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost. Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Esimene väljaanne levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnes eeposest lühendatud ja ümbertehtud jutustusi. Kokku on ilmunud 18 trükki. 3. Kalevipoeg rahva pärimuses Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla
kirjeldava või dialoogilise esitusega Eepika žanrid eepos romaan jutustus lühijutt novell laast ehk miniatuur reisikiri valm muinasjutt anekdoot jm Eepos eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm müütilise sisuga värsiline lugulaul tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid teemad: maailma loomine, looduskatastroofid, kangelasteod jpm Eeposed Maailma vanim eepos – sumerlaste „Gilgameš“ Vanakreeka eeposed, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost: „Ilias“ „Odüsseia“ Soome rahvuseepos „Kalevala“, koostaja Elias Lönnrot Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, autor F. R. Kreutzwald Romaan eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm
värssjutustus. Lee- keskaja rüütlikirjanduses levinud jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Kangelaseepos- väga armastatud lugulaul mitmesuguste kangelaste vägitegudest. Pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli tavaliselt senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kuulsaim eepos ,,Rolandi laul''. Rüütliromaan- vapratest ja ustavatest rüütlitest. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest(ümarlaua rüütlid). Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule, südamedaamile. Rebaseromaan- 13.saj keskpaiku Prants kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ,,Rebane Reineke''1498.a Roosiromaan- allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimene osa kirjutas 1230.aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279.aastal Jean de Meung
poole ning aastatel 19331935 valmis enamus 21 illustratsioonist. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" ilmus 1935.aastal Eesti raamatuaastal. Sisukokkuvõte Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest
Motette lauldi ka väljaspool kirikut ja said viimaks populaarseks seltskonnalauludena.Saadeti pillidega. 1324 keelati motetid kirikus. J)rüütlimuusika- Luuletamine – oma luulet hakatakse esitama lauldes. Laulmine - kitsas ringis, tekstides mainitaks seltskonnas viibivaid isikuid. Laulud 1-häälsed, saadetakse end pillil või palgatakse rändmuusik. Rüütlilaulikud on kõrgest soost - krahvi, hertsogi või kuninga seisusest. Peamiseks teemaks armastus ja oma kangelasteod. Lauldakse ka mitmeid jutustava sisuga saagasid: joogilaule, peolaule, ballaade, poliitilist satiiri ja pila, päevakajalisi laule. K)keskaegsed helilaadid- joonia, früügia, dooria, lüüdia, miksolüüdia. L)pillid- Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk. Löökpillid – trumm, kellamäng. Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid.
realitslikum. Figuurid maaliti mustaga punasele savipinnale, detailid kraaibti. Punasefiguurilises stiilis aga oli taust must ning figuurid jäid punase savi värvi ja detailid tehti pintslitega. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemdadel need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks piltjutustuse teemaks oli mütoloogilised jutustused, võitlused ja kangelasteod. Aja jooksul hakati kujutama igapäevaseid olustiku stseene. Peatükk 14: 1. Hellenism tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb varasemast kreeka kultuurist? Hellenism erineb varasemast kunstist sellepoolest, et hilisemal ajal segunes Kreeka kultuur kohaliku kultuuriga. 2. Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja tuleviku? Aleksander Suur 3. Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Väepealikud 4
Siiski ulatusid klassitsismi mõjud kaugemale 18. sajandisse ja Euroopast väljapoole (nt ameerika kirjanduse kujunemisel suunav roll, eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Petersoni, Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingus). Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjanduss. Tuntumad tragöödiakirjanikud olid Pierre Corneille (1606- 1684), kes saavutas kuulsuse tragöödiaga ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõkve kangelasteod, ja Jean Racine (1639- 1699), kes enamasti kasutas oma teostes kreeka kirjandusest ja mütoloogiast võetud sündmusi, aga ka Rooma ajalugu, idamaade ja isegi piibli ainestikku. Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694).
on ,,Laul minu Cidist" saanud hispaani rahvuseeposeks. Teoses võib tajuda teatud aristokraatiavastast hoiakut: Cidi uhked tiitlitega väimehed osutuvad pelgureiks, Cid ise aga on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne; sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. Cidist pajatavad kroonikad ja tema eluloo motiivid on pakkunud ainet hilisemale kirjandusele, näiteks Pierre Corneille' tragöödiale ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõlve kangelasteod. ,,Nibelungide laul" on kuulsaim teos keskaegsest saksa kirjandusest. 13. sajandi algusest pärineva eepose lõi tundmatu rändartist. Ta ei jutusta suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. Sarnanedes rüütliromaanile on ta võrreldes teiste Euroopa kangelaslugudega kõige traagilisem. See oli ka esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal.
mõõk. Sõjamehed kannavad ka pronksist turvist ning kiivrit ning nahkkilpi. Väejuhtide relvad võivad olla kaunistatud kulla ning emailiga. Enamik sõdureid võitleb jala, jõukamad kasutavad aga sõjavankreid. Lahingus puudub vägede keskne juhtimine, planeeritakse vaid kõige lähemal olevate meeste tegutsemist. Sõdurid õhutavad kaaslasi hüüetega, tapetud vastaselt röövitakse relvad ning turvised. Iliase maailm on paljuski julm sõjameeste maailm. Maksavad au ja vaprus, ning kangelasteod lahingutes. Mees võitleb mehega, vägilaste, nagu Achilleus või Hektor, jõud ületab palju kordi tavaliste sõjameeste oma. Au sees peetakse sõjalist üleolekut ja vaprust, sõjamehed küll kardavad surma, kuid hirm on põlastusväärne ja see tuleb alla suruda. Samas teadvustavad vastaspooled probleemide rahumeelse lahendamise võimalust, erinevate asjaolude ning suure võitlushimu tõttu jäävad niisugused katsed aga poolikuks.
ka drkirjanduses. H.Ibens- "Peer Gynt", "Nukumaja". Keskaeg- 5-15saj. Varakeskaeg- vanimad keskaegsed kloostrid, vanade käsikirjade uurimine, rahvuvah keel, lad keel- haritud inimene. Keskajal tekkis: eeposed, rüütliromaan, novell, ronett, ballaadid, madrigal, romanss, müsteerium, farss. Vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraamad. Eeposed- sisu jutustav, maailma loomine, kangelasteod, müstil sündm. *klassik E- tegelane 1heeros. *mütoloog E- rahvausul, tegel üleloomulikud. Tekkinud-rahvae. suuliselt. Iga e sisald oma maailma. Müüt- maagiline maailm. Eur 2 liiki: pimedad,sünged- germaani m; helged, optimistl- kreeka,rooma,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos) on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13
Varakeskaega ilmestas barbaarsus. Suur osa kultuurist, paganlikust rahvaluulest ja rahvaeepikast hävis. Kultuuri areng seiskus, sest rändamiste ja võitluste ajal polnud mahti aktiivseks kultuuriloomeks. 5. Nimeta kõige mahukam/kuulsam Euroopa kangelaseepos varakeskajast, millest see räägib? ,,Nibelungide laul" on kõige traagilisem, süngem ja mahukam eepos. Selle aluseks on suure rahvasterände aegsed sündmused (V-VI saj) ja tollane rüütlielu: kuningapoeg Siegfriedi kangelasteod, abielu, tema tapmine ja kättemaks. 6. Kes olid zonglöörid, huglaarid, spiilmannid kirjelda nende esinemisi. Need olid rändlaulikud, kes olid külades ja lossides rõõmutoojaks. Muusika põimus näitlemise, tantsu, nalja, aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Ei meeldinud kirikutegelastele, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kristlike ideedega. 7. Millised olid ühiskondlikud olud rüütelkonna kujunemisel 12/13 sajandil?
m.a. kuid oasisid peatükke tehti veel ka 9 saj pKr ümber. Daakumaracarita sanskriti keelne lugu, mis tõlkes peaks tähendama ,,printside seikluslood". Autor on kuulus Dandin. Teose ilmumis aeg 6-7 saj.maj. sisu: lugu räägib 10 prinsti seiklustest, kes on kõik mingilmääral oma pärandusest ilma jäänud. Ning selel ragajärjel lähvad otsima armastuts ja võimu. Võib öelda et see teos on lausa novelli maiguga. Harsacarita sanskriti keelne. (tähendab ,,Harsa kangelasteod").Autor on Bana, kes oli 7 saj indias sanskriti kirjanik ( ta oli kuningas Harsha nn ,,õukonna poeet"). Sisu: 8 pt. Imperaator Harsha eloloost. 2 esimest pt. Räägivad kokkuvõtlikult Harsha esivanematest ja tema varasemast elukäigust. kuntal Hinduismi mütoloogia. Shakuntala on imperaator Bharata ema ja Dushayana (Puravate dünastia looja). Tema nimi tähebdndab seda, et inimene kes on lindude kasvatada olnud( ta oli nümf). Tema traagiline elukäik. Autor Kalistada.5 saj. maj.
Oli olukord, kus vimehed veti ette. Lasti kohut mista relvadel. Toimus kahevitlus. Kahevitluses toodi vlja Cidi rtlid ja vritud vimehed, kes said hukka, videtavalt Jumala tahtel, sest tema karistab halbu. Kuningas otsustas oma vea parandada, kui oli Cidile halvad vimehed vlja valinud. Lhtus vlisest srast ja uhkusest, nime kuulsusest, mitte iseloomust. Kuningas valis Cidi ttardele uued mehed vlja. Sisu poolest on vhem kujundeid ja vhem muinasjutulikust. Cidi peetakse kangelaseks. Tema kangelasteod on ainult materiaalsetel eesmrkidel vaja toime saata, mitte kuulsuse prast. Puuduvad erakordsed rtlitunded ja pole liiga emotsionaalne. Puudub kristlik element. Perevrtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vhem uhkustamist. Rahvust listav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad) SAKSAMAA Nibelungide laul - Franz Fhmann Rahvuslik element puudub. Ei kneleta otseselt Saksamaast. Sndmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi vi Cidi lugu
Peirithoos jäi igaveseks vangi. Kui Herakles vabastas Theseuse vangistusest, leidis Theseus oma linna olevat võõrastes kätes ning põgenes Skyrosele Lykomedese juurde, kes ta salakavalalt tappis. Theseust võiks pidada Ateena linna Herakleseks. Kuna Ateena oli väga mainekas linn, vajas ta lihtsalt endale Heraklese suuruse mainega suurt kangelast, et tõestada ateenlaste suursugust päritolu. Theseuse puhul paistab silma tema moraalne langus, esimesed kangelasteod on kurikaelte vastu, järgmine võimu kindlustamiseks ja lõpuks ihade rahuldamiseks, mis viib tema surmani. Iason oli Tessaalia Iolkose Aisoni poeg. Tema onu Pelias tõukas Aisoni troonilt ja pärast troonikaotust saatis isa Iasoni salaja Pelioni mäele peitu, kus teda õpetas kangelaste õpetaja kentaur Cheiron. Lisaks oli Iasonil Hera soosing.Kord maskeerus Hera vanamooriks, kes tahtis jõge ületada, pärast Iasoni isetut abistamist, sattus ta jumalanna eriliseks soosikuks. Herat kandes
Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Samas tehti sõjas sageli ,,mitterüütellike" tegusid, nagi inimeste tapmine ja paljaksröövimine. 15) Selgitage mõiste ,,südamedaam" keskajal Rüütli südamedaam ei olnud sageli tema naine, vaid üks seltskonnadaam, keda rüütel ,,armastas", kirjutas talle armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja vaprust. Samuti kirjutati oma daamidele luuletusi. Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam. Rüütli armastus pidi olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja ütlema teistele daamidele ära. 16) Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga? Rüütliturniirid, kus rüütlid võistlesid omavahel
Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Samas tehti sõjas sageli „mitterüütellike” tegusid, nagi inimeste tapmine ja paljaksröövimine. 15) Selgitage mõiste „südamedaam” keskajal Rüütli südamedaam ei olnud sageli tema naine, vaid üks seltskonnadaam, keda rüütel „armastas”, kirjutas talle armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja vaprust. Samuti kirjutati oma daamidele luuletusi. Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam. Rüütli armastus pidi olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja ütlema teistele daamidele ära. 16) Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga? Rüütliturniirid, kus rüütlid võistlesid omavahel
vastu -jutustab Rolandi lengemist ja tema võitlustest -kujutatakse kokkupõrget Kristlaste ja muhameedlaste vahel HISPAANIA KANGELAS EEPOS ,,laul minu Cidist" -pärineb 12.sajandist, võitlus mauridega -püütakse ajaloolise täpsusega kõiki sündmusi kirjaldada -Cid on aadlimees töötab ennast lihtsast mehest aadelkonda SAKSA EEPOS ,,Niibelungide laul" -eepose aluseks on rahvaste rändamine Euroopas -kuningapoeg Siegfredi kangelasteod,tema abielu, salakaval tapmine ja ka kättemaksud -,,niibelungide laul" pärineb 13.sajandist SOOME JA EESTI EEPOSED ,,Kalevala" Soome eepos, ilmus 19 sajandil Sampo räävitakse(külluse sarv)-puruneb ja tükid lendavad mööda Soomet laiali ,,kalevipoeg" ilmus 1862.aastal, Soomes, eepose autoriks oli F.R.Kreutzwald, eepose põhitegelane on Kalevipoeg aineseks on rahvaluule,muistend ja legenid toompeale on metud Kalevipoja isa ja Ülemiste järv on tekkinud Linda pisaratest
kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide · 1)Mida uut tõi kirjandusse Boccacio? · 2)Kas ja kui oluline on kujutatava tõepärasus kirjanduses? · 3)Dekameroni on kujutatud kui ka inimlikuks komöödiaks, mida see võiks tähendada? · 4)Milles seisneb Boccacio humanism? Kurtuaasne kirj Romaan Teemad - sõjaretked Kangelasteod au ja kuulsus Ümarlauaromaanid Saadi ainestiku kuningas Arturist Püha Graal Püha õhtu söömaaeg Tänapäev-muinasjutud Kauplemine ja käsitöö Rahvas, kes olid vaesed said ka rikkamaks. Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus, argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu).
46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused. Näiteks Longose (2.-3. saj) romaan "Daphnis ja Chloe". Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne õilsa rüütli kangelasteod ja seiklused (kahevõitlused teiste rüütlite, lohede, kiskjatega, nõidused jm), mille ajendiks oli õilis armastus. Need olid mõeldud teistele rüütlitele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel de Cervantese (1547 -1616) "Don Quijote". 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi
46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused. Näiteks Longose (2.-3. saj) romaan "Daphnis ja Chloe". Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne õilsa rüütli kangelasteod ja seiklused (kahevõitlused teiste rüütlite, lohede, kiskjatega, nõidused jm), mille ajendiks oli õilis armastus. Need olid mõeldud teistele rüütlitele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel de Cervantese (1547 -1616) "Don Quijote". 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi
=Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud =Võtsid ristiusu vastu aastal 1000 =Säilitasid õiguse oma rahvausule Areneb kirjandus =Anglosaksi alfabeet =Panid kirja Skandinaavia rahvaloomingut Skaldilaulud =9 sajand =Laulikud ehk skaldid -Mõjukad ja sõjakad -Laulude peateema ajaloolised sündmused, genealoogia, ülikute kangelasteod Proosasaagad =12 sajand =Ladina kirjas =Ajalooline (10 11 sajand), mütoloogiline ,,Vanem Edda" =Islandist =Kirjanduse kõrgsaavutus =Osad lood on kirjas ka ,,Niebelungide laulus" =Muistendid ja müüdid Skandinaaviast ja mujalt põhjamaalt =Olid kangelaslaulud ja müütilised laulud =Vaprus on iseenda võitmine =Algselt käsikirjaline =Anglo-Saksi tähestikus
- kirjandusteosest sai müügiobjekt - 18.saj tekkis laialdane lugejaskond (võidukäik algas Danieli Defoe „Robinson Gruesoga“ ) Võrdlus eeposega - eepos on värsivormis - romaan on maisem žanr - on alati seotud kaasajaga Romaani tegelased - keerulised - mitmekihilised - ei ole muutumatud - ei ole kunagi absoluutselt valmis Alaliigid - seiklusromaan = kirevad elujuhtumid - rüütliromaan = õilsad kangelasteod - pastoraalromaan = karjaste elu - kriminaalromaan = mõrvamüsteerium - ajalooline romaan = ajaloost võetud ainestik - ulmeromaan = tegevus kujutatavas tulevikus - fantastiline romaan = väljamõeldud tegelased - perekonnaromaan = ühe perekonna argipäev - psüholoogiline romaan = tegelase hingeelu - arenguromaan = tegelase areng - sotsiaalolustikuline romaan = ühiskondlikud olud Romantiline romaan - tunnete esiplaanile seadmine
võis selle peale tulla. Aga sitsiillased ei andnud D-t Minosele, vaid, et Kreeta sõjaväe rünnakust (mis keeldumise korral oleks järgnenud) pääseda, kallasid vanni võtvale M-le paar katlatäit keeva vett kaela ja kõrvetasid ta surnuks ning teatasid, et tegu oli õnnetusega. D. naasis Ateenasse, kus troonile oli tõusnud Theseus ja süüdistused ära langenud. M. ja tema vend Rhadamanthys said pärast surma koos Aiakosega Hadese riigis kohtumõistjateks. 20. Theseuse elu ja kangelasteod Ateenlaste rahvuskangelane. Tema isa oli kuningas Aigeus. Theseus kasvas emakodus Lõuna- Kreekas. Enne ta sündi isa läks Ateenasse tagasi, jätnud enne ühte koopasse paari jalatseid ja mõõga, kattis need kiviga. Ütles naine Aithrale, et kui poiss (kui sünnib poiss) on küllalt tugev, et kivi kõrvale lükata ja asju kätte saada, siis võib tulla Ateenasse isa otsima. Theseus sai sellega hakkama, kui oli suureks kasvanud, aga enne, kui ta Ateenasse jõudis, sai
Satiir- Terav pilge, pahede väljanaermine ja naeruvääristamine. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused. Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne õilsa rüütli kangelasteod ja seiklused, mille ajendiks oli õilis armastus. Sekstiin- ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Släng- Ameti- huvirühma või nt õpilaste erikeel. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia (abab abab cdc dcd), prantsuse (abba abba ccd eed) ja inglise sonetiks (abab cdcd efef gg). Sonett koosneb 14. värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Itaalia ja
Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id. Eepika jaguneb saagadeks. ,,Ossiani laulud"- koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. 2. Islandi eepika, Vanem Edda (kenning) 885 lahkusid Lä- Norrast osad mõjukad ülikud, et mitte alluda kuningas Harald Kaunisjuuksele, ja jõudsid Islandile. Islandlased võtsid ise vastu ristiusu 1000. aastal. Hoogne kirjandustegevus. Skaldilaulud- viikingite kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Proosa saaga: 12. saj kirja pandud. Jagunevad: mütoloogilised, ajaloolised kirjutised- 9.-11. saj sündmused ,,Norra kuningate raamat" ja müütilised teosed. ,,Vanem Edda" on islandi eepos, mis sisaldab kõigi germaanalaste ja põhjamaalaste muistendeid, värsivormis. Selle käsikirja avastas 1643 Seinsson (45 pärgamendi lehte). Arvatakse, et see pärineb 13.saj lõpust. ,,Noorem Edda" on vanem luuleõpik". Kenning-sõnaline peitepilt, nt
Nimetus tuli sellest, et kuningas tavatsenud oma kaaslastega ümmarguse laua ümber pidutseda ja nõu pidada. Artur oli muistne Inglismaa kuningas, kes kunagi arvatavasti tõepoolest elas, kuid lood temast ja tema kaaslastest olid küll üsna muinasjutulised. Nagu kangelaseeposed, tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid, võitlesid kurjade röövrüütlitega ja tapsid hirmsaid koletisi. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule ( trubaduurid olid armastuslaulikud ) Alates 12. sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid hakati nimetama trubaduurideks. Ka trubaduurid oli pühendatud südamedaamile. Ülistati armastatu ilu ja vooruslikkust, kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtumisel või temast unistades.
Toimus kahevõitlus. Kahevõitluses toodi välja Cidi rüütlid ja vääritud väimehed, kes said hukka, väidetavalt Jumala tahtel, sest tema karistab halbu. Kuningas otsustas oma vea parandada, kui oli Cidile halvad väimehed välja valinud. Lähtus välisest särast ja uhkusest, nime kuulsusest, mitte iseloomust. Kuningas valis Cidi tütardele uued mehed välja. Sisu poolest on vähem kujundeid ja vähem muinasjutulikust kui „Rolandi laulus“. Cidi peetakse kangelaseks. Tema kangelasteod on ainult materiaalsetel eesmärkidel vaja toime saata, mitte kuulsuse pärast. Puuduvad erakordsed rüütlitunded ja pole liiga emotsionaalne. Puudub kristlik element. Pereväärtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad). 5. Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub
Moraalinormide rikkumine võrdsustatakse patuga ja seetõttu kardetakse karistusi ja palutakse jumalatelt pattude andeksandmist. Jumal Marduk loob maailma tapetud jumala kehast: ühest poolest maailma ja teisest taeva. Inimene luuakse teise, tapetud reetliku jumala verest. Sellest tehakse järeldus, et inimene on loomult halb. Selline jumala kehast loodud maailm esineb ka põhja mütoloogias. Gilgames on maailma vanim eepos ja tuntuim vanade idamaade eepos. Kuningas Gilgamesi kangelasteod surematuse saladuse otsingul. Sumerite arusaamad surmast säilivad semiidi usundis. Gilgamesi öeldud lause, mis väljendab Mesopotaamia maailmavaadet: Inimene peab leppima surelikkusega, sest kui jumalad lõid inimese, võtsid nad endale elu ja andsid inimesele surma. Assüürias hakatakse rõhutama, et kuningas peab hoolitsema oma rahva, eriti leskede ja orbude eest. See ilmneb ka uusaastapüha rituaalis, kus kuningas pidi pattu kahetsema:
kangelaslaul) Keskaeg 5 saj-15 saj, Euroopas kuni 1000 aasta jooksul kirja pandud teosed. Islandi kirjandusel on oluline osa varasemas keskaja kirjandusesislandi kiri ja kirjanduselu kujunes välja seoses ristiusustamisega 1000. aastal, mil ristiusk sai Islandil riigiusuks, eraelus säilis rahvausk. Vanim osa Islandi kirjanduses on skaldilaulud skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid. Peateemaks oli skaldilauludes ülikute kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on "Vanem Edda", Islandi eepos, mis koosneb paljudest saagadest, sisaldades muinasskandinaavlaste ja germaanlaste pärimusi. "Vanem Edda" leiti 1643. aastal. "Eddas" on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete
õpetussõnu. Müüdid näitavad põhjamaade asukate uskumust ja eluolu. „Kalev Eesti 1998 F. R. Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate ipoeg“ Tiritamm Kreutzwaldi järgi kirjeldamisega. Järgnevad tema kangelasteod. Kui Tallinn lastele jutustanud Kalevipoeg sureb paneb vanaisa ta põrguväravaid valvama. Eno Raud „ILIAS Itaalia 1997 Koolibri, Mart Aru Iliase tegevus toimub Trooja sõjas 10. aastal. Eepos räägib Trooja koostöös ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Achilleuse
/ / 3. Hoopis naljakas lugu juhtus viimati Türil joodik läks uulitsale ja ilma püksata pärast kainema peaga suur oli häbi sel Jüril Türi rahvas sai naerda naeris: ha ha ha ha / / (Jüri Üdi.) kurtuaasne kirjandus rüütlikirjandus, mille õitseng algas Lõuna- Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikaga. Hiljem kirjutati ka rüütliromaane. Rüütlikirjanduse õitseaeg oli 12.14. sajand. Kurtuaasse kirjanduse aineks on eelkõige rüütlite seiklused, kangelasteod, armastus, naudingud. Rüütlikirjandusel oli oluline osa kirjanduse kunstilisuse arengus. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. Antiikajal jagati kõned õiguslikeks, arutlevateks ja pidulikeks. Tänapäeval liigitatakse kõned olmekõnedeks (tervitus-, õnnitlus- ja tänukõne), informeerivateks (loeng, ettekanne, informatsioon) ning poliitilisteks (kihutuskõne, poliitiline kõne).
Mask oli poolmask, kunagi ei kandnud habet. Vöö vahel ka midagi, nt arlekiinikepp, millega tehakse võlutrikke, võis olla ka mantel üle heidetu, see oli siis lühike. Kapten: esineb juba rooma komöödiates. Hispaanlase paroodia, algselt oli aga itaallane. Hooplemine ja kiitlemine omane. Kiidab oma ilu, rikkust ja tarkust, tegelikult on lollpea ja argpüks. Põhiülesanne olla see, kes tegelikult ei ole. Lõputu sõnamulin, publikut lõbustas bravuursete liigutustega. Tema enda kangelasteod tema põhiteemaks. Üsna hale figuur. Ebaedu, teda petetakse ja ta naerdakse välja vanameestega ühes reas. Blebei, kes tahab olla ühes reas aristokraadiga. Nimed võisid olla nt Spaventrum, Scaramuccio, Matamorus (mauride tapja). Francesco Andreini oli üks kuulsamaid kapteneid. Mõni groteskne detail pidi rõhutama tema sõjaväelisust, maski tavaliselt ei kadnud, kuid vahel võis see olla. Noored armunud: eruditast laenati, ilma nendeta ei saanud olla täisväärtuslikku süzeed
alles alates 18. Saj (I. Kant) ja leidis edasiarenduse 20. Saj. · Ülev- suursugune, majesteetlik, lõpmatu, vägev, vormitu, väljub asjade-nähtuste harilikust mõõdust · Võib mõjuda ligitõmbavalt või eemaletõukavalt (Kant) · Ülev võib olla: loodus, jumala kohalolu arhailise ajastu kunstiteoses ja rituaalides (Hegel), traagilise kangelase moraalne vaprus (Schiller), kunstiteos (Beethoveni 9. Sümf), inimese kangelasteod looduse alistamisel (NSVL näitel) · Marxismi jaoks ülev inimese käitumine, mis loob humaansema ühiskonna ILUS · Esteetika põhimõiste, abstraktne mõiste, mis on tihedalt seotud inimeseks olemise põhiküsimustega, tegelikkuse meelelise aluse tunnetamisega · Filosoofia põhimõiste, ilu mõistmisega tegeleb filosoofia haru esteetika, kuid ilu on ka üks metafüüsika, kosmoloogia ja teoloogia mõiste
oma 6. sajandil oma gootide ajaloos. Teiseks paralleelseks traditsiooniks oli Skandinaavia traditsioon, aga mis ei olnud sel moel kirjalikult fikseeritud nagu ladina traditsioon ja kus Eesti ala oli reaalne piirkond, kus laevasõitudel mööduti. See oli siis Estland - paikkond, kus elavad rahvas eistre (idapoolne), seda on nimetatud ruunides ja saagades, kui saagad jutustavad kangelastegudest, kuulsate meeste suurtest asjadest, siis mida kaugemal, seda suuremad kangelasteod. Tuleb leppida asjaoluga, et 6.-10. sajandi saagad jäävad muinasloo ja ajalooliste sündmuste piirile. Nt Inglingid - Snorri oli kirjanik või oli rahvapärimuse kirjapanija. Kuningas Ingvari ajaloolisus pole 100% kindel. Saagade järgi toimusid Eestisse sõjakäike, nad maksid kuningale makse. Me võime kindlad olla, et nad käisid siin. Me võime kindlad olla, et toimus kaubavahetus Skandinaaviaga, aga me ei saa olla kindlad, kas need retked toimusid
Toimus kahevõitlus. Kahevõitluses toodi välja Cidi rüütlid ja vääritud väimehed, kes said hukka, väidetavalt Jumala tahtel, sest tema karistab halbu. Kuningas otsustas oma vea parandada, kui oli Cidile halvad väimehed välja valinud. Lähtus välisest särast ja uhkusest, nime kuulsusest, mitte iseloomust. Kuningas valis Cidi tütardele uued mehed välja. Sisu poolest on vähem kujundeid ja vähem muinasjutulikust kui ,,Rolandi laulus". Cidi peetakse kangelaseks. Tema kangelasteod on ainult materiaalsetel eesmärkidel vaja toime saata, mitte kuulsuse pärast. Puuduvad erakordsed rüütlitunded ja pole liiga emotsionaalne. Puudub kristlik element. Pereväärtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad). "ROLANDI LAUL" "LAUL MINU CIDIST"
annaabi.ee 
