Antiikluule ristsõna Paremale 1. Sündmustik kronoloogilises järjekorras 3. Kõige tähtsam jumal 6. Mis raamatu tegelane oli Iokaste? 8. Mõistukõne e. 9. Tuntud mees antiikluuletaja 13. Karjuselaul e. 15. Pilkeluuletus e. 16. Tuntud nais antiikluuletaja Alla 2. Tuleneb sõnast lüüra 4. Kurva sisuga luuletus 5. Kes on Odüsseia rezissöör? 7. Lõbusa sisuga zanr 10. Odüsseia peategelane 11. Kuulus veini- ja viinamarja jumal 12. Jahijumalanna Artemise kaksikvend 14. Igale kangelasele pühendati see
Kultuurilood, 30. Sept (vt wikipediast Ilias ja Hector) Kleos (valgus) aupaiste kangelasele, kes on vapralt võidelnud. See on see, mida Hector kartis kaotada. Eleos halastus, hoolimine. Kuulub kangelasele, kellel on solidaarsust oma kaasvõitlejatele, teda seob kirjutamata aukoodeks. Neid kahte on võimatu sõjas kokku viia. Suremise viis on oluline: surra ei tohi põlvili, anudes (kr. k supplikant). Loos: Hectori isa tuleb Achilleuse juurde anuma oma poja keha eest. Sophrosyne piirides püsimine, enese üle valitsemine, enesekontroll. Arete sõjaline hiilgus, tegelik tegu, sõjamehe osavus. Naisel vaikus. Vt eepose ülesanded eelmise loengu konspekt.
ühiskondlike ülesandeid eeskujulikult. Isiklikus perekonnaelus muretses lapsi ainult kure vahendusel, et mitte langeda madalate instinktide ohvriks. Kord kohtunud positiivne ja negatiivne kangelane. Kohe algas nende vahel kiskumine. Tekkis vastandite võitlus. Negatiivne kangelane tahtis teist füüsiliselt hävitada aga positiivne kangelane andnud õigeaegselt hävitava vastulöögi. Lõpuks sai negatiivne kangelane positiivsele kangelasele reeturlikud hambad säärde lüüa. Selle tõttu jooksis positiivne kangelane verest tühjaks. Sedaviisi jäänudki kristallpuhas kangelane verevaeseks.
on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe?) laiba peal seisva Cidi taha uhkete rüütlite asemel kujutada tema naise koos lastega. Selline kujutlus ei seostu küll eriti rahvuskangelasega, kuid annab edasi õige idee perekond peaks olema olulisem ning vahest just nii tulekski mõista hispaania eepose sõnumit oma rahvale
Minategelane luba don Josed aidata Romantilisuse näited Raamatu algul põgenetakse kaunile aasale Carmenit kirjeldatakse kui ilusaimat ja kordumatut naist Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis Kujutatakse maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nõidus ja ebausk aitavad tekitada romantilist miljööd Romantilisele kangelasele iseloomulikud jooned Don Jose pidi põgenema Ta armus lootusetult Ta pidas endas tihti võitlusi, tema elu oli raske Ta allus igale Carmeni soovile Ta ei suutnud otsustada mida teha, kas elada röövli elu või põgeneda Ameerikasse Ta oli Carmeni nimel kõigeks valmis Oma armastuse tõttu Carmeni vastu kaotas terve mõistuse Ta tappis Carmeni, et keegi teine peale tema ei saaks Carmen´ga koos olla Arvamus Raamat oli segane. Peatükid ei olnud
Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Neljakümneselt Ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli, Akadeemia, mis sai nime asukoha järgi Ateena kangelasele Akademosele pühendatud puudesalus. Kool tegutses aastani 529 pKr, mil Bütsantsi keiser Justinianus I selle paganluse tõttu sulges. Hiljem sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva
sündmustest ja õpetusest(valmimeistrid:kreek.Aisopos;room.Phaedrus) Tragöödia on lepitamatu konfliktiga ja kurva lõpuga näidend,mille õilis p.tegelane hukkub ebavõrdses võitluses.Tekkis 534eKr. (1teater).Näitlejate vahelised dialoogid vaheld.kooriga ja tragöödia oli värsivormis ja arenes koorimeelikast.Hiljem tekkis nõue et tegevus toimuks ühes paigas ühe päevaga.Eesmärgiks oli kalarsis,vaataja hingeline puhastumine,kui elab kangelasele kaasa.Põhiprobleem oli ,et kuidas vältida kannatusi.Vastuseks mõõdukus või võimatus.Saatusetragöödias on esiplaanil üksikindiviidi võitlus traagilise ettemääratusega. Autorid:Sophokles,Euripides,Aischylos. Aischylos.Trag.klassik.vorm;teine näitleja;teema poole poolest kokku kuuluvad 3 näidendit liitis trigoloogiaks:Trag:Aheldatud Prometheus.Räägib Prometheus titaanist,kes andis Zeusi tahte vastaselt inimestele tule ja aheldas ta karistuseks kalju külge.Loodus
tagasi kodulinna. Siis asus ta oma isa ametisse. Advokaadina sai ta tuntuks piksevarda kaitseks peetud protsessis. Keegi füüsik oli pannud maja katusele Franklini leiutatud piksevarda, kuid naabrid süüdistasid asjaarmastajast füüsikut maja põlema panemise katses. Kaitse advokaadina astus mees vaimupidevuse vastu välja. Eduka advokaadina osales ta kohalikus kirjandusseltsis ning ta võeti kirjanduse, teaduse ja kunsti akadeemia liikmeks. Sellised saavutused on omased vaid tõelisele kangelasele. Edu jätkus ka 1789. aastal, Prantsuse revolutsiooni ajal võeti ta kolmanda seisuse esindajaks Asutavasse Kogusse, kus ta luges ette oma hästi viimistletud, kangelaslikke kõnesid. Mirabeau avaldas oma arvamust: ,,Ta jõuab kaugele, sest usub kõike, mida ta räägib!"Robespierre oli ka jakobiinide Klubi vasakpoolsete liidriks. Jakobiinid said Prantsusmaal võimule pärast zirondiinide kukutamist. Ükski inimene ei saa olla läbikukkuja kui ta jõuab poliitikas nii kaugele.
Kui inimene hoolib millestki ja annab selle nimel kõik, et see püsima jääks on ta tugev isiksus.Ta suudab jääda kindlaks oma põhimõtetele ja kaitsta neid iga hinna eest. Kangelaseks ei sünnita, kangelaseks saadakse. Teoses kaitses Kalevipoeg oma maad, mille ta oli pärinud isalt. Seda kaitses ta innukalt võõraste eest ja astus iga kurja vastu, mis ohustas seda. Kalevipoeg ei sündinud kangelaseks, vaid sai selleks oma vägitegudega. Ükskõiksus ei ole kangelasele omane. Kui inimene ei hooli teistest ja tal on ükskõik, mis edasi saab, siis see on isekus ja mõtlematus. Alati tuleb teistega arvestada ja mõtelda nende huvide peale. Kalevipoeg aga seda ei teinud. Ta jättis sõja pooleli ja lahkus. Juhtimise andis üle Olevipojale, kuid teda ei huvitanud, mis edasi saab. See oli temast mõtlematu ja isekas käitumine. Vaid tühine liisu heitmine osutas Kalevipoja kuningaks ning sellest tulenevalt ka kangelaseks.
38. heksomeeter-on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid ( tähis -UU) kui ka spondeused ( tähis --). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. ( tähis -U). 39. ood-on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. 40. sonett-on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Sonetil on 14 värsirida.Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Algselt olid nendeks oktett ja sekstett (8+6 värssi), hiljem lagunesid need katräänideks (nelikvärsid, 4+4) ja tertsettideks (kolmikvärsid, 3+3) või distihhonideks (kaksikvärssideks, 2+2+2+2) ja tertsettideks (3+3). 41
Ka tänapäeva on need pärandunud eriliste võimetega ravitsejatele. Näiteks võib mõningaid neist näha saates ,,Selgeltnägijate tuleproov", kus pooled võistlejad tegelevad pigem ravitsemise kui selgeltnägemisega. Kuna muinasaja inimesed olid üpriski usklikud, ei puudunud usundist ka müüdid. Meile on teada tuntud tegelane Kalevipoeg, kelle kohta on nii mõneski Eesti piirkonnas rääkida oma lugu. Hiljem lisandus lisaks meie kangelasele ka Vanapagan, kes ma arvan, on tulnud ristiusust Kuradi näol. Sellisel juhul võiks ju Kalevipoega samastada Jumalaga? Nüüdseks on Kalevipojast ja tema vägitegudest koostatud ilmatu palju raamatuid nii värsivormis kui ka lasteraamatutena. Tänapäeval kohtab müütide tegelasi mingil määral ristiusus, kuna need ongi arvatavasti sellest tulnud. Eestlaste muinasusundis oli palju uskumusi, traditsioone jpm. Tänapäeval puutume
Ateena akropol Erechtheion Erechtheion asendades osaliselt suurt jumalanna Athena templit, mis pärines 6. sajandist eKr. Erechtheion on Parthenoni kõrval Ateena akropoli kuulsaim ehitis, seda eelkõige nn karüatiidide koja tõttu, mille talastikku kannab kuus naisekujulist sammast. Erechtheion Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat , ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion, vaade lõunast Karüatiidide koda Panathenaikoni staadion Panathenaikoni staadion oli vanaajal ehitatud staadion Ateenas. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. Parthenon Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu
sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tülist.Nii sõja puhkemisest kui ka selle lõpust on juttu vaid vihjamisi.Achielleus oli Agamemnoni peale vihane ja keeldus seetõttu oma sõjameestega lahingusse minemast.Kuigi troojalased surusid üha ägedamalt peale ,jäi Achielleus oma otsusele kindlaks, seni kuni ta parim sober ja kaaslane lahingus langes.Alles nüüd lahtus kangelaste viha Agamemnoni vastu ja ta kiirustas oma sõbra tapjale,Trooja kangelasele Hektorile ,kätte maksma.Nende kahevõitlus lõppes Hektori surmaga."Odüsseia":Selles eeposes on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakustest teel koju.Oma merereisil ta kohtas imekaunist, kuid salakavalat nõida, kes ta sõjamehed sigadeks muutis ,ühesilmalist hiigelkükloopi, merekoletisi ja palju mud muinasjutulist.Samal ajal kimbutas kodus tema ustav naist Penelopet hulk suursuguseid noormehi, kes kõik temaga abielluda ihkasid.Nad pidutsesid
Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Dramaatika ehk näitekirjandus - üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. Epigramm - värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal. Karakter - iseloom, tegelaskuju. Süzee - sündmustik. Remark - draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv ääremärkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Epiteet - taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont.
kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud ühte iiri näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia (alapealkirjaga "Episood kunstniku elust") oma sügavate tunnete kinnituseks ja võibolla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. IV osas "Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Tähtsamad teosed Ooperid 1826 "Les francs-juges" 1837 "Benvenuto Cellini" 1858 "Les Troyens" 1862 "Béatrice ja Bénédict" Uvertüürid 1828 "Waverley" 1831 "Kuningas Lear" 1844 "Le Corsaire" 1844 "Le Carnaval romain" Tähtsamate teoste hulgas on veel:
Heraklese vägiteod · I. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. · II. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise
Tavaliselt on eeposte kangelaste ideaaliks kuulsus nii elades kui ka pärast surma. Arhailistes eepostes tegutsevad enamasti jumalad. Vahel pole jumalad tegelasteks, kuid nad mõjutavad erinevaid konflikte ja sõdasid kehastudes erinevate nähtuste või loomadena. 4 3.JUMALIK SEKKUMINE Jumalikku sekkumist võime müütidest kohata tihti. Jumalikuks sekkumiseks nimetatakse seda, kui teatud kangelasele antakse jumalate poolt võit ära. Asudes võitlema on ära määratud, kes võidab ja kes kaotab, kuid tegelased ei tea sedea. Vahel sekkuvad jumalad ka võitluse käigus tegelastele vahele teatud looduslike nähtustena ja muudavad viimasel hetkel tegelase saatust. Sekkumisest tulevad ka tegelastel äkilised ja pulsiivsed otsused. Jumalate sekkumine müütides on ka kunstiliseks võtteks, kui tahetakse suunata tegevuskäiku vatavaltmütoloogilis-eepilistele traditsioonidele
pärast, ent siis, kui mälu enam usaldada ei saa ning loodes hakkavad faktid varieeruma, pannakse need kirja. Suuri narratiive väärtustatakse eelkõige seepärast, et neil on seos ajaga ning nad on loo jälgijale õpetlikud ja/või pakuvad pingsat mõtteainet. Gilgamesi eeposest saame olulist informatsiooni sumerite elu ja kultuuri kohta, Illiase loos kerkib esile tolleaegne naiste positsioon ühiskonnas ja kodus ning ,,Kuningas Oidipuse" traagika paneb meid kangelasele siiralt kaasa tundma ning mõtlema ja arutlema vooruslikkuse ja õiglusese üle. ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" (Lucien Febvre) Autori eesmärk on anda ülevaade 16. sajandi algusest Saksamaal ja Lutherist kui reformaatorist miks sai selleks just tema. Ta kirjeldab riigis toimunut sel ajajärgul ning Lutheri ängistust ja vihaseid mõtteid seoses kõige sellega, mis toimus, aga ka tema vaimset teekonda.
kellel Alevipoeg rõõmsalt naha üle kõrvade tõmbas. Samal ajal oli aga Kalevipoeg läinud tähtsamaid toimetusi tegema. Peale pikka rännakut jõudis kätte öö ja mees seadis ennast metsa alla magama. Soolasorts oli seda aga näinud ja tahtis nüüd ta mõõka varastada. Mis tal ka õnnestus. Kui Kalevipoeg ärgates seda nägi, mõistis ta kohe kes on süüdlane ja leidis mõõga Kääpa jõe kaldalt üles. Vägilane kutsus sõjariista veest tagasi, kuid, see heitis ette kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli valanud. Seega jäi ta sinna sepa poega leinama. Soome sepa sajatuse tõtttu ajas Kalevipoeg sõnad segamini ning ta ütles mõõgale: "Kui keegi, kes Sind varem on kandnud, astub siia jõkke, siis murra ta mõlemad jalad!" See oli viga. Sangar rändas edasi kuni öö jälle kätte jõudis. Soolasorts pani magavale Kalevipojale uneloitsu peale, niiet ta ühtejärge 7 nädalat magas. Ärgates läks ta Pihkvasse ehitamiseks laudu tooma.
Gigant-Kyknos oli vanakreeka mütoloogias Arese ja Pelopeia verejanuline poeg, gigant. Ta elas Makedoonias ja tappis nii palju möödakäijaid kui sai. Tema unistuseks oli tapetute luudega kaunistada oma isa templit, mida ta Anaurose jõe kaldale ehitas. Atlas-Atlas on vanakreeka mütoloogias titaan, kes kannab oma õlul taevavõlvi. Tema järgi on nime saanud mitmesugused asjad. KUI VÕIB NII ÖELDA. SUUR ASI KA, et vikipeediast kopin. Pegasus-oli Kreeka müütides Korintose kangelasele Bellerophontosele kuulunud lendav hobune. 5. 5 loetud müüti. ISE LOED ÄRA NEED, NAHHUJ 6.Homerose eeposed (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") ,,Ilias"- Lühike sisukokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi.
alati austusega- need võisid olla kartulivõtjad, viljapeade korjajad või karjased- ta lihtsalt leppis nende saatusega. Teosed: "Õhtupalve", "Kaevajad" . Honore Daumier(1808-1879)- Tema peamine tegevus jäi graafika valda. Daumier' joonistustel on äha ühiskonnakriitilist iseloomu , avaldas ta oma töid radikaalses kirjanduses. Kujutatavad tegelased on küll pärit igapäevaelust, kuid mitte juhuslikud tegelased vaid suure jõuga isiksused. Tema teostes pole kohta positiivsetele kangelasele, kõik tüübid mõjuvad karikatuurse, ilmeka ja veenvana. On üks esimesi, kes valib motiiviks suurlinna lihtrahva ja kujutab seda tõsise lugupidamisega. Teosed: ,,Pesunaine", ,,Soovitus noorele kunstnikule". Võrdlus Tunnus Romantism Realism Erksad toonid, mis on autori Värvid saadi otse loodusest poolt ilusamaks ja silmale lõuendile, st. et autor ei
Kindrali tütred olid haritud ja oskasid inglise keelt. Olid tutvunud Byroni luulega. Nii jõudis ka Puskin tasemeni, et suudab lugeda Byronit. Avastab ta enda jaoks ja see avaldab talle väga suurt mõju. Periood pagenduses on 1820-1824. 1821-1823 kirjutab ta lõuna-poeemid. Puskin toob vene kirjandusse romantilise kangelase, keda enne polnud. Kuulsaim lõuna-poeemidest on ,,Kaukasuse vang". Seal on romantiline kangelane. Vastab pettunud, kibestunud kangelasele primitiivsest tsivilisatsioonist pärit rahvalikud karakterid. Ehk need inimesed, kes on pärit primitiimsematest tsivilisatsioonidest. Metsikud, vabad inimesed. Nad on võimelised tõeliselt armastama ja vihkama. Isegi surema armastuse nimel. Selleks pettunud romantiline kangelane võimeline ei ole. Poeem räägib sellest, kuidas üks noor mees on lahkunud Venemaalt (oma kodumaalt), sest Venemaa tundub talle vale kohana te pettus selles ja pettus armastuses, tundis elutüdimust
Kõik on nihkes. Kui teater sellega tegeleb, siis hiljem. Selles on nähtud teatri aeglast reageerimist ning seda kritiseeritakse. Teater ei tegelke manifestidega, see pole nende võimuses. Idee realiseerub hiljem või ei realiseeru üldse. Kui manifesti tagasilöögid hakkavad ilmnema, siis teater tegeleb selle manifestiga. Teater tegeleb katkiste inimestega. Teater lapib inimesi kokku. Tegeleb tulemustega, mitte ei reageeri aeglaselt. Huvi tragöödia vastu on tõusmas. Kangelasele vastuseisev üleisikuline jõud, mis lõppeb kangelase hukuga. Klassikalises tragöödias ei tähenda kangelase hukk meeleheidet ega lootusetust, vaid on aluseks puhastamisele. Tegelane ise on otsuse vastu võtnud, tuleb tasakaal. Katarsis – puhastus on keskne mõiste. Hirmu ja kaastunde mõiste, selle kaudu viiakse läbi puhastus – Aristotelese vaatenurk. Hirm ja kaastunne viiakse äärmuseni, inimene tunneb ennast hiljem vabanenuna.
Kuninga tegelik soov oli saada Herakleselt võimalikult palju lapselapsi nii saatis ta tema juurde üksteise järel kõik oma viiskümmend tütart. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud
võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe?) laiba peal seisva Cidi taha uhkete rüütlite asemel kujutada tema naise koos lastega. Selline kujutlus ei seostu küll eriti rahvuskangelasega, kuid annab edasi õige idee perekond peaks olema olulisem ning vahest just nii tulekski mõista hispaania eepose sõnumit oma rahvale. Pealegi pole see ju mingi mees, kes kõige lähedasemad hätta jätab. Siin saab tõmmata paralleeli Odysseusega
Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. Näib nagu hakkaks teda jälitama mingi piinav mõte, armastatu viirastus. Eesmärgiga leida rahu püüab kangelane unustada möödunut ja sukeldub lõbutsevasse balli seltskonda. Kuid rahu on vaid ajutine, ikka ilmub tema silmade ette armastatu kuju tuues kaasa rusuvaid tundeid. IV osas ,,Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Klassikalise nelja osa asemel on siin viis osa. ,,Fantastiline sümfoonia" on monotemaatiline teos: esimese osa peateema (armastatu meloodia) läbib kõiki osi ja mõjutab ka teisi teemasid. IV ja V osa ületasid uudsuselt kõiki teisi. Esmakordselt esinesid sümfoonias inetute elunähtuste kujundid. See põhjustas ka
(et.wikipedia.org) 4. Erechtheion Viimane akropoli silmapaistvaist hooneist ehitati V sajandi lõpul. See on ehitatud joonia stiilis ja marmorist nagu Partheongi. (vt joonis 4, lisas 2) Hoone ehitas Philokles. Templi põhiplaan on ebasümmeetriline, mille tingis ebatasane maastik ja tahe komponeerida erinevatele jumalustele pühad kojad ühe hoone raames. (Remmel, 1989) Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d
ülesehitus, aja- koha- ja tegevusühtsus, kõrvalliinid allutatud põhitegevusele Selgelt eristatavad: Ekspositsioon – tutvustus Dispositsioon(sõlmitus) – luuakse konflikt ja pinged Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab kangelasele kannatusi. Õnnetu lõpp. Värsskõne, kindel struktuur. Klassikalise tragöödia struktuur: pöörak – muutus õnnetuselt õnnele; äratundmine – muutus teadmatuselt teadmisele; kannatus Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine Melodraama – kannatuslugu, hea ja kurja vaheline võitlus, hea saavutab alati moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu
Looming 1) "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. 2) Byron alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste kirjutamisega, kuid 1806. ja 1807. aastal avaldatud luuletused said terava kriitika osaliseks. 3) Byron mässas küll oma eelkäijate kirjandusmaitse vastu, kuid samas ei hüljanud traditsioone. 4) Byron pöörab ,,Childe Haroldi palverännakus" siiski rohkem tähelepanu sündmustele kui kangelasele. 5) "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. 4. P. B. Shelley Elust 1) Aastal 1802 astus ta Sioni maja Brentfordi akadeemiasse, Middlesexi. 2) 28. augustil 1811 elas 19-aastane Shelley Sotimaale 16-aastase Harriet Westbrookiga. 3) Shelley sündis 4. augustil 1792 Field Place'is, Broadbridge Heath'is, Horshami lähedal, West Sussex'is, Inglismaal. 4) Ta elas 7 l apselises peres ja ta oli kõige vanem.
Sai romantism(romantiline liikumine) alguse saksamaalt & laienes üle kogu
euroopa. Ranged ettekirjutused,mis olid eelmisel ajastul hakkasid tekitama
vastuseisu kunstnikkes , kes tahtsid väljendada eelkõige oma tundeid.
Hakati ülistama tundevabadust. Romantikuid iseloomustas üks lause: Mõistus võib
eksida, tunded ei eksi kunagi. Ajastu kangelased: Said tasakaalutud
tundeinimesed keda iseloomustab elav kujutlusvõima, spontaansus & ülitundlikkus.
Ülim õnn ühele rom. kangelasele on armastus.
Tähtsamad esindajad:
Lisztile ei meeldinud ,et ta tütar Wagneriga kohtub, hoolimata sellest ,et kaks meest olid sõbrad. See mitte nii diskreetne suhe tekitas Münhenis skandaale ja ,et asju veel hullemaks ajada Wagner sattus õukonna liikmete nn musta nimekirja, kes kahtlustasid Wagneri mõju kuninga üle. 1865. aasta detsembris oli kuningas Ludwig lõpuks sunnitud paluma heliloojal lahkuda Münhenist. Ta veel kaalus mõtet troon jätta ning järgneda oma kangelasele pagulusse, kuid Wagner koheselt veenis teda sellist tegu siiski mitte sooritama. Ludwig paigutas Wagneri Tribscheni villasse, Sveitsi Lucerne' järve lähedale. "Die Meistersinger" lõpetati Tribschenis 1867. aastal ning esietendus Münhenis järgmisel aastal 21. juunil. Oktoobris veenis lõpuks Cosima oma abikaasat Hans von Bülowi lahutusele, kuid enne sai ta Wagneriga veel 2 last tütre Eva ning poja Siegfried. Kuna Minna Wagner oli aasta varem surnud, siis võisid Cosima ning
kolmteist kuud istuma pidi ,kuni Hermes ta vabastas ja Halirhothiose tapmisega. Võitlustes ja sõdades esineb ta tihti – tema enda kuulsaimad võitlused Hephaistosega ja Heraklses ning Athenaga lõppesid pigem kurvalt. Arese järeltulijad. Vägeval ja julmal sõjajumalal oli palju lapsi. Järgnev tabel ei pretendeeri tõsidusele, allikate rohkus ja varieeruvus teevad täieliku ja objektiivse pildi kokku panemise raskeks. Mõned lastest on omistatud mitmele jumalale või kangelasele, mõned neist peamiselt Arese rooma teisikule Marsile. Jumalate ja pooljumalate ning teiste kangelaste omavahelised suhted ja hierarhia oli väga keerulised ja tugevasti läbi põimunud. 1.Aglaulus 1.Alcippe 2.Aphrodite 1. Deimos 2. Eeros (mõnede allikate väitel) 3.Harmonia 4. Phobos 3.Cyrene 1. Diomedes 4.Harpina (või Stereope) 1. Oenomaus 5. Otrera 1. Penthesilea 6. Pyrene 1. Kyknos 7. Astyoche 1
kättemaks oma rahvalt võetud vabaduse eest. Kangelase poolt korda saadetud kurjus on motiveeritud üllast eesmärgist. Poeemide tegevus leiab aset eksootilistes paikades (Kaukaasia, Hisp, It) 2 poeemi: ,,Deemon", ,,mtsõri". Draama: ,,Maskeraad". Romaan ,,Vürstinna Ligovskaja". ,,Meie aja kangelane" romantismile iseloomulik Petsorinis on rõhutatud jooni, mis on iseloomulikud romantilisele kangelasele: ta seisab lähedal autorile enesele, tema minevik on salapärane ja jääb lugeja jaoks varjatuks, karakter on staatiline ega arene süzee käigus. Teose tegevus toimub Kaukaasias(Idamaa), on loodusekirjeldusi, peategelasel on spliin. Romaani peategelane Petsorin on oma ajastust, ühiskondlikust psühholoogiast determineeritud,kuid samas realiseerimata võimalustega silmapaistev isiksus, üks vene kirjanduse nn liigsetest inimestest.
Seda liikumist seostatakse eelkõige Yokomitsu Riichi`ga. Uussensualistid ei seisnud mitte ideoloogiliste ideede, vaid kirjanduslike printsiipide ja uute tehnikatega eksperimenteerimise eest. Nende autorite ühisnimetajaks on kirjeldavate sündmuste moraalse sisu eitamine. Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et kirjeldada, mis toimus peategelase mõtetes, kirjeldati sageli hoopis tähtsusetuid kõrvalseiku.) 19)Mida iseloomustab sõjajärgne proosa? Sengo bungaku (sõjajärge kirjandus). Kohe pärast sõda toimus kiire kirjanduse tõus, sest sõjaaegne tsensor ja piirangud võeti maha. Bundani`d elavnesid taas ning avalikkuse ette ilmusid mitmed kirjandusajakirjad nagu Kindai bungaku ja Shin nihon bungaku. Tollane kirjandus paljuski mässav ja muutustealdis.
ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Neljakümneselt Ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli, Akadeemia, mis sai nime asukoha järgi Ateena kangelasele Akademosele pühendatud puudesalus. Kool tegutses aastani 529 pKr, mil Bütsantsi keiser Justinianus I selle paganluse tõttu sulges. Hiljem sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning
Filmis Robinsoni meenutused Indo-Hiina sõjast, noorena kodust ära jooksmisest, vaesusest, rahulolematusest oma praeguse eluga see, nagu ilmneb Rouch'i kommentaaridest filmi tausta kohta37, on Ganda reaalsus. Eriliselt huvitav on Jean Rouch'i lahendus filmi heli osas, sest Moi, un noir võeti üles ilma sünkroonhelita. Et seda kompenseerida, näitas Rouch filmitud materjali oma tegelastele- näitlejatele, ning lõpuks andis loo kangelasele Robinsonile/Gandale mina-vormis kommentaatori rolli. Viimane domineerib nii pildis kui kõlas, kommenteerides ja helis välja mängides kõike toimuvat (omamoodi filmi teadvusvool). Rouch ise jätab endale selguse tooja rolli. Tema häält kuuleme üksikutes tutvustavates, selgitavates, kokkuvõtvates kommentaarides, mis annavad filmile struktuuri väljaspool Ganda edasi antavat universumi ega lase vaatajal ära unustada kujutatava reaalsust.38 Omapärase juhusena toob Rouch välja, et 32
lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti kerida, et pärast mööda lõnga tagasi välja pääseda. Vastutasuks abi eest, nõudis Ariadne, et Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga
Hakkas kasutama dekoratsioone. Triloogia iga tragöödia oli iseseisev lõpetatud tervik. Tragöödiate tegevus on loogiline ja rangelt põhjendatud, vaid tragöödias ,,Philoktetes" kasutas deus ex machina võtet. Tragöödiad keskenduvad tugeva karakteri traagilisele saatusele. Sophoklese tragöödiad on inimesekesksemad, tegevus koondub inimesega seotud eetikaküsimustele, mille puhul jumalad jäid eemalseisja rolli. Kangelaste karakter on välja arendatud, keerukas. Sophoklese kangelasele on iseloomulik tugevus, vankumatu tahe, mida ükski kahtlus ega veenmine ei kõiguta. Nende käitumist suunab sisemine motivatsioon, mitte juhuslikud välised asjaolud. Aristotelese sõnul on Sophoklese kangelased niisugused, nagu inimesed peaksid olema. Sophoklese kangelased ei oota jumalatelt õiglust ega ülista neid. Jumalate tahet ega nende tegusid pole inimesel võimalik mõista, kui jumalad seda ei soovi ja enamasti nad ei soovi.
juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuse" kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhizanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega. "Kuningas Oidipus" Populaarseim Sophoklese draama on "Kuningas Oidipus", traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatu eeskuju; seda enam hämmastab meid teade, et võistlusel ta sai ainult teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi
) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes samanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. 36. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? Suremisviisi. Kalevipoja surmajaks sai tema enda mõõk Kääpa jões, Hukkumine mingis juhuslikus lahingus oleks olnud kangelasele alandav. Schultz-Bertram leidvat aga õige haua, kus nüüd kasvasid vanad männid tihedalt. Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. ? 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. · Kiviviskamine · Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid · Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased · Niitmine · Kündmine ja hobuse surm
Mängu on registreerinud üle 70 miljoni kasutaja üle maailma, neist 32 miljonit mängijat käivad sees vähemalt kord kuus ning igapäevaselt käib sees 12 miljonit mängijat. Mäng on väga populaarne, kuna see on kergesti kättesaadav ning kõigile tasuta. League of Legends on reaalajas strateegiamäng, kus mängija peab valima endale kangelase, keda ta arendama hakkab. Kokku on valida üle 50 kangelase. Mängija saab oma kangelasele valida riietuse, relvad ja muu varustuse. Mängu eesmärgiks on olla tugevam oma vastastest. Et selguks tugevaim, peavad mängijad pidama omavahelise duelli, kes võidab, saab enda kangelase arendamiseks juurde punkte ning raha. Raha eest saab mängija enda karakterile osta uue, tugevama varustuse. Duelle pidades muutuvadki mängijad tugevamaks. Mängu loojad toovad mängu suureks plussiks selle, et mängijal ei hakka kunagi seal igav,
pärimustest, arktilistes šamanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. Kalevipoeg oli enne “Kalevipoega” tuntud(aka tema maine oli)kui agressiivne, nuhtlus; 36. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades? Nad muutid Kalevipoja suremisviisi. Kalevipoja surmajaks sai tema enda mõõk Kääpa jões, Hukkumine mingis juhuslikus lahingus oleks olnud kangelasele alandav. Schultz-Bertram leidvat aga õige haua, kus nüüd kasvasid vanad männid tihedalt. Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. • Kiviviskamine • Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid • Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased • Niitmine
arvestavad teatri tehniliste ja majanduslike võimalustega ning ajastu eetiliste ja esteetiliste traditsioonidega. 6. Mis on tragöödia, komöödia ja draama (kui sõnateatri zanri) põhitunnused? Tragöödia on traagiline: kangelane, keda tabab traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu ja põhjustab talle kannatusi, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, VÄRSSKÕNE. Kui lugeja/vaataja elab kannatavale kangelasele kaasa, siis kaastunde ja hirmu läbi puhastuvad tema emotsioonid ning ta kogeb katarsist (puhastumine). Komöödia on koomiline: tegelased lihtsad, keel argine, situatsioonid igapäevased; lõpp tavaliselt õnnelik; teose koomika peaks lugejas/vaatajas esile kutsuma naeru, mis mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt; naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi. Draama on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. 7
· Tragöödiate tegevus on loogiline ja rangelt põhjendatud, vaid tragöödias ,,Philoktetes" kasutas deus ex machina võtet. · Tragöödiad keskenduvad tugeva karakteri traagilisele saatusele. · Sophoklese tragöödiad on inimesekesksemad, tegevus koondub inimesega seotud eetikaküsimustele, mille puhul jumalad jäid eemalseisja rolli. · Kangelaste karakter on välja arendatud, keerukas. · Sophoklese kangelasele on iseloomulik tugevus, vankumatu tahe, mida ükski kahtlus ega veenmine ei kõiguta. · Nende käitumist suunab sisemine motivatsioon, mitte juhuslikud välised asjaolud. · Aristotelese sõnul on Sophoklese kangelased niisugused, nagu inimesed peaksid olema. · Sophoklese kangelased ei oota jumalatelt õiglust ega ülista neid. · Jumalate tahet ega nende tegusid pole inimesel võimalik mõista, kui jumalad seda ei soovi ja enamasti nad ei soovi.
tekkeviisi iseloomustavad (nt naturalistlik kurbmäng (Strindbergi "Preili Julie") 15. Millised on dramaatika põhizanrid? Tragöödia, komöödia, draama 16. Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused? Tragöödia: · kangelane on (pool)jumal või eriline inimene, ülik; kangelane on eetiline. · traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi · positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp · värsskõne · Tragöödial on kindel struktuur (pöörak, äratundmine, kannatus), poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad. Komöödia: · tegelased on lihtsad inimesed · situatsioonid igapäevased · keel argine · lõpp tavaliselt õnnelik · võõrituslikkus: distants naeru kaudu ja millegi naeruväärse kujutamise
arvestavad teatri tehniliste ja majanduslike võimalustega ning ajastu eetiliste ja esteetiliste traditsioonidega. 6. Mis on tragöödia, komöödia ja draama (kui sõnateatri zanri) põhitunnused? Tragöödia on traagiline: kangelane, keda tabab traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu ja põhjustab talle kannatusi, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, VÄRSSKÕNE. Kui lugeja/vaataja elab kannatavale kangelasele kaasa, siis kaastunde ja hirmu läbi puhastuvad tema emotsioonid ning ta kogeb katarsist (puhastumine). Komöödia on koomiline: tegelased lihtsad, keel argine, situatsioonid igapäevased; lõpp tavaliselt õnnelik; teose koomika peaks lugejas/vaatajas esile kutsuma naeru, mis mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt; naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi. Draama on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. 7
15. Millised on dramaatika põhizanrid? Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Dramaatika klassikalised ehk Vana- Kreekas välja kujunenud zanrid on tragöödia ja komöödia. Draama kujunes välja valgustusajal kodanliku teatripubliku tekke ajal. 16. Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused? Tragöödia: 1) Kangelane on (pool)jumal või eriline inimene, ülik; kangelane on eetiline. 2) traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi 3) positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp 4) värsskõne 5) Tragöödial on kindel struktuur, poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad. Komöödia: 1) tegelased on lihtsad inimesed 2) situatsioonid igapäevased 3) keel argine 4) lõpp tavaliselt õnnelik 5) võõrituslikkus: distants naeru kaudu ja millegi naeruväärse kujutamise kaudu Koomika olemus on mittevastavus, dissonants füüsilise ja vaimse, näiva ja tegeliku, sisu ja vormi vahel
teatriloo Iseloomustav zanrimääratlus, nt naturalistlik tragöödia, irvemäng 3 vaatuses 13 tegelasele, näidend 1 vaheajaga, mis tehakse juhuslikul hetkel, sajandi regilaululine suurvorm. Dramaatika zanrid tragöödia, komöödia ja draama. Klassikalised zanrid komöödia ja tragöödia on Vana-Kreekas välja kujunenud. Draama kujunes valgustusajal. Tragöödia kangelane on eetiline, kas eriline inimene, ülik või (pool)jumal. Traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi. Positiivset lahendust pole, on õnnetu lõpp. Tegelane väljendab end sobival viisil, nt värsskõne. Tragöödial on kindel struktuur, poeetika ja kindlad osad. Tegelane vastandub kõrgemate jumalike jõududega, mis hiljem on asendunud saatuse või ühiskonnaga. Tegusid kujutatakse selgelt. Klassikalise tragöödia struktuur: - Pöörak muutus õnnelt õnnetusele, sõpruselt vaenule vms. - Äratundmine muutus teadmatuselt teadmisele
..// Rahn asub Pürksi külanõukogus Lenini nimelise kolhoosi maaalal, Võnnussaare poolsaare läänerannal. Haapsalust on kivini umbes 6 km mereteed, Saunja kaudu tuleb mereteed 2 km, lisaks veel kilomeeter jalgsimatka. Rändrahnud on tuntud Truumanni kividena. "Haeska külas TõniseHansu talu põllus on saunasuurune kivi, mille üle räägib rahvajutt, et see olevat Kalevipoja lingukivi. Ennem on Martna kirik ilma tornita olnud. Viimaks hakatud torni peale tegema, see ei ole aga kangelasele meeldinud. Ta tahtnud Saaremaalt linguga torni maha visata, aga õnnetust lingu pael läinud puruks ja kivi kukkunud Haeska külasse maha, kus ta praegugi seisab." Tõllukivi ehk Kalevipoja lingukivi jääb Ridala külanõukogusse. HaapsaluLihula maanteelt Martna teeristilt on Kalevipoja lingukivi Tubrimäel poolteist kilomeetrit. Vanapagana kivi jääb Kalevipoja lingukivist 0,3 km idakirdesse, kolhoosi lautade lähedale. Muistend
olustikku, sekkub harva. Kangelane ebatavaline, olustik tema elus vaid üks faas. Maailma seisund, millest püüab väljuda ja väljub. Ei ole olustikuga tegelikult kunagi seotud. Kangelane kolmas isik, vaatleb olustikku kõrvalt, ise sinna kuulumata (kelm, avantürist, teener). Olustikuaeg pole põhiajaga rööpne ega põimu sellega vaid ta üksiklõigud (millest olustikuaeg koosneb) on põhijada suhtes perpendikulaarsed, eristuvad sellega täisnurga all. olustikuaja episoodid kangelasele puhastav karistus, mille läbi ta õpib tundma inimloomust. Olustikuilma kaudu avaldub sotsiaalne mitmekülgsus kuid ei ilmne veel sots vastuolud, kuigi see aeg on neist tiine. Kui ilmneks, muutuks see ajalooliseks ajaks, pöörduks näoga tuleviku poole. Maailm jõuaks ajaloolise arengu faasi. 3) biograafiline romaan Biogr. aja uus tüüp ning uus spetsiifiline inimkuju, kellel on oma elutee. Kreeka autobiogr 2 tüüpi: 1) platonlik: tõelisele tunnetusele pürgija elutee. elu liigendub
annaabi.ee 
