· psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus · monoloogiline/dialoogiline · diaadiline/mitmeastmeline · interpersonaalne/intrakommunikatsioon Suhtlemistõkked on jaotatud kaheteistkümneks- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek, kiitmine, kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine, kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine, rahustamine. Hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi probleemiga. I kategooria on kohtumõistmine, mille alla kuuluvad kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine- kõik nad annavad võimaluse teise inimese üle kohut mõista.
3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine *ähvardamine- lahenduse pakkumine, millega rõhutatakse kristuseks *moraali lugemine- teise inimese õpetamine, kuidas ja mis asju ta peaks tegema *ülekuulamine- hakatakse küsima, kus, mis, kellega, miks olid.... *nõu andmine- lahenduste projekteerimine 3.Teise murede vältimine: *kõrvale põikamine- on teemasid, mida inmesed tahavad vältida *loogiline argumenteerimine- enda faktide kindlaks tegemine *rahustamine- emotsionaalne tagasi tõmbamine
empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis. Kuid kas see on tõsi? Ei ole, see kui osad naised rooli taga on ja autoga kraavi sõidavad, ei tähenda seda, et kõik naised seda teeks. Sama võib öelda, kui sildistatakse blonde kui lolle. See ei ole samuti tõsi
· Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek - Kiitmine omakasu eesmärgil · Juhttunnustest lähtumine · Tavatõdedest lähtumine · Lahenduste pakkumine : · Lihtsustamine - Kamandamine 1.1.2 Tajuefektid - Ähvardamine - Moraali lugemine · Esmamulje efekt - Üälekuulamine · Oreooli ehk haloefekt - Nõu andmine · Kordustaju efekt · Võõristus efekt · Teiste murede vältimine: · Lahkumismulje efekt
Eneken oleks ka nende suhtest kohe kõigile rääkinud. Kui minul oleks selline olukord, siis ei kiirustaks sellega, vaid mõtleks kuidas seda lahendada. 2.Ekke jõudis koju tagasi Ekke nägi oma pere üle kaua aja ning mõistis, et kodus on kõige parem. Mina ei lahkuks niimoodi kodust, sest tean, et pere juures on kõige parem ja neid tuleb hoida. 3.Ekke ei tahtnud alguses tööd teha. Ekke ei viitsinud üldse tööd teha, vaid laiskles päevad läbi. Tööle ajas teda ainult ema kamandamine. 4.Ekke eksis vahepeal teelt ära. Ekke eksis ära, kuid ta kohtas Lassit ja Uutšot, kes ta teele tagasi aitasid. Kui mina ära eksis ja ma selliseid inimesi kohtaks, ei unustaks ma neid iialgi! 5.Esemete müümine Ekke jalutas ühest talust teise, et esemeid müüa ja sellega end ära elatada.Oli ka väga külm ja väljas möllas kohutav pakane. Ekke oli vastupidav ja suure tahtejõuga, et ta sellega hakkama sai. Kõik sellga toime ei tuleks.
PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 1721- Uusikauppunki rahu -Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa -> venemaale ROOTSI AEG17 saj. 2 kubermangu:eestimaa(lääne-,harju-,viru-,järvamaa) Liivimaa(lõuna-eesti, põhja-läti) Kindralkuberner-kub eesotsas ül-d*sõjaväe kamandamine *nim ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd *jälgisid raha laekumist ja kasutamist kubermangus * kandsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3 rüütelkonda:eesi,liivi, saaremaa , selle eesotsas pealik.. Maapäevad iga 3-e a tagant. Kohtusüsteem: Liivimaal(maa- ja Liivimaa õuekohus) Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine
Pigem on vabakasvatus siiski otsuse küsimus, mille vanemad teadlikult teevad. Ohjad kasvatuse osas antakse lapsele, kes ise otsustab, kuidas käituda. Sageli tekivad lastele eeskujud aga mitte elust enesest, vaid sealtsamast ekraanilt. Need kangelased aga muudavad lapsed tihti agressiivseks teiste suhtes, mis väljendub jonnis ja füüsilises agressiivsuses. Lapsed ja vanemad jäävad teineteisest kaugeks, lastel ei teki peresisest autoriteeti. Lapse liigne korralekutsumine ja kamandamine ei pruugi aga samuti anda head tulemust. Repliigid nagu „ära roni,’’ „ära istu,’’ „tule siia’’ jne mõjuvad lapse tegevusele pärssivalt ja tekitavad temas pigem trotsi. Kui vahetpidamata mingit korraldust või õpetust jagada, läheb kogu jutt ühest kõrvast sisse, teisest välja.Kui lapselt küsida, miks ta täiskavanu poolt öeldut ei täida, siis käitub ta, nagu ta polekski kuulnud, et temaga räägitakse.
Karl XI, Karl XII Jelizaveta Riigivõim Kindralkubernerid, nt. LM Kindralkubernerid Ühine asevalitseja a. esindajad kindralkuberner J. Skytte (TÜ) Kindralkubernerid, nt. George Johann Hastfer (reduktsioon). Browne Ülesandeks sõjaväe kamandamine, riigiametnike ametissepanek ja kontroll, raha laekumine ja kulutamine, posti- teenistus, silllad, teed, avalik kord b. suhted b. kujunes vastuolu riigivõimu ja b. kohalik aadelkond saavutab b. asehalduskorra ajal toimus baltisaksa kohalike aadlike, eriti LM aadlike balti erikorra sätestamise muutus keskvõimu ja aadli
Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine. Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine *Lahenduste pakkumine- kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine *Teise murede vältimine- teema vahetamine, loogika kasutamine, rahustamine Kuulamine Kuulamisoskused: 1. tähelepanu väljendamise oskused 2. Jälgimisoskused 3. peegeldamisoskused Isikutaju - Inimese ja tema kujutise tajumine teise isiku poolt *Sotsiaalne pertseptsioon- isikutaju ja inimesetundmise nähtused ja protsessid kokku *Interpersonaalne pertseptsioon- vahety suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17
midagi öelda. Parasiitliigustusteks võiks pidada seda, kui olukordades kui ma end hästi ei tunne, siis puudutan oma juukseid ja jalg läheb istudes automaatselt üle põlve. 5. Suhtlemistõkked. Kõige rohkem kasutan lahenduste pakkumist(kamandamist,ähvardamist) ning seda enam laste peal. Minu puhul on tavaline ütlus lapsele ,,kui sa kohe oma tuba ära ei korista siis ei näe sa multikaid" või siis ,,õpi kohe ära" , ,,tee ruttu, mis sa jokutad" . Olen üpris veendunud, et see kamandamine pärineb minu enda lapsepõlvest, sest minu ema on siiani jäärapäine kamandaja. Loomulikult tahaks sellest tõkkest vabaneda. Samuti olen ma kindlaks teinud, et käsutamine ei vii kuhugi. Kui räägin rahulikult või pakun välja Sõpradega on kasutusel pigem rahustamine ja kiitmine ,,ei ole midagi hullu, sa saad hakkama uues töökohas" või siis ,,sul on õigus nagu alati ja ära üldse mõtlegi mingile muule variandile"
Lastelt oodatakse eakohast käitumist, sõnakuulelikkust ja kohusetunnet. Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust. Kasvatus on külm ja jäik. Lapselt oodatakse vaid allumist ja laps on vanemast sõltuv. Autoritaarset kasvatust iseloomustab lapse kamandamine, kritiseerimine ja halvustamine. Lapsel puudub asjadest oma arvamus. Mittesekkuv kasvatus- Sellist kasvatusvormi iseloomustab mittenõudliku kasvatusu kombineeritus ükskõikse või eemale tõukava käitumisega. Kodus puuduvad reeglid ja kontroll, vanemad on ükskõiksed, emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud. Lapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus.
Eripedagoogika- e. defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemidega. Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse. Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine, halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena. Demokraatlik kasvatus- kaaslast hindav, partnerlusel põhinev; võimaldab lastel oma oskusi rakendada nii, nagu nad suutelised on, et nad saaksid antud ülesandeid otstarbekalt lahendada; ei alaväärista last oskamatuse pärast. Alusharidus-teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis toob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maapäevi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud, nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal
amatöörpsühhiaatrit, mis võib väga ebameeldiv olla. Suhtlemistõrge võib olla isegi kiitmine, kui ei selgitata ära, mille eest kiidetakse. Nõuandmise puhul tuleb ettevaatlik olla, sest teise inimese probleemidele on tegelikult keeruline lahendust ise leida. Seetõttu võib küll nõu anda, aga ei tohi inimest eksitada ja inimene peab ise leidma endale kõige sobivama tee lahenduseni. Äärmiselt negatiivne on kamandamine, käskiv kõneviis nt: ,,Too mulle paberit." Võib mõjuda ebameeldivalt ja teine võib väga vabalt vastata sellele: ,,Too ise", samas kui öelda: ,,Too mulle palun paberit." On see palju positiivsem ja inimene ei lähe kaitsepositsiooni. Ähvardamise puhul inimene püüab kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest. Moraali lugemine on sellepärast ebameeldiv, et teine õpetab inimest mida ta peaks tegema, kuidas käituma
hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine vajalikud suhtlemisel: usaldamine
Esmamuljet kujundavat väga mitmed tegurid: 1. hääletoon, kõne kiirus; 2. näoilme, silmside; 3. kuulamisharjumused (noogutamine, silmside); 4. zestid, poosid, liigutused, puudutused; 5. vahemaa suhtlevate poolte vahel; 6. riietus, soeng, ehted; 7. isiklik hügieen, lõhnad. Tüüpilised väljendusvead teeninduses 1. kliendi süüdistamine, ähvardamine ; 2. kliendi käsutamine, kamandamine, õpetamine; 3. iseenda esindamine, enese õigustamine; 4. ükskõiksuse väljendamine; 5. lahenduse puudumise väljendamine; 6. hindav ja üleolev pilk ja väljendused. Millises keeles alustada? Kui on teada, kes on teie klient, kust ta tuleb ja millist keelt ta räägib, siis alustage kohe suhtlemist kliendile kõige paremini mõistetaval viisil. Kui te ei tea, millist keelt räägib klient, siis alustage temaga suhtlemist eesti keeles TERE!
" · Diagnoosi panek: inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. "sa oled minu jaoks nagu avatud raamat sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada." "Sa pead end minust paremaks ainult seepärast, et oled ülikoolis käinud." · Kiitmine: teisele inimesele, tema tegude või hoiakute positiivse hinnangu andmine. "Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa aitad mul täna muru niita." · Kamandamine: teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. "Tee nüüd oma kodutöö ära." · Ähvardamine: püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsetakse rakendada. "Sa teed või muidu..." · Moraali lugemine: teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema: "Sa ei peaks lahutama, mõtle, mis siis lastest saab." · Ülekuulamine: suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga
Bornei tasandeid (3) - vanematasand (agressiivne, võimutasand) - lapsetasand o loomulik laps (boheemlaslik, majanduslikult mittearvestav o kohanenud laps (teab kuidas ühes või teises olukorras käituda) - täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid - süüdistamine (kritiseerimine, vaidlemine) - paikapanemine (nimepanemine, üldistamine) - analüüsimine (tõlgendamine) - kiitmine (nõustumine) - kamandamine - hoiatamine (ähvardamine) - moraliseerimine (targutamine, jutlustamine) - ülekuulamine (urgitsemine) - nõuandmine (teise eest probleemi lahendamine) - jutu kõrvale juhtimine (sarkasm, iroonia, naljatamine) - loogikale keskendumine (tunnete ignoreerimine) - rahustamine Suhtlemisel on oluline raporti (usaldusuhte) loomine. Raport on see, et teine inimene tunneb, et olen temaga ühel lainel. Oluline on sobituda teise inimese hingamise, kehakeele ja sõnadega.
vastupanu ja pahameelt. Suhtlustõkked on: x Kritiseerimine teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. x Sildistamine teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. x Diagnoosi panek inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. x Kiitmine teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. x Kamandamine teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. x Ähvardamine püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. x Moraali lugemine teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. x Ülekuulamine suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks.
Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Kui keegi kiidab varjatud tagamõttega, tekib meis sageli vastuseis mitte ainult tema püüdele olukorda kontrollida, vaid ka kogetud manipuleerimistundele. Isegi kui kiitust ei kasuta manipuleerimiseks, mõjub see sageli heidutavalt. Valvelolek ja kaitsehoiak panevad inimesed kiitusele vastu punnima. Lahenduste pakkumine - Kamandamine: käsk on sunniviisil antav lahendus, mida toetatakse survega. Sunni kasutamine muudab inimesed sageli vastupunnivaks () ja tõrjuvaks. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleandlikeks () ja allaheitlikeks (). Käsk viitab sellele, nagu ei oleks teise inimese hinnangud mõistlikud, ja seega õõnestab () ta eneseväärikust ( ). - Ähvardamine: ähvardus on lahendus, mida pakkudes rõhutakse
võimalik valida suhtlemise ajal: Vanem, Täiskasvanu, Laps. Tasanditele on omane erinev suhtlemise stiil. Lapse tasand iseloomulik spontaansus, emotsionaalsus, sõbralikkus (N: Naine sõbrannale: "Issand kui lahe!"), kuid ka enda madalamale asetamine (ei julge enda õigusi kaitsta, nõustub käskude täitmisega protestimata n: Mees naisele: "Mine kohe poodi!" Naine jätab tegevuse pooleli: "Jah, kohe!") Vanema tasand iseloomulik võib olla teise inimese madalamale seadmine (kamandamine, kritiseerimine, õpetamine). Samas võib konflikt tekkimata jääda, kui teine seda aktsepteerib (Mees naisele: "Mine kohe poodi!" Naine jätab tegevuse pooleli: "Jah, kohe!") Täiskasvanu tasand iseloomulik arukus, analüüsimine, objektiivusus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks (suhtlemispartner tunneb, et temasse suhtutakse kui võrdsesse) Vestluse suunamiseks on oluline ära tunda, missuguselt tasandilt sõnum saadeti.
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine.
Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. Rootsi võimu ajal olid Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel. Kuberman Keskus Maakonnad g Eestimaa Tallinn Harjumaa Virumaa Järvamaa Läänemaa Liivimaa Riia Pärnu Tartu Võnnu Riia Saaremaa Mõlema kubermangu otsas oli kindralkuberner. Nende ülesanneteks olid: 1) Oma haldusalal sõjaväe kamandamine, 2) nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, 3) jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, 4) kandsid hoolt postiteenistuse ja avaliku korra eest, 5) teede ja sildade korrashoidki kuulus nende kohustuste alla. 3. Rüütelkonnad. Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid aadlikke, kaitsesid nende huve
kõik pereliikmed) heaks eeskujuks ja tegema seda, mida lapseltki oodatakse. 1.4 Autoritaarne kasvatus Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse. Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine, halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena. Autoritaarset kasvatusstiili pooldavad vanemad usuvad kindlalt, et nad teevad kõik oma lapse jaoks. Selliste vanemate hulka kuuluvad ka need, kes igapäevaelus on harjunud kõike oma laste eest ette-taha ära tegema, need, kes näägutavad oma last pidevalt tema tegemata jäetud asjade pärast, kui ka need, kes tegemata asjade eest füüsiliselt karistavad.
", ,,Millal?", ,,Kus?", ,,Kes?", ,,Kuhu?" Küsimuste esitamisel pidage silmas järgmisi soovitusi: · Esitage korraga ainult üks küsimus ja kuulake ära kliendi vastus · Küsige ainult seda, mida tõepoolest on kliendi huvides vaja teada saada · Esitage küsimused loogilises järjekorras Tüüpilised verbaalsed väljendusvead teeninduses: · Kliendi süüdistamine, ähvardamine (Te saite valesti aru... Miks te kohe ei öelnud.....? Kas te siis ei näe, et ... jne) · Kliendi käsutamine, kamandamine, õpetamine (Te peate minema / tagasi tulema / täitma selle vormi... Seiske sinna / minge sinna ... Tehke kiiremini! jne). Klient ei pea midagi tegema! · Iseenda esindamine, enese õigustamine (No mina teile küll nii ei öelnud! Ega mina süüdi ei ole, et arvuti ei tööta / tube ei ole / vihma sajab ... jne) · Ükskõiksuse väljendamine (Võtke seda või teist... . Ega mina ka neid kõiki proovinud pole... jne) · Pessimismi väljendamine (Mina seda küll ei ostaks..
allasurutud vaenulikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Mitterealistlikku konflikti saab enamasti ennetada või kontrollida (Bolton 2002:272). 1.1.3 Konflikti käsitlemine Konflikti puhul on mitmeid käsitlusvõimalusi. Enamasti sooviksime konflikti vältida/ ennetada. Kui ta juba käes on, siis püüame lahendada (Vihma 2006:17). Konflikti ennetamine Hulga mõttetut võitlust saab ära hoida, kui sa: · Loobud teesulgude (kamandamine, hinnangute andmine, sildistamine, ähvardamine jt) kasutamisest. · Kasutad kehtestamisoskusi, sest siis ei saa negatiivsed emotsioonid kuhjuda. · Kasutad peegeldava kuulamise oskusi. See aitab partneril negatiivseid emotsioone hajutada. · Hoidud teadlikult käitumisest, mis tõenäoliselt põhjustab teistega mõttetut konflikti. · Oma igapäevapingete maandamisel ei pingesta teisi. Valad viha välja üksi olles
Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi lapsi: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad käsud, keelud, seadused, spetsiifiline pöördumine, autoritaarne väljenduslaad, jäikus, kamandamine. See on väärikusmask. Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab. Täiskasvanutasand on välismaailmast saabuva info loogiline läbitöötamine. See tasand on tõsine, asjalik, kontrollitud, toetub faktidele, ei näita emotsioone. Võib kinni jääda pisiasjadesse. Täiskasvanutasand hakkab arenema kooliminekueas. Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub
Mänglevus Tööl Stabiilsus Toetus Leidlikkus Energilisus Organiseeritus Entusiasm Pragmatism uuendus Isiklikud mured Ülekoormus Tujukus Otsustamatus Hoolimatus Jäikus Püsimatus Üleolevus Kiired Kamandamine Ebapraktilisus Külmus tujumuutused Impulsiivsus Püüdlused Tõsidus Tähendusrikkus Iseseisvus Sensuaalsus suhetes Vastutustund- Lähedus Lugupidamine Põnevus likkus Kiindumus Lojaalsus Tabel 1 2.1 Sinine isiksuse tüüp
raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“ d. kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Tagamõte! „Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa saad sellega hakkama“ e. rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge 2. Lahenduste pakkumine a. kamandamine – teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. „Tee nüüd oma kodutöö ära. Miks? Sest mina käsin“ b. ähvardamine – püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. „Tee seda, muidu…“ c. moraali lugemine – teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema. „Sa ei peaks lahutama, mõtle, mis siis lastest saab“ d
on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. 8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 9) Nõu andmine. /teise murede vältimine/ 10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 11) Loogiline argumenteerimine. 12) Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast.
Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad käsud, keelud, seadused, spetsiifiline pöördumine, autoritaarne väljenduslaad, jäikus, kamandamine. See on väärikusmask. Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab. Täiskasvanutasand on välismaailmast saabuva info loogiline läbitöötamine. See tasand on tõsine, asjalik, kontrollitud, toetub faktidele, ei näita emotsioone. Võib kinni jääda pisiasjadesse. Täiskasvanutasand hakkab arenema kooliminekueas. Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub
Nõuab suurt küpsust, et tunnistada enda vale käitumist või partneri vajaduste üle huvi tunda. - Võimuvõitluse faas Mitte kõigil paaridel. Raskused, elukorralduslikud muutused, lapsed partnerite erimeelsused. Hirm emotsionaalse sideme lagunemise ees sellest võib kasvada välja kriitika. Kriitika (enda sees või avalikult) = süüdistamised. Raske üksteist rahulikult ära kuulata või välditakse probleemidest rääkimist. Kurjustamine, kritiseerimine, kamandamine, ignoreerimine, karistav vaikimine tegelikkuses tulenevad hirmust suhte lagunemise ees ja soovist endist sidet säilitada. Süüdistatav hakkab end tunda väheväärtuslikuna. Tegelikkuses vajatakse üksteise poolt pakutavat turvatunnet. - Eemaldumise faas Nurjunud leppimised ja pikaajaline kriitika viivad selleni. Partner tundub võõras. Halvemal juhul vaenlane. Süvenetakse pigem töösse, astekasvatamisse, alkoholi, koristamisse, kõrvalsuhtesse jne
Esmasmuljega endast ja oma e/v-st võib kl saada v kaotada. 51. Milline on töötaja teeninduslik väljanägemine? Tagasihoidlik ning vormi riietus, puhtad juuksed, väike meik, neutraalsed küüned, hea lõhn. Puhtus, korrektsus. 52. Verbaalse suhtlemise ja keelekasutuse tüüpilisemad vead? - Kliendi süüdistamine, ähvardamine (Te saite valesti aru, Miks te kohe ei öelnud, kas te ei näe) - Käsutamine, kamandamine, õpetamine - Klient EI PEA midagi tegema! - Enese õigustamine (mina süüdi ei ole et arvuti ei tööta...) - Ükskõiksus (ega mina neid kõiki proovinud ei ole) - Pessimismi väljendamine (ma küll ei ostaks) - Lahenduse puudumise väljendamine (ma ei saa sinna midagi parata) - Hindavad ja üleolevad väljendid (see on teile liiga kallis) - Kõneleja katkestamine 53. Telefonisuhtluse vead?
,,minevikuinimese" omadused. Me ei suuda tajuda uut tuttavat sellisena nagu ta tegelikult on. SUHTLEMISTÕKKED Kohtumõistmine (teise inimese alahindamine, enese kõrgemale seadmine) 1. Kritiseerimine 2. Sildistamine 3. Diagnoosi panek 4. Kiitmine Lahenduste pakkumine (õõnestab eneseväärikust, tekitab vastumeelsust, sünnitab teesklust) Kamandamine Ähvardamine Moraali lugemine Ülekuulamine Nõu andmine Teise murede vältimine (tekitab emotsionaalset distantsi, välistab läheduse suhtes) 1. Kõrvalepõikamine 2. Loogiline argumenteerimine 3. Rahustamine Väga oluline suhtlemistõke on ka teiste inimeste juures nende tõkete otsimine ja nende ja etteheidete tegemine sellest lähtuvalt KUULAMISOSKUS
minevikku? 1.6.2 Suhtlemistõkked Abistajana kiirustatakse sageli ,,aitama", andes ,,head nõu", jagades õpetussõnu om akogemuse varal või pärides probleemi üksikasjade järele. Vaatamata headele kavatsustele tekitavad sellised abistamispüüded tihti probleeme juurde, selle asemel et neid lahendada, ja katkestavad muresolija jutujärje. Selliseid ,,abistamiskatseid" nimetatakse suhtlemistõketeks ja neid on kokku 12. Suhtlemistõke Näide Mõju edasisele suhtlemisele 1. KÄSUTAMINE/KAMANDAMINE Mind ei huvita teie arvamus, teil tule järgida ettekirjutusi edastab sõnumi, et in. ei aktsepteerita ega hinnata. võtab in.-lt võimaluse vastutada tekitab vastupanu S A L L I T A V M I T T E10 2. HOIATAMINE/ÄHVARDAMINE Keegi ei hakka sinust hoolima, kui sa niimoodi käitud näitab mitteaktsepteerimist võib tekitada hirmu, alistuvust tekitab kiusatuse järele proovida, kas ähvardus peab paika võib tekitada viha, võõrandumist. 3. MORAALI LUGEMINE
mõista. Kõik oleme ju olnud lapsed. Miks siis unustame ühel hetkel lapseks olemise tunde ja maailma? Teineteise mõistmine ei ole raske. Vaja on lihtsalt võtta hetk aega ning kuulata ja mõista. Laste ja täiskasvanute heade suhete aluseks on austus ja siirus. Laps tunneb ära täiskasvanu, kes teisi ja iseennast ei austa. Ta ei kuula teist, tahab ainult ise rääkida ja õpetada, ei huvitu teistest. Ainus, mida ta teha oskab, on kamandamine ja pahandamine. Ja loomulikult ei taha ükski laps sellise täiskasvanu vastu ise austust näidata. Kui vanemad ei õpi kuulama oma lapsi, siis nende lapsed ei oska omakorda kuulata omi lapsi jne. Lisaks tõlkimisoskusele tuleb vanematel õppida ka kuulama nii ennast kui ka oma last. 2.4 Laps saab aru Lapsed märkavad ja mõistavad täiskasvanuid palju rohkem, kui vanemad seda arvata oskavad.
Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad käsud, keelud, seadused, spetsiifiline pöördumine, autoritaarne väljenduslaad, jäikus, kamandamine. See on väärikusmask. Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab. Täiskasvanutasand on välismaailmast saabuva info loogiline läbitöötamine. See tasand on tõsine, asjalik, kontrollitud, toetub faktidele, ei näita emotsioone. Võib kinni jääda pisiasjadesse. Täiskasvanutasand hakkab arenema kooliminekueas. Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub
olevaid reegleid ja oskab nendega enamvähem opereerida. 30. Suhtlemistõkked (7) (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 32.) Suhtlemistõkke on miski, mis ei lase tähendustel kohale jõuda. Nad muudavad suhted keerulisemaks. 1. Kritiseerimine (teise inimese tema hoiakute või tegude negatiivne hindamine) 2. Diagnoosi panek (inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine nt „Sa teed seda vaid selleks, et mind ärritada“) 3. Kamandamine (käskida kedagi teist teha midagi, mida sa tahad nt „Tee oma kodutöö ära! Miks? Sest mina käsin!“) 4. Ähvardamine (püüd hoida teist inimest kontrolli all, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada nt „Sa teed seda mida ütlen, muidu saad peksa“) 5. Moraali lugemine (teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, teisele epistli lugemine nt „Sa peaksid tema ees vabandama“) 6
Mulle tundub, et te tahate praadi süüa Kiitmine Minu arvates on teil õigust Te olete ju sellega alati hakkama saanud · Lahenduste pakkumiseks Ähvardamine Rahunege maha, siis ma kuulan teid ära No nüüd aitab! Ma kutsun kohe juhataja! Kamandamine Räägi aeglasemalt Ärge esitage rumalaid küsimusi Lugege ise, teated on seinal 31 Moraliseerimine Nii võib, aga nii pole ilus
Ja paratamatult me ka sellele soovile allume, sageli kahjustades omaenda huve, vajadusi ja suhteid. Hea suhtleja valdab suhtlemist kõigil kolmel ülalpool toodud tasandil ja oskab neid kasutada lähtudes situatsioonist. Kolmel suhtlemistasandil, igal neist, on oma plussid ja oma miinused. Järgnevalt ülevaade neist. Vanema tasand - + keelud, käsud, reeglid, seadused, reaalne roll kasvatamisel, energia- autoritaarsus, jäikus, kamandamine, vahel säästlikkus, autoriteetsus madal enesekriitika Täiskasvanu tasand - + emotsionaalne pidurdatus, fantaasiavaesus, rahulikkus, vaoshoitus, kalkuleerivus ülemäärane kahtlemine Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 51 Mõjutamine ehk interaktsioon Lapse tasand - +
annaabi.ee 
