Kersalu küla kujunemine (0)

1.Kersalu küla kujunemine
1.1 Kersalu küla
Küla tekkelugu pole kindlalt kusagil kirjas kuid arvatakse, et esimesed elanikud olid kalurid, kes kasutasid Vanaranna sadamaks kutsutud randumispaika kalapaatide vettelaskmiseks.
Kersalu on väike mereäärne küla Lääne- Harjumaal , Keila vallas , pindalaga 3,1 km ning ümbermõõduga 9,7 km (vt joonis 1). Küla jääb Paldiski linna ja Keila vahele. Vanu elupaiku pole teada, kuid sadama ja lähikonna arheoloogilised leiud pärinevad Põhjasõja aegadest ja arvatakse, et sadam on olnud seal vähemalt 300 aastat.
Elanikke on olnud alla paarisaja ja viimasel sajandil on olnud alles talusid-maju juurde tekkinud. 2000. aastal elas külas 20 inimest, 2011 aasta rahvaloenduse andmetel aga 73.
Külal pole oma surnuaeda aga läheduses Põllkülas on nii aadlike surnuaed kümnekonna haua ja kirikuga ja eraldi vaeste surnuaed.
Joonis 1. Kersalu küla
Eesti maaamet
(E. Piibeleht , isiklik vestlus , 30.10.2015)
( Rahvaloendus , 2011)
1.2 Aaviku talu
Aaviku talu on üks esimesi registreeritud talusi Kersalus.Inimesed on selles kohas või selle koha lähistel elanud juba rauaajal kuna 1940.aastal talu maadel korraldatud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti rauaaegne kalme .
 Perelegendide järgi olevat praeguse Aaviku talu elaniku vanavanaema olnud mõisahärra vallaslaps. Kes seda nüüd, 130 aastat hiljem,enam tõestada või tõestamata jätta suudaks. Faktid on aga sellised, et kirikuraamatutes on vanavanaema isanime koha peal kriips , ja täpselt samal aastal, kui talutüdruk Miina salapärasest isast käima peale sai, leidsid kirjaoskamatu rannakalur Jüri ja tema naine Anna 200 hõberubla vaba raha, et Aavik talu eest käeraha maksta. Ja ühtlasi ka vallaslapsena sündinud pisitüdruk oma lastetusse peresse kasulapseks võtta.
Sellise lepinguga osteti 1879.aastal tollasesse maaregistrisse kantud Aaviko talu 1881.aasta 22.juunikuu päeval siis päriseks.
E.Piibeleht (2008) Selle talu lugu I. Isiklik blogi
Pilte Aaviku talust
Joonis 2. Väljakaevamised aaviku kartulikeldri ees 1940.a
Joonis 3. Aaviku talust korjatud vanavara Eesti Rahvus Muusiomile.(1940)
Joonis 4. Kartulikelder (1935)
Joonis 5. Kartulikelder (2008)
Joonis 6. Aaviku talu (2015)
1.2.1 Aaviku talu ostmine
Gottlieb Baron Meyendorff herra kui müüja ja talumehe Jüri Lemming, kui ostja vahel, on alamal ülespandud ostmise leping tehtud. (joonis 2)
Joonis 7. Aaviku talu leping
G.B.Meyendorff tegi J.Lemminule sellised ostu tingimused:
1.Ostja on käeraha maksnud 200 hõbe rubla
2.Kui ostja võtab võlga, siis peab ta maksma talu eest 300 hõbe rubla ning andma terve oma varanduse pandiks. Võla peab ta aga ära maksma kolme aasta jooksul, muidu võetaks talu käest ära.
3.Selle koha omanik annab viimseks teistel Kirsalo(tolle aja Kersalu) küla perekohtadele nimelt: Käspre, Andrese, Klemeti, Tooma , Seppa, Põllootsa, Paiste, Korka ja Kruusiaugo - õigust kalu püüda sellest mere osast, mis tema rajade vastas on.
Peale selle, mis ülemal tähendud, ja mis Talurahva seaduse raamatu §§ 202,204,209 ja 267 järel seadust mööda kinnitud on, ei ole selle müüdud Aaviko perekohal midagi teisi.
Kõige selle kinnituseks on see neljas ühtesuguses lehtes ülespandud ostmise leping mõlemast kaubategijatest selle tõotamisega allakirjutud, et nemad kõik vastavaidlemised ja õigusesaamised maha jätavad, mis läbi see leping täielt ehk võiks vastavaieldud ümberlükatud saada.
(Piibeleht,2008)
Joonis 8. Allkirjatud ostuleping
Kasutatud materjalid
Piibeleht,E. (30.10. 2015). [Isiklik vestlus]
Piibeleht,E. (27.10. 2008). Selle talu lugu I. Blogi http://thelaaed.blogspot.com.ee/2008/10/selle-talu-lugu-i.html (30.10.2015)
Rahvaloenduse register. (2011) http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PC003&lang=1 (30.10.2015)
Maaamet (2015) http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU75&user_id=at&bbox=505300.66940725,6575104.88904199,515228.329847325,6580007.18417666&setlegend=SALUS_HYBR=1,SALUS_KAART=0&LANG=1
(30.10.2015)