Tänapäeva kangelane (1)

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Kreeka Vanim Periood

Kuid me unustame alati ära tõe, et paljud müüdid ja legendid, mida tänase päevani harrastatakse rääkida oma lastele ja kasutada on pärit just Klassikalise kreeka ajastu eelnevast perioodist. Vana kreeka ajastust pida täna päeval tuntakse kui Kreeka -Mükeene kultuuri. Kreeka- Mükeene kultuuri ajastu oli väga rikkalik paljudes tegurites. Sellest ajastust on pärit Heraklese müüd mida on paljudes vormides tänapäeva inimeste ette toodud. Homeros kirjutas siis oma surematud eeposed ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" millest kirjeldatakse Trooja linna hävitamist ja Itaka kuninga Odysseuse eksirännakuid. Samal ajastul kujunes ka välja Kreeka usund, mille hiljem võttis üle suur ja uhke Rooma impeerium, mis kujundas selle oma keele ja põhimõtede järgi. Kreeka-Mükeene kultuur on paljuski Klassikalise kreeka kultuuri ja tänapäeva elu aluse panija, kuid me kippume seda alati unustama.  Article I

Ajalugu

20

doc

Vana-Kreeka

 Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad. Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi. Ka ahhailased tuntsid kirja ja seda suudavad ka tänapäeva teadlased ka lugeda. Ahhailased vallutasid kreeta ja teisedki Egeuse mere saared. Mükeene lõvivärav. Tume ajajärk Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks ajajärguks.kreekas polnud enam riike ja lossid olid maatasa tehtud ning isegi kiri ununes. Tumedal ajajärgul võeti pronksi asemel kasutusele raud. Kreeka müüdid. Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest

Ajalugu

6

docx

Antiigi kirjanikud, tragöödia leksikon, antiigi kirjanduse mõju prantsusmaale, saksamaale, inglismaale, inimtüübid kokkuvõte

raamistikus. Kirjandusliku karakteri määratlus: karakter ja eetos. Karakteri mõiste aja jooksul on muutunud. Theophrastosel tähistas see inimesele üldiselt omaseid tüüpjooni või ­ omadusi, praegu aga antakse selle sõna all kolm erinevat tähendust: · Loomus või iseloom, omaduste kogum, mis eristab üht isikut, nähtust või gruppi teistest, s.o karakter psühholoogilises tähenduses. · Kirjandusteose tegelane, loo kangelane · Kirjanduszanri määratlus, mis tehnilise terminina tähistab eredatele tüüpidele rajatud teoseid. Karakterimõiste juurde kuulub ka kasvatustemaatika. Karakteri põhiomadused pole kaasasündinud, vaid kasvatuse, hariduse ja ümbruse poolt ,kujundatud. Karakterit saab kujundada, kasvatatada, treenida ­ selline käsitlus langeb kokku ka Aristotelese eetose ­ teooriaga. Karakteriavalduste hindamisel mängib suurt rolli teadmine, mida peetakse ühiskonnas positiivseks.

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

18

docx

kirjandus 2020 talv

Mäed, jõed, metsad – kõik põlesid. Phaeton soovis vaid oma piinade lõppu. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Zeus karistas piksenoolega Phaetonit ning Phaeton kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, Päikese ja Heliose tütred, tulid hauale venda taga nutma. Nad muutusid paplipuudeks. 14. Kangelased enne Trooja sõda - Theseus Theseus oli ateenlaste suur kangelane, tema isa oli Ateena kuningas Aigeus. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima. Kuigi merd mööda oli lihtsam tee, valis Theseus raskema retke, sest ta tahtis suur kangelane olla nagu Herakles, kes oli tema nõbu. Teekond oli pikk ja raske, ent Theseus tappis kõik röövlid

Kategoriseerimata

12

doc

VANAKREEKA TEATER

Komöödia ja saatürdraama maskid ning rõivad olid veidrad ja kohmakad. Kõiki osi, ka naiste omi, esitasid mehed. traagiline ­ Aristotelese ,,Poeetika" järgi on traagilise eelduseks paatos ­ läbielatud kannatus; kannatusi põhjustav tegu ­ selleks saab olla inimlikul küündimatusel põhinev eksimus, kuid see ei tohi olla alatu kuritegu, vaid niisugune, et kannatused tunduksid põhjendatud ja siiski teenimatud; ebatavaline, kuid mitte üleinimlik karakter ­ kangelane peab olema keskmisele  4 inimesele mõistetav, temaga peab saama samastuda, et ärkaks kaastunne ja, kui vaja, ka hirm. Traagilise käsitlus saavutab eesmärgi, kui ta vapustab ­ tekib katarsis. Näitekunstis näeb Aristoteles elu jäljendamist ­ mimesis. Jäljendamise abil tekitavadki näitlejad hirmu ja kaastunde elamuse, katarsise (puhastus, lahendus, teeb meele lahedaks) .

Kultuur

14

doc

Müüt ja mütoloogia eksam

vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia tormi- ja äikesejumal Tesubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina. Tähelepanuväärne on ka see, et Illujanka müüdi peamine motiiv ­ võitlus jumaliku kangelase ja kurjuse kehastuse ehk koletisega (siin lohe Illujankaga) ­ meenutab mitte ainult Kreeka Pythoni tapmist Apollo poolt (Zeus ja Typhon) või India müüte (Indra ja Vritra võitlus), milles kangelane võidab madu, lohe või draakonit, vaid ka Mesopotaamia, Ugariti, Foiniikia ja Vana Testamendi ja isegi kristlikust (nt Püha Jüri ja draakon) kultuuriruumist pärinevaid sarnaseid mütoloogilisi motiive. Kõik need kolm lugu ­ ,,Illujnka ja Tesub", ,,Anzu eepos", ,,Enuma elis" ­ on tihedalt seotud uue aasta pidustustega ning kuningavõimu legitimeerimisega Mesopotaamias, Süürias ja Anatoolias. Lohe

Ajalugu

11

odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

See räägib neile, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tuevikku. Kreeklased said selle mehe kätte ja see rääkis neile, et Trooja linn ei lange enne,kui Trooja linna vallutamiseks kasutatakase Heraklese vibu ja nooli. Kuid uba oli selles, et need nooled ja vibu jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata ja pesitseb nüüd kuskil saarel. Odysseus läheb meestega sinna saarele ja saab vibu ja nooled ning kutsub kangelase Troojasse, kus kangelane tapab Parise. Kuid trooja ei lange ikka. Kreeklased saavad teada, et Troojas asub Pallas Athena püha kuju ja Trooja püsib kujuga võitmatu. Siis see varastatakse, kuid ikka ei lange. Siis mõtles Odysseus, et tuleks ehitada hobune, mis on seest tühi ja paigutaa sinna sisse üks sõjameeste jõuk. Ülejäänud vägi purjetab minema. Kaldale jääb vaid üks kreeklane, kes valetab Troojalastele, et kreekalsed said aru, et neil ei õnnestu Troojat vallutada. Ning lepitamiseks

Kirjandus

44

rtf

Müüt ja mütoloogia eksam

Agnil on kaks palet: leebe ja raevukas.Agni ilmub taevasse välgu kujul ning teda peetakse üheaegselt nii julmaks kui ka heaks: kuigi ta hajutab pimedust, neelas ta kohe pärast sündimist oma vanemad ning õgib tuleriitadel aplalt surnukehasid. Võib kinkida surematust ja puhastada inimesed pärast surma pattudest. Varuna on vedades kirjeldatud kui tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Taeva ja universumi vaimne valitseja.Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. arasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist; ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada; nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat.Teda on kujutatud püünisega, millega ta seaduserikkujaid püüab. Makkara on merekoletis, kellel Varuna sõidab Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor. Õhusfääri

Kirjandus

Kommentaarid (1)