Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hectori Berliozi elulugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Hector Berlioz

( 1803 -1869)
Sisukord :
1.Hectori Berliozi elulugu
2. Tahtsamad teosed
3. Helilooming
4.1.Lõppsõna
4.2 Hectori Berliozi portree
5.Kasutatud informatsioon
Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 – 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline  helilooja . Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad , põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga.
Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud… Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsioonilahingutest barrikaadidel ning samal aastal valmis ka tema tuntuim teos “Fantastiline sümfoonia”. Berliozist kujunes ka prantsuse nimekaim dirigent. Tema orkestratsioon oli uudne ja huvitav. Omapärane helilooja oli Berlioz ka selle poolest, et lisaks tema poolt valmiskirjutatud sümfooniatele liigub legend ka tema “kirjutamata sümfooniatest”. “Fantastiline sümfoonia” kirjeldab kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud ühte iiri näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia (alapealkirjaga “ Episood kunstniku elust”) oma sügavate tunnete kinnituseks ja võibolla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. IV osas “Teekond tapalavale” viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas “Nõidade sabatil” antakse kunstniku hing saatana kätesse.
Tähtsamad teosed
Ooperid
  • 1826  "Les francs-juges"
  • 1837  "Benvenuto Cellini"
  • 1858 "Les Troyens"
  • 1862 "Béatrice ja Bénédict"

Uvertüürid
  • 1828 "Waverley"
  • 1831  "Kuningas Lear "
  • 1844 "Le Corsaire"
  • 1844 "Le Carnaval romain"

Tähtsamate teoste hulgas on veel:
  • programmiline sümfoonia Harold Itaalias”1834, mille vioola soolopartii oli mõeldud Paganini jaoks,
  • dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega “Romeo ja Julia ”,1839,
  • oratooriumid “Fausti needmine ”1846 ja “Kristuse lapsepõli”1854
  • Reekviem 1837, Te Deum 1855.
  • ooperid “Benvenuto Cellini” 1838, “Troojalased” (kahes osas 1899 ja 1863)

Helilooming


Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique (1830, Schuberti 8. sümfooniat toona veel ei tuntud), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e. banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837. aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori.
Huvitava faktina tasuks märkida sedagi , et ehkki Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli.
Loomingu iseloomustus:
  • Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus , isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv “Fantastilises sümfoonias”).
  • orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine
  • kõlavärvide osatähtsuse tõus:
  • esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta “Fant. sümfoonias” inglissarve, pikolo- klarnetit , harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele “Leina-triumfaalses sümfoonias”, vioolale “Harold Itaalias”, timpanitele “Fant. sümf. “. Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno – mäng poogna puuosaga.
  • armastas ühendada erinevaid žanre: oratoorium + kantaat + sümf .+ ooper.
  • oli monumentaalvormide meister.
  • helikeelt iseloomustavad sagedased tempo ja dünaamika muutused ning emotsionaalsed äärmused.
  • pooldas kodanlik -demokraatlikke ideid, soovis inimhulki aktiviseerida kunsti kaudu.
  • oma programmiliste teostega valmistas ette Liszti sümfooniliste poeemide teket.

Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina. Ta ei saanud loodetud tööd Pariisi konservatooriumi õppejõuna vaid pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga. Elatusraha tuli juurde teenida muusika -ajakirjanikuna. Teda tunnustati Pariisis rohkem kriitiku kui heliloojana. Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal, kus ta dirigeeris oma heliteoseid, tõid ajutist kunstilist ja rahalist edu. Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel.
Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta kirjutanud autobiograafilise teose “Memuaarid”, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema “Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist”(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss , pani aluse 20.saj. orkestrikäsitlusele.
Kasutatud informatsioon :
http://www.koolielu.edu.ee/trump/romantism.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz
http://www.classic-music.ru/media/images/uploaded/berlioz.jpg
Hectori Berliozi elulugu #1 Hectori Berliozi elulugu #2 Hectori Berliozi elulugu #3 Hectori Berliozi elulugu #4 Hectori Berliozi elulugu #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ilona Gornova Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ferenc Lizst-Johannes Brahms-Chopin Berlioz
1
doc

Ferenc Lizst, Johannes Brahms, Chopin Berlioz

käele") , 7) 4 eksprompti, 8) 4 ballaadi Suurvormid: 1) 3 klaverisonaati- sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 2) 4 skertsot 3) Fantaasia f-moll 4) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile- klaverikontsert nr. 1 e-moll 5) sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique, milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e.banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837

Muusika
Hector Berlioz
7
odt

Hector Berlioz

HECTOR BERLIOZ Muusikaajaloo referaat Tallinn 2009 Hector Berlioz oli 19. sajandi suurim prantsuse helilooja, üks romantismi rajajaid ja ka silmapaistev kriitik. Romantismiajastu muusika jaguneb järgmistesse perioodidesse vararomantism, kõrgromantism ja hilisromantism. Berlioz kuulub oma loominguga kõrgromantismi (1830- 1850) perioodi. Sellel perioodil algas romantismi laienemine kogu Euroopas. Kultuuriline keskpunkt asus Pariisis, kus töötas ka Berlioz 19.saj poliitiline üldpilt oli muutusterohke. Vana Euroopa sümboolseks lõpuks oli Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja vabariigi kehtestamine Prantsusmaal 1792.a. 1830. a. toimus Prantsusmaal Juulirevolutsioon, mille mõjul toimusid rahutused ka teistes riikides. Majanduses toimusid suured muutused nagu industrialiseerimine, masinaehituse areng, raudteede tekkimine jpm. Kõik see tõi progressi kõrval endaga kaasa ka palju häda ja viletsust sotsiaalses

Muusikaajalugu
Hector Berlioz
6
doc

Hector Berlioz

Lähte Ühisgümnaasium Hector Berlioz Referaat Lähte 2011 Louis Hector Berlioz'i elulugu Louis Hector Berlioz, rohkem tuntud nime all Hector Berlioz sündis 1803.aastal väikelinna La-Cote-Saint- Andre´s Grenoble´i lähedal arsti perekonda. Tema isa oli elukutselt arst, kuid armastas väga ka kirjandust, selletõttu käskis ta Hectoril pähe õppida palju salme Antiik-Rooma poeetidelt Vergilius'elt ja Horatius'elt. Hector õppis varakult mängima flööti, kitarri ja trummi, kirjutas muusikat segaansamblitele. Kuid muusikukarjääri vastu oli tema isa. Ta isa tegi kõik, et

Muusikaajalugu
Berlioz
3
rtf

Berlioz

Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André ­ 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed

Muusika ajalugu
Romantism kunstis ja muusikas
6
doc

Romantism kunstis ja muusikas

viimasest on pärit pala "Unelm" - seda tuntakse ka lauluna. ta läks oma elu lõpupoole õppejõuks Leipzigi konservatooriumisse ja õigepea ta sellest tööst loobus. lõpetas töö ka ajakirjanikuna. viimastel eluaastatel oli tal teoste õitseng, aga siiski ei pidanud ta enam vastu. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. HECTOR BERLIOZ (1803-1869) Ta oli prantsuse helilooja. sündinud arsti perekonnast ja vanemad olid kindlad, et hectorist peab ka saama ars. ta läks arstiteaduskonda õppima, aga ta siiski jättis selle pooleli ja hakkas muusikaga tegelema.tal tekkis väikene konflikt vanematega ja need ütlesid temast lahti. ta hakkas andma solfi tunde, esines koorilauljana, kirjutas retsensioone ja muuskiakriitikat. öösiti kirjutas noote, õhtuti istus ooperiteatris

Muusikaajalugu
MUUSIKAAJALUGU
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

Eusebius, viies osa. Florestan ­ kuues osa, rahutu, keevaline natuur, impulsiivne. Tema naise Clara Schumanni muusikaline portree (seesmisega kirega naine, tänu temale on valminud paljud Schumanni teosed) ­ ''Chiarina'', kaheteistkümnes osa. 1844 on andnud Clara Schumann Tartus 3 kontserti, võeti suure vaimustusega vastu. Nõuti veel üht kontserti. Viimane osa ­ marss Davidspüngerite marss filisterite vastu. Kasutab saksa viisi ''Grossvater'', naerab filistreid vanaisadeks. Hector Berlioz (1803 ­ 1869) Täisealisena astus arstiteaduskonda, kuid teda köitis muusika ja üsna pea otsustas eriala vahetada. Vanemad olid vihased. Pidi hakkama ise enda eest hoolitsema. Muusikat lõi suure seesmise kirega. See oli ta kõige suurem kirg. Reisid olid väga edukad, eriti just reisid Venemaale. Lisaks kirjutas muusikakriitikaid, tegutses dirigendina. Looming Berlioz on programmilise (sisulise) sümfoonilise muusika novaator (uuendaja). Kirjutas sümfooniaorkestrile.

Muusika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun