Hectori Berliozi elulugu (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Ferenc Lizst, Johannes Brahms, Chopin Berlioz

käele") , 7) 4 eksprompti, 8) 4 ballaadi Suurvormid: 1) 3 klaverisonaati- sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 2) 4 skertsot 3) Fantaasia f-moll 4) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile- klaverikontsert nr. 1 e-moll 5) sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique, milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e.banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837

Muusika

7

odt

Hector Berlioz

HECTOR BERLIOZ Muusikaajaloo referaat Tallinn 2009  Hector Berlioz oli 19. sajandi suurim prantsuse helilooja, üks romantismi rajajaid ja ka silmapaistev kriitik. Romantismiajastu muusika jaguneb järgmistesse perioodidesse vararomantism, kõrgromantism ja hilisromantism. Berlioz kuulub oma loominguga kõrgromantismi (1830- 1850) perioodi. Sellel perioodil algas romantismi laienemine kogu Euroopas. Kultuuriline keskpunkt asus Pariisis, kus töötas ka Berlioz 19.saj poliitiline üldpilt oli muutusterohke. Vana Euroopa sümboolseks lõpuks oli Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja vabariigi kehtestamine Prantsusmaal 1792.a. 1830. a. toimus Prantsusmaal Juulirevolutsioon, mille mõjul toimusid rahutused ka teistes riikides. Majanduses toimusid suured muutused nagu industrialiseerimine, masinaehituse areng, raudteede tekkimine jpm. Kõik see tõi progressi kõrval endaga kaasa ka palju häda ja viletsust sotsiaalses

Muusikaajalugu

6

doc

Hector Berlioz

Lähte Ühisgümnaasium Hector Berlioz Referaat Lähte 2011 Louis Hector Berlioz'i elulugu Louis Hector Berlioz, rohkem tuntud nime all Hector Berlioz sündis 1803.aastal väikelinna La-Cote-Saint- Andre´s Grenoble´i lähedal arsti perekonda. Tema isa oli elukutselt arst, kuid armastas väga ka kirjandust, selletõttu käskis ta Hectoril pähe õppida palju salme Antiik-Rooma poeetidelt Vergilius'elt ja Horatius'elt. Hector õppis varakult mängima flööti, kitarri ja trummi, kirjutas muusikat segaansamblitele. Kuid muusikukarjääri vastu oli tema isa. Ta isa tegi kõik, et

Muusikaajalugu

3

rtf

Berlioz

Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André ­ 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed

Muusika ajalugu

6

doc

Romantism kunstis ja muusikas

viimasest on pärit pala "Unelm" - seda tuntakse ka lauluna. ta läks oma elu lõpupoole õppejõuks Leipzigi konservatooriumisse ja õigepea ta sellest tööst loobus. lõpetas töö ka ajakirjanikuna. viimastel eluaastatel oli tal teoste õitseng, aga siiski ei pidanud ta enam vastu. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. HECTOR BERLIOZ (1803-1869) Ta oli prantsuse helilooja. sündinud arsti perekonnast ja vanemad olid kindlad, et hectorist peab ka saama ars. ta läks arstiteaduskonda õppima, aga ta siiski jättis selle pooleli ja hakkas muusikaga tegelema.tal tekkis väikene konflikt vanematega ja need ütlesid temast lahti. ta hakkas andma solfi tunde, esines koorilauljana, kirjutas retsensioone ja muuskiakriitikat. öösiti kirjutas noote, õhtuti istus ooperiteatris

Muusikaajalugu

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

Eusebius, viies osa. Florestan ­ kuues osa, rahutu, keevaline natuur, impulsiivne. Tema naise Clara Schumanni muusikaline portree (seesmisega kirega naine, tänu temale on valminud paljud Schumanni teosed) ­ ''Chiarina'', kaheteistkümnes osa. 1844 on andnud Clara Schumann Tartus 3 kontserti, võeti suure vaimustusega vastu. Nõuti veel üht kontserti. Viimane osa ­ marss Davidspüngerite marss filisterite vastu. Kasutab saksa viisi ''Grossvater'', naerab filistreid vanaisadeks. Hector Berlioz (1803 ­ 1869) Täisealisena astus arstiteaduskonda, kuid teda köitis muusika ja üsna pea otsustas eriala vahetada. Vanemad olid vihased. Pidi hakkama ise enda eest hoolitsema. Muusikat lõi suure seesmise kirega. See oli ta kõige suurem kirg. Reisid olid väga edukad, eriti just reisid Venemaale. Lisaks kirjutas muusikakriitikaid, tegutses dirigendina. Looming Berlioz on programmilise (sisulise) sümfoonilise muusika novaator (uuendaja). Kirjutas sümfooniaorkestrile.

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)