Rüütlikirjandus (0)

RÜÜTLIKIRJANDU
S
Iseloomulik:
◦ Prantsusmaalt
◦ Ilmalik
◦  Rahvaluulest  lähtuv
◦ Aadliseisusele mõeldud
◦ Armastusteema
◦ Daamikultus
◦ Rüütlielu- ja vooruste  idealiseerimine
◦  Lüürika  on vormirikas
◦ Eepika on  seiklus - ja fantastikaküllane
RÜÜTLILUULE
Rüütliluule:
◦ teise nimega Provanssaali luule
◦ Frangi riigi aladel kujunenud uutest rahvastest lõid endale pisut teise kirjakeele
◦ Sealsete vabade rüütlite vaim pani aluse ka provanssaali rüütliluulele
◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust 
◦  Kõrgaeg  12.-13.sajand
◦  Trubaduurid  e. rändajad  laulikud , kellest nüüd said nimedega
   tuntud  luuletajad  ja  heliloojad
◦ Säilinud üle 2500  luuleteksti
◦ Väljendas elurõõmu,  noorust , kaunidust, harmooniat, armastust,
   seiklust, kirge ja naudingut.
◦ Võeti kasutusele riim, igal real eraldi muusikaline  fraas
Rüütliluule liigid:
KA
K N
A TS
T OO
O N
O
3-7 s
  a
s l
a mi
m st
s  
t ja
j  
a
SIR
S
V
IR E
V N
E TEE
TE S
E  
TEN
TE SOO
S
N
refr
f ää
ä ni
ä st
s  
t koo
ko s
o ne
s
v 
v
Har
Ha il
i ikult 
t
Luuletus
t ,
us  mi
m s
i  on
 o  
lüüriline , 
, e
  nam
a as
a t
s i
t  
kant
ka s
nt oo
o nv
o
orm
o
il
i ine 
üles 
s eh
e it
i a
t t
a u
t d k
d ah
a e 
ar
a ma
m s
a t
s us
t t
us e
t e
e ma
m l
a ine 
e
sõ
s t
õ t
t a
t m
a i
m neku laul
a
po
p e
o edi
d  vai
a dl
d usen
e a
luuletus
t
PA
P STO
S
REL
E L
L
AL
A B
L A
Ka
K h
a ek
e õne
õ
li
l ne 
e
Hom
Ho m
m iku
i
la
l u
a l 
l
luulet
e u
t s 
s rüütl
üt i 
i ja 
ja
öi
ö s
i elt
l  
t rom
ro a
m n
a ti
t l
i is
i elt
l  
t
kar
ka jusneiu 
koh
ko tum
t
i
um se
s lt 
t
koh
ko tum
t
is
i e
s st
la
l h
a kudes
e
ROMANS
N S
S
SE
S R
E EN
E A
N
Kui
K  ar
 a ms
m a
s m
a a s
a õ
 s t
õ t
t a
t  
a
Õhtu
ht la
l u
a l 
l da
d a
a m
a i
m  
või
õ  
i me
m rele saa
a t
a nu
t
d 
d
akn
a
a a
a l
 a l
nei
e u kae
ka be
b la
l u
a l
Rüütliluule mujal maades
◦ Kandus edasi Saksamaale ja Itaaliasse
◦ Saksa aladel tegid meisterlaulikud oma  tsunftid
◦ Sellega sai rüütlikirjandusest käsitööharu
◦ Minnesang – Saksa rüütliluule nimetus
◦ Minnesinger – lauliku nimetus
◦ 12.sajandi minnesangi esindaja Dietmar von Aist
◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne
◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser
◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid
◦ Rahvusvaheliselt tuntakse teda samanimelise ooperi kaudu
RÜÜTLIROMAAN
Rüütliromaan:
◦ Enamasti värsivormilised
◦ Põnev ainestik 
◦ Ajaloolised ja legendilaadsed pärimused
◦ Põhilised teemad armastus ja sõda
◦ Esines fantastilisi elemente:
◦ Sündmuste üleloomulikkus
◦ Muinasjutulisus
◦ Erakordsus
◦ Kangelasteod polnud rahva heaks, vaid rüütli enda au ja kuulsuse nimel
◦ Kasutati põhjana  antiikkirjanduse  teoseid
Bütsantsi  romaanid
◦ Kahe truu  armastaja  seiklused
◦ Üks kuulsamaid 13.sajandi „Aucassin ja Nicolette“
◦ Armastus  seatakse  kõrgemale rüütlikohustustest
◦ Kohtab palju sentimentaalseid  lugusid
Muistsed keldi   müüdid
◦ Pakub kõige rikkalikumat ainestikku
◦ Peategelaseks kuningas Artur ja tema kaksteist 
ümarlauarüütlit
◦ Artur  vapruse , õilsuse, halastuse eeskuju
◦ Palju kasutatakse Graali legendi
◦  keskaja legendide müütiline reliikvia, väidetavate 
imettegevate omadustega anum, levinuima variandi 
järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal 
õhtusöömaajal.
◦ Tuntud on:
◦  Tristani  ja Isolde romaanid
◦ „Parzival“ W. Von Eschenbach
◦ „Perceval ehk Graali lugu“
Kokkuvõtteks..
◦ Levis palju versioone
◦ Tekkeperioodil olid n-ö avatud ja neid võidi väga lihtsalt muuta
◦ Tänapäevalgi võime leida erinevaid episoode tuntud muinasjuttudes
◦ „Lumivalgeke“
◦ „Okasroosike“
AITÄH KUULAMAST!
Kasutatud allikad
◦  https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_Graal
◦ Kirjanduse õpik lk 98-106

Document Outline

• Slide 1
• Iseloomulik:
• RÜÜTLILUULE
• Rüütliluule:
• Rüütliluule liigid:
• Rüütliluule mujal maades
• RÜÜTLIROMAAN
• Rüütliromaan:
• Bütsantsi romaanid
• Muistsed keldi müüdid
• Kokkuvõtteks..
• AITÄH KUULAMAST!
• Kasutatud allikad