Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinasaeg, KT (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millal vabanes Eesti jääkihi alt?
  • Mida nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks ja mida ajalooliseks ajaks?
  • Kus ja kuidas elati millega ennast elatati?
  • Millal võeti kasutusele keraamika Eestis?
  • Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu?
  • Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma?
  • Milles seisnes Eesti usundi omapära?
  • Mida öeldi metsa maa ja vee kohta?
Ajajoon - vanimad asulad, pronksiaeg , rauaaeg , keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu Eestis.
Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 
11 000 aastat ekr.
Mida nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks ja mida ajalooliseks ajaks?
Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele.
Nimeta erinevaid allikaid , mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 
Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud.
Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid
Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid , arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid.
Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? 
Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus .
Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? 
Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr.
Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? 
1 100-1 500 aastat ekr. Inimesed jäid paiksemateks, majanduslik ebavõrdsus.
Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma
Usk väitis, et surnud võivad tulla kiusama . Sellepärast maeti surnud asulatest kaugemale, kõrgendikele.
Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. 
Noorem pronksiaeg- Iru, Ridala ja Asva.
Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3)
Kivikirst kalme, laevkalme ja maahauad.
Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa , kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused , maakonnad , külad, suitsutuba , varanduslik ebavõrdsus. 
Elati väikestes külades, mis omakorda asusid erinevates maakondades, kus muuseas olid omad malevad (ratsaväed jms). Inimesed elasid terve peredes väikestes suitsutubades, mis on võrreldav tänapäeva suitsusaunaga. Enamikel olid omad adramaad ning levinud oli seal kasutada kolmeväljasüsteemi, kus maalapp jagati kolmeks. Raha, kui tänapäeval käibel ei olnud ning tegeleti vahetuskaubandusega. Tänu rauatootmiskeskustele toimus kiire majanduslik areng, millega suurenes varanduslik ebavõrdsus.
Milline oli muinasaja naise roll ühiskonnas, kaks erinevat käsitlust
  • Naisel oli kõrge positsioon. B) Naine oli mehega võrdne.
    Milles seisnes Eesti usundi omapära? Mida öeldi metsa, maa ja vee kohta? Milline koht on loodusel Eesti muinasusundis? Millist päeva kutsuti pühaks päevaks ja mis aega peeti hingede ajaks? 
    Loodust ei usaldatud. Mets eksitas, meri uputas ja maa andis haigusi. Usuti looduse hingestatusse ehk animism . Püha päev oli neljapäev ja hinged aeg November.
    Arheoloogiline kultuur- Sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna perioodi leide .
    Lohukivi- Ehk ohverduskivi.
    Tark- Inimene, kellel on eriline vägi.
    Vägi- See on igal inimesel, peitub juustes, küüntes jms.
    Animism- Ehk looduse hingestatus.
    Taraphita- Ehk Saaremaa jumal.
    Peko - Ehk Setode jumal.
    Venekirveskultuur - Kivikirved, mis meenutavad Venet ( paat ).
  • Muinasaeg-KT #1 Muinasaeg-KT #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rasmus Enslink Õppematerjali autor
    Manuses kordamisküsimused vastustega ajaloo kontrolltööle, teemaks on muinasaeg.
    Mida nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks ja mida ajalooliseks ajaks?
    Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele.
    Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta.
    Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud.
    Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid
    Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid.
    Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati?
    Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus.
    Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika?
    Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr.
    Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu?
    1 100-1 500 aastat ekr. Inimesed jäid paiksemateks, majanduslik ebavõrdsus.
    Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma?
    Usk väitis, et surnud võivad tulla kiusama. Sellepärast maeti surnud asulatest kaugemale, kõrgendikele.
    Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm.
    Noorem pronksiaeg- Iru, Ridala ja Asva.

    Sarnased õppematerjalid

    Muinasaeg
    2
    docx

    Muinasaeg

    Muinasaeg 1. Ajajoon- Pulli asula-8700ekr Kunda Lammasmägi- Pronksiaeg (1800-500ekr) Rauaaeg (500ekr-1200pkr) Keskaeg (1200- 1500pkr) Uusaeg(1500-1914/1918) Lähiajalugu (1918 või 1944/1945-1991) 2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tul

    Ajalugu
    Eesti Muinasaeg
    7
    docx

    Eesti Muinasaeg

    Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 ­ 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 ­ 500 eKr) 3) Rauaaeg

    Ajalugu
    AJALOO KORDAMINE- MUINASAEG EESTIS
    4
    odt

    AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

    ! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena,

    Ajalugu
    Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni
    4
    docx

    Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

    Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja maha

    Ajalugu
    Konspekt
    4
    docx

    Konspekt

    (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr ­ 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr ­ 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr ­ 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a-

    Ajalugu
    Kordamisküsimused-Muinasaeg Eestis
    3
    doc

    Kordamisküsimused: Muinasaeg Eestis

    Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muinasaeg? Millal, kus? Ajajärk Eesti ajaloos esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. 8.saj ­ 1227.a, see oli ainult Eestis 2. Kuidas jagunevad muistised? Kinnismuistis (ei ole võimalik liigutada) Irdmuistis (liigutatavad) 3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid) Tegeletakse aarete ja kaevamisel päevavalgele tulnud mütidega (numismaatikud) + arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Muinasajast ei ole kirjalikke allikaid

    Ajalugu
    Eesti ajalugu - muinasaeg
    6
    docx

    Eesti ajalugu - muinasaeg

    Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine

    Eesti ajalugu
    Muinasaeg maailmas ja eestis
    4
    docx

    Muinasaeg maailmas ja eestis

    Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus ­ esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis ­ e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun