Kalevipoeg (3)

Annely Tamm
IMKATS
"Kalevipoeg"
Eno Raud (Fr. R. Kreutzwaldi teose ainetel)
Autorist
Raamatu žanriks on muistend. Autor (Fr. R. Kreutzwald ) elas rahvuslikul ärkamisajal. Tema teosed mõjutasid rahvusliku liikumise aja vaimuelu . Kirjanik sündis 1803.aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli , Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis. Oli Tallinnas kaupmehe õpilane. Seejärel tegi ta koduõpetaja eksami ja töötas Tallinnas ja Peterburis koduõpetajana. Õppis ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Lõpetanud ülikooli, asus tööle Võrus arstina. Toimetas Maarahva kasulist kalendrit . Kuulus Õpetatud Eesti Seltsi (auliige), Soome Kirjameeste Seltsi (korraline liige) ja Ungari Teaduste Akadeemiasse (välisliige). Suri 1882.aastal Tartus.
Raamatu originaalis on stiiliks regivärsiline rahvalaul . Teose meeleolu on vägilast Kalevipoega ülistav. Kalevipoeg läks, tegi ja võitis.
"Kalevipoeg" (1857-1861)
" Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857)
"Narrilased. Reinuvader Rebane . Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847)
Tema põhiteos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks.
I: Loo peategelane on kange Kalevi ja tedremunast kasvanud Linda noorim laps, Kalevipoeg. Vägilane on teistest kordades suurem. Ka jõudu on tal teistest palju rohkem
Kõrvaltegelased on Olevipoeg, Alevipoeg , Sulevipoeg , vetevaim, Soome tuuslar , igat sorti sortsid ja nõiad, kuller , Sarvik - taat , Soome sepp , põrgupiigad, Kalevipoja vennad.
Vetevaimu ja Sarvik-taati tahetakse koguaeg tüssata, nendesse ei suhtuta hästi. Nagu ka sortsidesse ja nõidadesse. Soome tuuslargi saab tuuseldada. Üldiselt aga on suhted sõbralikud.
M: Ormandama - veriseks hõõruma (näiteks rakmetega)
K: Küll käib see Kalevipoeg Soomes, Pihkvas, Viljandimaal ja Lindanise all. Isegi siinsamas, Assamallas, käis kange mees võõra väega jõudu katsumas.
A: Tegevus toimub ammustel aegadel . Päris täpset ajajärku ei saa ütelda. Aastaajaks arvan ma olevat suve, või sellist soojemat aega. Kuigi ajastus kui selline tundub väga imelik. Et peks olema ka sellist külmema aja kirjeldust, aga mina vähemalt ei märganud.
T: Soome tuuslar käib Lindat röövimas, kuid see luhtub. Linda pojad, kolm venda, lähevad mööda laia ilma ema kadumise põhjust otsima . Noorim neist, Kalevipoeg, leiab süüdlase Soomest ja tuuseldab ta läbi, ent koju jõudes taipab, et ema oli kiviks muutunud. Soomest sai noormees karmile käele taotud mõõga, mille sepp ka ära jõudis sõnuda, sest vägilane ägedas vaidlushoos sepa poja mõõgaga mõrvab. Nüüd kui vanemad on surnud, tuleb vendadel heita liisku, kes neist on kõige vägevam, kellest saab kuningas. Selleks osutub Kalevipoeg. Kui värske kuningas maad künnab ja peale mitmepäevast tööd raskesse unne heidab, söövad hundid ta hobuse ära. Hea hobuse söömise tõttu oleks Kaleipoeg vist terve huntide soo maapeal ära tapnud, kui öö vastu poleks tulnud.
Läks siis Kalevipoeg Alevipoja ja kulleriga jalutama, kui nad juhtusid Kikerpära sohu. Sealt leidsid nad kaks kaklevat paharetipoega, kes soo pärast kaklesid. Seal kohtusid nad ka vetevaimuga, kellel Alevipoeg rõõmsalt naha üle kõrvade tõmbas. Samal ajal oli aga Kalevipoeg läinud tähtsamaid toimetusi tegema. Peale pikka rännakut jõudis kätte öö ja mees seadis ennast metsa alla magama. Soolasorts oli seda aga näinud ja tahtis nüüd ta mõõka varastada. Mis tal ka õnnestus. Kui Kalevipoeg ärgates seda nägi, mõistis ta kohe kes on süüdlane ja leidis mõõga Kääpa jõe kaldalt üles. Vägilane kutsus sõjariista veest tagasi, kuid, see heitis ette kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli valanud. Seega jäi ta sinna sepa poega leinama. Soome sepa sajatuse tõtttu ajas Kalevipoeg sõnad segamini ning ta ütles mõõgale: "Kui keegi, kes Sind varem on kandnud, astub siia jõkke, siis murra ta mõlemad jalad!" See oli viga. Sangar rändas edasi kuni öö jälle kätte jõudis. Soolasorts pani magavale Kalevipojale uneloitsu peale, niiet ta ühtejärge 7 nädalat magas . Ärgates läks ta Pihkvasse ehitamiseks laudu tooma . Tagasiteel käis mees ära ka allilmas, kust ta päästis kolm põrgupiigat. Allilmast lahkudes, pidi ta aga jõudu katsuma Sarvik-taadiga. Kuna jõud jäid võrdseteks, lubasid nad arveid klaarida hiljem. Alevipeg võttis ühe põrgupiiga, Olevipoeg teise ja Sulevipoeg kolmanda neiu endale naiseks . Seejärel tuli kangel Kalevipojal tahtmine minna maailma otsa. Ta lasi teha hõbedast laeva ja hõbedast rüüd oma kaaslastele, et virmalised neid nooltega surnuks ei pilluks. Nad jõudsid oma seltskonnaga päris kaugele, kuni lõpuks aru said, et maailmal polegi vist otsa ega äärt. Kui ta tagasi tuli, oli Olevipoeg juba uhked varjupaigad inimestele ehitanud. Võõras vägi tungis maale, Kalevipoeg astus neile Assamallas vastu. Peale seda käib ta teist korda allmaailmas, Sarvik-taadiga arveid õiendamas. Ja juhtuski nii, et seekord oli kange mees sarvikust tugevam ja aheldas ta siiski ära. Kalevipoeg hakkab seejärgi raudmeestega sõdima. Kuna paljud ta lähedased saavad sõjas surma. Mehel läheb meel nukraks, ta eemaldub sellest ja jõuab lõpuks Kääpa jõeni, kus ta Soome sepa sajatuse kohaselt oma mõõga läbi surma saab.
S: Igaüks kes halba on sünnitanud, saab tasutud. / Ära ilmaaegu sajata ega vala süütut verd.