Mida õppisin suhtlemispraktikumis? (2)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Eneseanalüüs suhtlemispraktikumis

Eneseanalüüs Kursuse läbides olen õppinud ennast paremini tundma ja samuti õppinud oma käitumist analüüsima. Pärast praktikumi lõppu on paljugi muutunud. Esiteks, olen hakanud jälgima teiste käitumisviisi, teiseks, nagu eespool lauses juba mainisin, olen hakanud tundma ennast paremini ja oskan end analüüsida. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist. Suhtlemispraktikumis õppisin, et on olemas kolm käitumismaneeri: alistuv, kehtestav ja agressiivne käitumine. Minu tutvusringkonnas on kõik kolm käitumisviisi esindatud. Sõbrad on mul muidugi kõik kehtestava käitumisviisiga. Kehtestav käitumine on selline käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sama. Läbinisti agressiivseid inimesi ma õnneks ei tea, küll aga alistuvaid küll

Psühholoogia

21

docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meelepärasemad kui teised. Suuremale osale inimestest meeldivad inimesed, kes oskavad kuulata, ei anna hinnanguid jne. Keskendudes neile universaalsetele tõdedele, oskad sa vahet teha, missugused sinu suhtlusstiili aspektid on üldiselt meeldivad ja missugused seda ei ole, et võiksid endale teadvustada sõnumeid, mida sa endast kiirgad ja oodata soodsaid v. ebasoodsaid reaktsioone teistelt. Miks ma pean pingutama hea esmamulje jätmise nimel? Ma ei taha ennast muuta. Enda jaoks olulistele inimestele meeldin ma just niisugusena nagu olen. Esmamulje teadvustamine on oluline põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled

Suhtlemis psühholoogia

22

docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

psüühika üldisi seaduspärasusi. 2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem. Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteeriumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma rollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda situatsiooni muutudes. 4. Oskust kujutleda ennast partneri rolli. 5. Oskust nii iseenda, kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel. Kommunikatsioon laiemas tähenduses: suhtlemine kui kommunikatsiooniprotsessi eesmärgiks on info edastamine ja vahetamine suhtluspartnerite vahel.

Suhtlemispsühholoogia

8

docx

Klienditeenindus ja suhtlemise alused

Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused Reeglid on mõnes mõttes kasulikud. Kui aga need reeglid hakkavad segama suhtlemisel ja omaelu elamisel, siis tuleks need reeglid üle vaadata. Sellest positsioonilt suheldes kasutatakse sõnu lõpeta, ära tee, alati. Jutt kubiseb käskudest ja keeldudest ning paikapanevatest hinnangutest vastik naeruväärne suurepärane. Kiputakse arutlema selle üle, mis on õige ja mis mitte. Ollakse seotud reeglitega, mida ei tule mõttessegi kriitiliselt üle vaadata, vesteldes kasutatakse ründavat, süüdistavat tooni. Suhtlemine toimub ülevalt alla. Sisemine täiskasvanu - teeb info töötlemisel adekvaatseid otsuseid, ta analüüsib ümbritsevat ja ennustab oma tegevuse tagajärgi. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, tema jutt on

Suhtlemisõpetus

7

docx

KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS

See tähendab, et vastuolust räägitakse, kirjutatakse, sellega tegeletakse, seda püütakse lahendada. Varjatud konflikt tähendab seda, et kuigi vastuolu indiviidide vahel on olemas, püütakse selle avalikustamisest hoiduda. Selleks võib olla palju põhjusi, millest levinum on kindlasti (sageli ebaõige) uskumus, et kui vastuolust räägitakse, siis lähevad asjad hullemaks. Näivkonflikt on vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Esineb juhtumeid, mille korral indiviid omistab teisele mingeid varjatud motiive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Näivkonfliktide (kui tegelikult olematute vastuolude) puhul on tähtis teada, et need võivad üle kasvada tegelikeks vastuoludeks. Väärtuskonfliktid tekivad siis, kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt), et too (nood) oma väärtusi muudaks

Pedagoogika

82

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

= teiste reageering kujundab selfi = meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad = tähtis ei ole teiste reaalne taju meist = enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt - Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993): - Isiklikud kogemused - Olulised teiste kogemused - Folkloor, müüdid, raamatud, jne - Minevikusündmuste peegeldused - Tulevikku suunatud ootused Mina-kontseptsiooni dimensioonid: -Teadmised = mida ma tean endast? - Ootused = mis minust võib saada? - Hinnangud = mis ma väärt olen? -Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust.

Suhtlemispsühholoogia

11

docx

Enesekehtestamine

Kipute teisi sarkasmi või nähvavalt alandama. Kui te oma tahtmist ei saa, asute rünnakule. Agrissiivselt käitudes kiirgab teist üleolekut ja jõudu. Hääletoon võib olla külm ja valju. Silmad on pilukil, keha on kangestunud: jalad harkis, käsi puusas, lõug ees. Sinu zestid on jäigad, järsud ja hirmutavad. Olete oma arvamuse õiguses nii veendunud, et ei kuula, mis teised räägivad. 2.3. Kehtestav stiil Kehtestavalt suheldes ütlete otse välja, mida tunnete, mõtlete ja soovite. Seisate oma õiguste eest ning võtate arvesse teiste õigusi ja tundeid. Kuulate tähelepanelikult ning annate mõista, et olete teist kuulanud. Olete avatud läbirääkimistele ja kompromissidele, kuid mitte oma õiguste ja eneseväärikuse kulul. Olete võimeline esitama otsekoheseid palveid ning otsekoheselt ei ütlema. Oskate komplimente teha ja vastu võtta. Oskate vestlust alustada ja lõpetada. Talute kriitikat, ilma et muutuksite

Psühholoogia

7

docx

Enesekehtestamise referaat

olevate inimestega. Suures seltskonnas ei julge ma tihti välja öelda oma arvamust, kuna kardan, et ütlen midagi valesti ning inimesed naeravad minu üle. Ma tulin õppima sellist eriala, kus peaksin olema julge ning välja ütlema oma arvamusi. Sellepärast valisingi ka sellise teema, et suudaksin süveneda üksikasjadesse. 1.Enesekehtestamine Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi- sama tähtis kui need, mida läheb vaja kooli lõpetamiseks või elatise teenimiseks. Heast suhtlemisoskusest sõltub ka meie isiklik õnn. Kui omandatakse head suhtlust, võidetakse endale eluks ajaks sõpru, hinnatakse tööl ja lapsed ausatavad ja usaldavad meid. Hea suhtlemisoskus annab elule värvi ja kui see on olemas suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. (M.McKay Ph.D, M. Davis Ph.D, P. Fanning 2010).Hea suhtlemisoskus on eluks väga vajalik, sest see

Isiksusepsühholoogia

Kommentaarid (2)