Mida õppisin suhtlemispraktikumis? (2)

Tuule Kivihall
10c
Mida õppisin suhtlemispraktikumis?
Essee
Esmalt võin öelda, et kursuse läbides olen kindlasti ennast paremini tundma õppinud ja samuti oma käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust.
Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist – on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav. Minu tutvusringkonnas olevad inimesed on enamasti kehtestava iseloomuga , samas tuleb ka ette üksikuid eksemplare täiesti alistuvast iseloomust, läbinisti agressiivseid inimesi aga õnneks mitte. Teatud situatsioonides võib iseloom muutuda ning vastavalt enda heaolule minna kas agressiivseks või alistuvaks. Agressiivseks enamasti kaitstes enda huve ja arvamusi ning alistuvaks juhul, kui inimene saab sellest ise tulevikus kasu või kui on tegemist endast kõrgemal positsioonil oleva inimesega. Ise arvan, et olen suhteliselt kehtestava iseloomuga, samas tuleb minulgi ette agressiivset ja alistuvat käitumist. Kehtestava sõnumi andmisel on oluline anda teisele tema käitumise hinnangutevaba kirjeldus, tunne, mida see käitumine minus võib tekitada ja mis mõju sellel minu elule on. (Kui sa mulle seda raha homseks ei too, oleme me pettunud , sest siis me ei saa minna sellele ekskursioonile) Peale seda toimub partneri reaktsioon , millele järgneb peegeldav kuulamine ja hiljem jõutakse kokkuleppele või leitakse üheskoos uus lahendus.
Kontakti võtmine on minu jaoks ka väga oluliseks saanud. On tähtis, et olen täiesti ettevalmistunud kontakti võtuks ja eelnevalt tegevuselt ümberlülitunud. Hea on, kui mõlemad osapoolel on soov kontakti luua, sest siis on kontakti võtt palju tõhusam. Siis öeldakse lõpetuseks mõned laused ja kokkuvõtted, seejärel toimuvad järeltegevused (lubaduste, kokkulepete fikseerimine, teatud märkmete tegemine jne) Heas kontaktis toimub aktiivne kuulamine, silmside , positiivne kehakeel , sellel peab olema hea ajastus ja inimene peab olema avatud. Halvas kontaktis puudub silmside, laused on napisõnalised, kehakeel on tõrges ja võib toimuda teiste asjadega tegelemine, halva kontakti eelduseks võib olla ka halb ajastus. Selliste kontaktide puhul mina enamasti ütlen oma sõnumi ära, lepin kokku teise aja või lähen inimese juurde hiljem. Kontakti lõpetamisel on oluline öelda positiivne sõnum isegi siis, kui teade ise oli negatiivne, sest sellisel juhul ei jää teisel inimesel midagi sisse kripeldama.
Suhtlemisel võivad tekkida ka tõrked. Suhtlemistõrked on kritiseerimine, mille käigus inimese tegusid ja hoiakuid hinnatakse negatiivselt. Sildistamine, mille puhul inimest alandatakse ja pannakse talle n.ö „ silt “ näiteks nohik , pugeja, memmekas vms. Inimest hakatakse võtma selle inimesena isegi siis, kui ta seda pole, sest teda on sildistatud. Diagnoosimise puhul inimest analüüsitakse või mängitakse tema peal amatöörpsühhiaatrit, mis võib väga ebameeldiv olla. Suhtlemistõrge võib olla isegi kiitmine , kui ei selgitata ära, mille eest kiidetakse. Nõuandmise puhul tuleb ettevaatlik olla, sest teise inimese probleemidele on tegelikult keeruline lahendust ise leida. Seetõttu võib küll nõu anda, aga ei tohi inimest eksitada ja inimene peab ise leidma endale kõige sobivama tee lahenduseni. Äärmiselt negatiivne on kamandamine, käskiv kõneviis nt: „Too mulle paberit.“ Võib mõjuda ebameeldivalt ja teine võib väga vabalt vastata sellele: „Too ise“, samas kui öelda: „Too mulle palun paberit.“ On see palju positiivsem ja inimene ei lähe kaitsepositsiooni. Ähvardamise puhul inimene püüab kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest. Moraali lugemine on sellepärast ebameeldiv, et teine õpetab inimest mida ta peaks tegema, kuidas käituma. Enamasti kasutavad seda vanemad laste peal, vanemad noorte peal. Veel mida vanemad palju kasutavad on ülekuulamis meetod. Nad küsivad suletud küsimusi, tahes teada vaid konkreetset vastust jah või ei ning ei ole huvitatud kuulama põhjuseid, miks nii vastati. Teises inimeses võib tõrge tekkida ka juhul, kui inimene põikab kõrvale teise muredest , tehes muud juttu ja triivides eemale teise probleemidest. Teist veennes, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tundeid, võib sellel inimesel tekkida tõrge inimese vastu. See on n.ö argumenteerimine . Viimaseks võib teist ärritada rahustamisel, püüdes takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast.
Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab teise inimese mõistmist, mis aitab leida teisel inimesel lahenduse probleemile, aitab jälgida, kas oled asjast õigesti aru saanud, aitab vabaneda teisel tunnetekoormast ja annab teisele teada, et sa kuulad ja mõistad teda. Aktiivsel kuulamisel tuleb ümbersõnastada teise inimese öeldut (kas ma sain õigesti aru, et...) ning tundeid tuleb peegeldada (oma arusaamise väljendamine teise tunnetest).
Käitumise akna põhjal saame kindlaks teha, kellel on probleem. See jaguneb sallitavaks ja mittesallitavaks alaks. Sallitav ala on see, kui probleem on partneril (käitumised, mida sallin mina, aga mis tekitavad partnerile probleeme. Sellele aitab kaasa aktiivne kuulamine ja abistavad hoiakud, oskused.) ja probleemideta ala (käitumised, mida sallin mina ja mis ei anna märku probleemist. Sellele aitab kaasa probleemide ennetamine, millest hiljem juttu teen). Mittesallitav ala on siis, kui probleem on minul (partneri käitumised, mille suhtes võin mina tunda ebameeldivust ja sallimatust. Sellele aitab kaasa probleemi käsilevõtmine ja toimetulek vastupanuga.).
Probleemide ennetamisele aitavad kaasa ennetavad mina-sõnumid, positiivsed mina-sõnumid, teatavad mina-sõnumid ja äraütlevad mina-sõnumid. Ennetava mina-sõnumi abil anname teisele teada oma tulevasest vajadusest või soovist, ootusest. Positiivse mina-sõnumi abil saame teisele teada anda, kuidas ta meile rõõmu, naudingut ja soojust toovad. Positiivne mina-sõnum näitab meie positiivseid tundeid, partneri käitumise hinnanguvaba kirjeldust ja mõju meie vajadustele. Teatav mina-sõnum väljendab meie siin-ja-praegu tundeid, eelistusi ja mitte-eelistusi, arvamusi ja uskumusi. Äraütleva mina-sõnumi puhul vastame eitavalt meile mitte sobivale palvele, nõudmisele või küsimusele.
Meie kõik emotsioonid on kordumatud, keha valmistab ette erinevateks reaktsioonideks igal erineval emotsioonil. Viha korral me ärritume, veri valgub kätesse ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin . Hirmudes voolab veri skeleti lihastesse, näiteks jalgadesse, et kiiresti põgeneda. Õnnetunde korral toimub rahustamine keskustes, mis tekitavad muremõtteid ja negatiivseid tundeid. Armastus toob rahulolu ja parema koostöövõime. Imestuse puhul langeb silmavõrkkestale rohkem valgust ja see annab meile suurema vaatevälja. Vastikust väljendab enamasti näoilme ja kurbus vähendab energiat ning entusiasmi tegutseda. Meie psüühika koosneb kahest osast – mõtlevast ja tundvast. Mõtlev on ratsionaalne pool, mis kaalutleb ja suudab mõtiskleda, teine on emotsionaalne, mis on kohati küll ebaloogiline, kuid seda pole võimalik juhtida.
Minu rollid
kuulaja
„kunstnik“
laps
MINA
õpilane
reisija
sõbranna
tuttav
„sportlane“
kirjutaja
töötaja
rääkija
abistaja
lugeja
vaataja
Kindlasti pole suhtlemispraktikum mind muutnud, kuid andis näpunäiteid tulevaseks eluks, kuidas mingis olukorras käituda ning kuidas inimestega probleeme lahendada. Teadsin ka enne paljusid asju, kuid kui neid võtteid kasutasin , ei mõelnud ma nendele kuid nendele mõtlemine viib minu meelest kõige parema tulemuseni. Olen väga rahul, et võtsin üheks valikaineks suhtlemispraktikumi ja usun, et see tuleb mulle paljuski kasuks.