7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9. Koosta kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid. 1. Ei tohi toimuda kalade röövpüüki 2. Väikestes veekogudes ei kasutataks mootorsõidukeid 3. Asulate ja tööstuste heitvesi ei sattuks vette ega ka mitte õli, naftat ja autot ei peataks veekogudes 10.Miks võivad kalade mari ja järglased hukkuda? 1. Sest röövkalad söövad maimusid ja kalamarjasid. 2. Siis kui püütakse alammõõduga kalu, samuti ka kudemise ajal, kuna siis ei jõua kõik kalad kudedagi.
olema varustatud satelliitjälgimise süsteemiga, mille kaudu jõuab info laeva asukohast kaldal asuvasse vastuvõtujaama, kus arvuti fikseerib kaardil laeva liikumistee. 12. Analüüsi õpiku jooniste ja tabelite abil maailma kalanduse dünaamikat.- Kalapüük on kuni 1990 aastateni suuresti kasvanud, kuid peale seda pigem veidi langenud või jäänud püsima. Õnneks on hakatud aga tegelema kalakasvatusega, et kalavarusid kuskilt hankida. Kõige rohkem on kalavarusid Vaikses ookeanis ja suurema kalapüügimahuga riigid asuvad ka just selle ookeani rannikul. Suurte kalapüügimahtudega riikideks loetakse nt Islandit, Norrat ja Peruud. 13. Prügisaarte geograafia, teke ja mõjud loodusele ning inimkonnale.- Ookeanides hulpivad hiiglaslikud prügisaared kahjustavad maakera ökosüsteeme. Igasuguste plasttoodete, pakendite, elektri- ja elektroonikaseadmete ja muude keskkonda enam
kalameeste intensiivsemat püüki. Olemasolevast kalaarvust ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile rannakalanduses hõivatud isikutele. Sellises seisundis on liialt suur püüdjate hulk rannakalanduse arengut piiravaks teguriks. Ülepüüdmine vähendab ka merekeskkonna stabiilsust, vähendab ookeanite võimet hakkama saada saastega ja toime tulla kliimamuutustest tingitud keskkonnamõjudega. Viimsate aastate intensiivistunud kalapüük on oluliselt mõjutanud kalavarusid. Nii on ohustatud kalaliikideks saamas koha, ahven, suur on vimma väljapüük. Siseveekogudes on märgata haugi vähenemist. Samuti kalavarude nappuses ei saa süüdistada reostust, sest see on meie vetes tegelikult vähenenud. Üks põhjustest, miks kalavarud ikkagi kahanevad, on soodsate tuulte puudumine. Kui tuuled läänest ei puhu, siis ei tule Taani väinadest soolast vett juurde ning mere soolsus jääb väga madalaks. Vähemsoolase merevee pärast kannatavad eelkõige tursk ja räim.
Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega.Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv, kalavarusid kahjustav kalastamine.Eestis jaguneb kalapüük harrastuskalastuseks ja kutseliseks kalapüügiks. Kalastaja, olgu ta harrastaja või kutseline kalur, peab tundma Kalapüügiseadust ja selle täiendusi, Kalapüügieeskirja ja ajutisi püügikitsendusi. Seaduste ja piirangute eesmärk on kalavarude kaitse ja ökosüsteemi loodusliku jätkusuutlikkuse tagamine. Kalapüügikontrolli teostab Eestis Keskkonnainspektsioon koos Politsei- ja Piirivalveametiga.
... ............................................................................................................ ............................................................................................................ ............................................................................................................ ............................................................................................................ 10. Kuidas mõjutavad ülepüük ja maailmamere reostumine kalavarusid? ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... .............. ...........................................................
NENDE LIKVIDEERIMINE NAFTAREOSTUS Õlireostus või naftareostus on kütteõli või nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre). Õli-või naftaheide. Õli-või naftaleke. NAFTAREOSTUS Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal Scilly saarte lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker. TAGAJÄRJED Reostab rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Naftasaadused põhjustavad väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud.
Direktiivi peaeesmärgi saavutamiseks peaks liikmesriigid kindlaks määrama veealad, kus direktiivi kohandama hakatakse, samuti tuleks kehtestada piirväärtused veekvaliteeti mõjutavatele ainetele. Käesoleva direktiivi alusel tuleks teatud näitajate väärtuste alusel kindlaks määrata ka kalade elukeskkonnaks sobiv magevesi, nii saaks liikmesriikidele seada eesmärgid, mille poole püüelda. (Euroopa Liidu Teataja, 2006) Kokkuvõte Euroopa kalavarusid on viimastel kümnenditel mõjutanud erinevad negatiivsed tegurid. Peamiseks kalavarude vähendajaks on ülepüük. Suur osa Euroopa kalavarusid kannatab ülepüügi all, kuna tarbija nõudlus kala järele on kõrge. Euroopa kalavarude vähenemise tõttu tuuakse kala sisse mujalt maailmast ja sellega vähendavad eurooplased ka muu maailma kalaressursse. Kalavarude kaitseks on Euroopa Liit loonud ühise kalanduspoliitika. Ühist kalanduspoliitikat rakendatakse direktiivide abil
Kagu-Aasias, natuke müüakse aga üldiselt püütakse oma perele.(rannapüük kalurikülades,põhiliselt siseturu vajadusteks) · Ookeanipüük- ookeanipüüki saavad teha need, kellel on meri kui ei ole siis saab kas osta või rentida. Tööd tehakse suurte laevastikega, see on võimalik vaid jõuaktel riikidel. Venemaal, Jaapanis · Ülepüük- kui kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, rohke väljapüük vähendab kalavarusid. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng,, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvand ( nt moodsatrl kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist; hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need, kalad keda tegelikult püüda ei tahetagi) kui püütakse krevette, siis iga kreveti kilo kohta on keskm, 5kg ,,süütuid kõrvalujujaid"
Läänemere muutliku hüdroloogilise režiimi tõttu kõigub mitmete kalaliikide varude suurus selles veekogus üsnagi tunduvates piirides. Võib meenutada tursa ja kilu arvukuse ulatuslikke kõikumisi, milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu kordi. Inimese tegevus, samuti nagu looduslikud tegurid, avaldab kalavarudele negatiivset või positiivset mõju. Intensiivne töönduslik püük võib vähendada kalavarusid, põhjustades saakide langemist, äärmuslikel juhtudel koguni mõne kalaliigi väljasuremist. Siinkohal tuleb meenutada tuurakala arvukuse katastroofilist vähenemist, mille tõttu see liik on Läänemeres ja Põhjameres väljasuremisel. Tööndusliku kalapüügi kahjulikkude tagajärgede ärahoidmiseks rakendatakse mitmesuguseid kaitseabinõusid, näiteks keelupiirkondade, keeluaegade, tööndusliku alammõõdu ja püügilimiidi kehtestamist. Need abinõud peavad kindlustama kalade
Kalavarude paiknemine, tähtsamad püügipiirkonnad, miks? Kalavarude kaitse, mis kalavarusi ähvardab? Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes. Suurimad kalapüügiriigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tiili, Venemaa, Tai, Norra. Kalavarusi kaitstakse sest 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi
Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus ? Nafta töötlemisel jääb palju kahjulikke jääke ning naftavarud ei ole lõpmatud, selle kadu ennustatakse juba 2050 aastaks. Nafta õnnetused, kus tankerid on uppunud või on transportivad veokid avariisse sattunud, põhjustavad suuri reostusi. Merede reostatus naftaga on üsna tavaline. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. Kõige populaarsem nafta saadus on bensiin ja petrooleum. Maailma teedel liigub
võrreldes on Atlandi ookean madalam, suur osa ookeani pindalast on 3000-6000 meetri sügavune. Suurim sügavus - 8742 meetrit - on mõõdetud Puerto Rico süvikus. Atlandi ookeani keskosas kulgeb põhjast lõunasse S-tähe kujuline Kesk-Atlandi mäestik. Mõlemal pool mäestikku asuvad sügavad nõod. Atlandi oookean ulatub kõikidesse soojusvöötmetesse, mistõttu sealne kliima on väga mitmekesine. Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat. Atlandi ookean on rikas maavaradel.Otsingumeeskond teatas , et on leidnud osa 2009. Aastal ookeani kukkunud Air France`i reisilennuki mustat kastist. Paraku ei sisalda see osa võtmetähtsusega andmeid, mis võiksid paljastada õnnetuse põhjuse.Air France´i reisilennuk Airbus A330 kukkus Atlandi ookeani 1. Juunil 2009 ning hukkusid kõik 228 lennuki pardal olnut, teatab BBC News. Osa mustast kastist leiti
Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning
inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. 3 Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. Tagajärgede likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist.
mõtet neid ka odavamalt müüa. 13)Põhja- Ameerika saab tegeleda väga edukalt kalandusega, sest see on ümbritsetud igast küljest maailmamerega. Suurima tähtsusega on seal kontsentreeritud rannapüük. Samuti esineb ka ookeanipüüki. Lääne- Kanada ja Alaska aladel püütakse Vaiksest ookeanist lõhe ja heeringat. Mehhiko rannikupiirkondades püütakse koorikloomi(homaare ja krevette). Ajaloos on aga Põhja- Ameerika kalavarusid palju hävitanud peamiselt rannikulähedane kalastamine ja röövpüük kaugemates vetes välismaalaste poolt. Atlandi ookeani veed USA rannikul on peaaegu kalast tühjad. 14)Atlandi ookeani põhjaosa varustab kalamehi rikkalike mereandide saakidega. Tänapäeval on tursa, kilttursa ja makrelli varud ülepüüdmise eest kaitse alla võetud. 15)Seal paiknevad põhiliselt segametsad, kus kasvavad peamiselt pöögi-ja tammemetsad. Riigid
lahtedes. Siirdekala. 2. Läänemere iseloomustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille maht on 21 721 ja selle tähtsus km3, keskmine sügavus 52 meetrit, suurim sügavus 459 meetrit. kalapüügil. Madala soolsusega 6 – 8 promilli. Kolm suuremat lahte: Põhja-, Soome- ja Liivi laht. Läänemeri on riimveeline ja omab suuri kalavarusid. Kõrge kalade sigivusega. Kõige tähtsam on avavee kooslus (kilu, räim), mis võimaldab suuri saake. Läänemereäärsetele riikidele omab kalandus suurt tähtsust ning seoses sellega tehakse igakülgset koostööd nii kalade kaitses kui ka kala taastootmises. 3. Väliskeskkonna tegurid Kalade käitumisele avaldavad mõju paljud tegurid:
Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telgeleb nende esmase töötlemisega.Palju istandusi on eelõige arengumaades.Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale(sordiaretus,väetamine jm.).Maailma kalavarud vähenevad sest,et rohke väljapüük on kalavarusid tõsiselt vähendanud.Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all.Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja soojushul vaid paremates mullastikutingumustes kasvatada kiirekasvulis ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuureredist,sibulat jne.Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 35 kuud, sel ajal levib looduslikult okasmets
Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel
tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust
tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate ras...
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades.
Kõigerohkem kala püütakse hiinas. Ida- ja Kagu-Aasia riigid on üldse suured kalapüüdjad ja -töötlejad. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad norra ja taani. Suurim importija jaapan ostab 25% maailmaturu kalast, USA 16%. Euroopa liidule langeb kolmandik maailma kalatoodete impordist millest pool on liidusisene. Maailma kalavarud vähenevad - Kuigi kalavarud taastuvad on rohke väljapüük kalavarusid tõsiselt vähendanud. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kanatavad ülepüügi all. Eelkõige vähenenud vääriskalade varud, mistõttu kalurid püüavad rohkem väiksemat ja vähemväärtuslikku kala. See põhjustab omakorda ka nende varude kahanemist ning lõpptulemusena väheneb üldine väljapüük. Kõigepealt pankrotistuvad väikekalurid. Väljapüügi vähenemine mõjutab tööjõu hõivet teisteski majandussektorites. Ülepüügi kõrval
See põhjustab ka nende varude vähenemist - lõpuks väheneb üleüldine väljapüük, mis mõjutab mitmeid majandussektoreid (nt toiduainetööstus) Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud . (radarid, hiigelvõrgud, peenesilmalised võrgud, Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. Ülepüügile lisaks vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. suure osa saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport (laevastik, tankerid) inimtegevus maismaal. (linnade reoveed) Et kalavarude vähenemist vältida: kvoodid (piirkondlikud koguselised piirangud) püügi ajaline piirang (hooajati , nt kudemisajal) piirkonniti (nt madalikud, karid või jõesuudmed. maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid (preemiad kalandusest loobumise eest)
Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks".Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained (nt ammoniaak, lämmastikoksiidid) reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Happevihm Happevihmal on arvestatav mõju keskkonnale. - Järvede ja jõgede taimestikku ja elusloodust kahjustab vee üha kasvav happelisus, mis on põhjustatud happevihmast. Hapestumine on hävitanud kalavarusid tuhandetes Skandinaavia järvedes ja jõgedes. - Kui happevihm sajab metsaalusele, muudab see maapinna "koostist" - PH-taset. Puud saavad mulla happelisuse tõttu sealt vähem toitaineid ning see teeb metsad vastuvõtlikumaks põuale, haigustele ja putukate rünnakutele. - Vihmavesi jõuab põhjavette ja suurendab meie joogivee happelisust, mis võib olla ohtlik meie kõigi tervisele. - Happed ründavad ehitisi ja monumente, söövitades materjale, millest need on ehitatud
Võrreldes eelmainitud kõrgperioodiga on toiduainetööstuse kasvutempo tunduvalt aeglustunud ning ei suuda enam sammu pidada maakera rahvaarvu kasvuga. Ka kalapüük ei näita enam kasvumärke, vaid on tunduvalt vähenenud ja väheneb kõigi eelduste kohaselt ka edaspidi. Põhjuseks on kalavarude vähenemine, mis omakorda on tingitud kalade elu- ja kudemispaikade hävinemise tagajärjel. Kehtestatakse järjest uusi kvoote ja piiranguid, et kaitsta olemasolevaid kalavarusid ja mitmeid kalaliike (eriti vääriskalad). Siit oleks väljapääs ainult suuremate investeeringute tegemises kalakasvatusse ning tunduvalt rangemaid meetmeid röövpüüdjate korralekutsumisel. Inimese põhjustatud probleemid Ühtedeks murettekitavaimateks probleemideks inimtegevusest põhjustatud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon. Kõik see on põhjustatud vääratest maaharimisviisidest: 1. Väetised, 2. Mürkained, 3. Rasked masinad
5 Tarmo Tuuling Atlandi ookean zooplanktonis aga ainuraksetest kambrilised ja 3 kiirloomad, hulkraksetest ainuõõssed, mõned usside ja mantelloomade rühmad, vähid ning mitmesuguste selgrootute ja kalade vastsed(bio.edu.ee). Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat(www.miksike.ee). 6. KESKKONNA PROBLEEMID Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. Umbes 30 protsenti plastsodist jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani või Atlandi ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. Plastprügi mahtudest annab aimu kasvõi tõsiasi, et igal aastal jaotatakse inimestele laiali ligi 500 miljardit kuni triljon kilekotti
Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? Suurem osa kalapüügipiirkonda ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne). Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid. Maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport, tööstuse (ja ka põllumajanduse) reostus juhitakse jõgedesse/merre) vähendab samuti kalavarusid. Maalimamere kalavarude kaitseks on loodud erinevad piirmäärad, püügipäevade piiramine, kalastusvahendite maksustamine (nt. ÜRO mereõiguste konventsioon, jõustus 1994.a.). Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab teatud kalade väljapüügimahtu. 1970. aastal kehtestati merekaitse üldleping, mille eesmärk on rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainete vähendamine. 6. Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid.
Reoveepuhastid ei ole tihtipeale ehitatud nii, et nad suudaksid tippkoormuse perioodidel reoveehulga järsu suurenemisega toime tulla. Heitveed on reostanud turismimagnetite ümbruse mered ja järved, kahjustades sealset loomastikku ja taimestikku. Veekogudesse lastav reovesi põhjustab tõsist kahju korallrahudele, sest soodustab vetikate kasvu ja hüpoksiat (hapnikuvaegust). Hapnikuvaeguse otseseks tagajärjeks on kalade suremine, mis mitte ainult ei hävita väärtuslikke kalavarusid ja ei kahjusta ökosüsteemi, vaid on ka ebameeldiv kohalikele elanikele ja võib kahjustada kohalikku turismi. Hapnikuvaegus on probleemiks peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikuvetes, kuigi seda võib ette tulla ka mageveejärvedes. Teisalt on vetikate vohamine ka ise tohutusuur probleem. Ookean värvub punaseks või roheliseks, olenevalt vetikate liigist, ning näeb sellisena ebameeldiv välja ning turistidel ja kohalikel on sel ajal keelatud ujuma minna
Läänemeres on juba viinud hävitava eutrofeerumiseni (sinivetikad). Kui nende teemadega ei tegeleta, tekivad tõsised mured kalatööstuse ellujäämisega rannikuriikides ning toiduvarude turvalisusega. Eestit ümbritsevad merealad on osa meie rahvuslikust rikkusest. Nii nagu mitmete muude hüvede puhul, oskame sageli nende tegelikku väärtust hinnata alles siis, kui hakkame neist ilma jääma, ja peale meie ei tule neid keegi kaitsma. Seetõttu mõjutab meie elu, olgu kalavarusid, mürkide sisaldust kalades, lindude ja hüljeste tervist, randade puhtust või madalmere elustikku tervikuna, iga suurem ettevõtmine selles lahes. Toruehitajad pole lõhkekehi kokku korjanud, vaid kavatsevad neid kohapeal lõhata. See võib kaasa tuua ahelreaktsiooni. Toru läbib just uputamiskohti ning nende kohta täpseid andmeid pole. Kui iga lõhkekeha plahvatab oma pooletonnise jõuga, pole sest suurt lugu. Põhiline mure on, et meres on 350 000 tonni kõige mürgisemaid kemikaale
rannikuriigi loal. Avaookean e. neutraalveed- võivad liikuda kõik laevad, kalapüük ja maavarade kaevandamine rahvusvaheliste kokkulepingute alusel. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Parajalt soe vesi, vesi hapniku rikkam, rohkem valgust, jõed toovad endaga kaasa magedat vett ja toitaineid. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ise ei suuda temale eraldatud püügimahu ulatuses kalavarusid püüda, siis müüb ta selle teisele riigile. Angola, Namiibia, USA, Kanada. Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? Kuna rahvusvaheliste lepete täitmine on osaliselt vabatahtlik, nende lepete eiramise eest mingit karistust ei määrata. Kalavarude vähenemise põhjused: * massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale * maailmamere reostumine- nafta ammutamine merepõhjast * meretransport * õnnetused tankeritega * aktiivne tegevus rannikualadel
* idee piiridest, mis on seatud tehnoloogia ja sotsiaalsete organisatsioonide poolt keskkonna võimalustele täita praeguseid ja tulevasi vajadusi. Kõik definitsioonid säästva arengu kohta nõuavad, et me näeksime maailma kui süsteemi, mis ühendab aega ja ruumi. Kui mõelda maailmast kui süsteemist, mis ühendab ruumi, saame aru, et õhusaaste Põhja- Ameerikast mõjutab õhu kvaliteeti Aasias ja putukamürgid, mida pritsitakse Argentiinas, võivad ohustada kalavarusid Austraalia rannikul. Ja kui mõelda maailmast kui aega ühendavast süsteemist, mõistame, kuidas meie vanavanemate otsused maa harimise kohta mõjutavad ka praegu meie tööd põllumajanduses ja kuidas meie praegused otsused majanduspoliitikas mõjutavad näiteks vaesustaset linnades, kui meie lapsed on täiskasvanud. (IISD) Jätkusuutlik areng maailmas Esimest korda ajaloos elab rohkem kui pool maailma peaaegu 7 miljardist inimesest linnades.
Kalakasvatus kuna kalad hakkavad meil siin vaadake otsa saama, tuli rajada kasvatusi. Eriti levinud on need Aasia riikides, kus väikestes tiikides kasvatatakse kalapoisse. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Väärtuslikumat kala kasvatatakse lahtedes ja sumpades. 59.Kõige rohkem kala püütakse Hiinas, Ida-ja Kagu-Aasias. Suurimad eksportijad on Norra ja Taani. Suurim importija on Jaapan. Muutused maailma kalanduses: o Kalapüük on kalavarusid oluliselt vähendanud. o 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. o Arengumaade osatähtsus kasvab. Põhjused: o Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale. o Maailmamere reostumine. Suurimate müügimahtudega riigid: 1. Hiina 2. Peruu 3. Jaapan 4. India 5. USA 6. Indoneesia 7. Tsiili 8. Venemaa 60. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid:
mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 4.4 Kalandus Kalandus ehk kalamajandus tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalavarud- loomasöödaks, väetisena, keemia- ja farmaatsiatööstusesse Kalakasvatus- forell, karpkala, tuur, linask (betoonist basseinides, looduslikes tiikides) Ühe inimese kohta püütakse kala kõige rohkem Islandil. Kalavarusid vähendab ülepüük ja reostus Territoriaalvesi kaldaga paralleelselt kulgev merevöönd, mille kasutamise ainuõigus selle riigil, kus see vöönd asub. (3-12 meremiili kuni 20 km rannikult) Majandusvesi- väljaspool territoriaalmerd asuv mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Kanadal, Islandil ja Gröönimaal luba vaalu püüda ellujäämis eesmärgil. Pinnakihid on on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus hapnikurikas vesi ja suure jõgede suudmed.
Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu. · Muldade sooldumine. · Reostamine. Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. KALANDUS Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja õli loomasöödaks; vetikad väetisteks, zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks. Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu- Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas
936 miljonit hektarit. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi on umbes 700 miljonit hektarit. Ülejäänud on riigimaa mis on kehv või kõlbmatu. USA on metsarikas ja puude liike on palju. Kaks kolmandikku on okaspuud ja kolmandik on kõvad lehtpuud. Rikkalikud on ka kalavarud. Palju kalu elasid sisevetes, eriti Suures järvistus. Vetes leiab heeringat, truska, sardiine ja eirit lõhelisi. Praegu on Atlandi ookeani ranniku veed kaladest tühjad, sise vetes proovitakse taastada kalavarusid. Rohkesti on mineraalseid varasid. Mitme tooraine paremad varad on kestva kaevandamisega lõppemas. Ameerikas on nii nafta kui ka maagaasi leiukohti. Kui pole saada mingisugust maavara, siis seda saab laenata teistelt riikidelt. Ka Euroopa asub parasvõõtmes ja lähis troopilises võõtmes. Euroopa on maailmajagu ja looduslik kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandrist poolsaare taolise lääneosa.
Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maailmas kasutatav kalapüügi tehnika on nii võrd täiuslik juba . See tõttu kalavarusid vähe . Laevastik on arenenud, lossimisaparatuur arenenud. Ülekasutamine. Püütakse 200-2500m sügavuselt. 3.Kalavarude seisund maailmas ja kalasaakide edasise suurensamise võimalused ,näited kalavarude üleekspluteerimisest(L 1-1.8-13) Kalavarude üleekspluteerimine põhjustab ülepüüki.Kolm kala eluiga läheb kalavarude taastumiseks. Käesoleval ajal on praktiliselt kõik kalapüügiga seotud inimesed, s.h
Maailma juhtiv püügipiirkond on Vaikse ookeani loodeosa, kus püük on viimase kolmekümne aastaga kahekordistunud. Vaikse ookeani kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus ning kus elutsevad peamiselt väikese toiteväärtusega pisikalad, kes kõlbavad kalajahu ja väetise valmistamiseks. Seda vööndit kasutavad eriti tulemuslikult Peruu ja Tsiili. Atlandi ookeani peamised püügipiirkonnad on seni olnud põhjapoolkeral. Sealsete majanduspiirkondade kalavarusid kontrollivad loodeosas USA ja Kanada, kirdeosas Norra ja Island ning Idaosa keskel Hispaania, Portugal ja Maroko. Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. 3. Hinda eri riikide võimalusi tegeleda kalandusega. Kalandusega tegelevad eelkõige rannikuriigid. Seepärast oleneb palju, kui palju on territoriaalvetes kala. Rikkamad riigid saava lubada omale ookeanilaevastikku, millega minna maailmamerele püüdma. 4
Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. · · 12 KALANDUS · · Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja õli loomasöödaks ; vetikad väetisteks , zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse ; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks . · · Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. 13 · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, ka mujal arengumaades. ·
Islandi saare ümbruses. Ranniku, ehk selfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad. Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres. Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on põhjustanud kiire tehnoloogia areng ( nt. hiigelvõrgud) Maailmamere reostumine vähendab kalavarusid Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhja kahjustab kalade elu-ja toidupaiku. Maailma ökoloogiline seisund on halvenenud ja bioloogiline produktiivsus on vähenenud. 4. Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? Suur osa inimeste töökohtadest on seotud kalandusega ja kui kalavarud vähenevad, kaovad ka töökohad. See toob kaasa majanduslikud probleemid nende inimeste jaoks
Kõige rohkem kala püütakse Hiinas, kus püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest. Suurimad kalatoodete väljavedajad on arenenud riigid Norra ja Taani; importijate seas Jaapan ja USA ning EL. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70 % kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Suur osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 1980. aastatel töötati välja ÜRO mereõiguste konventsioon, kuid leping jõustus alles 1994. Selle alusel kuulutati loodusvarad 200 meremiili ulatuses rannikust rannikuriigi esmase kasutusõiguse all olevaiks, ainult avameri jäi kõikidele avatuks. Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne
saa teha mereuuringuid. Läbisõit peab olema katkematu ja kiire, peatuda võib juhuslikult navigeerimisel, juhuslikule tetetuleval põhjusel või rannikuriigi nõusolekul, hädaabi andes või abivajadusel. Erivöönd (ART 33), kontrollvöönd Majandusvöönd omaette uus instituut, mille osas lepiti kokku konventsioonis , et seda on vaja kehtestada, sest ei tahetud lubada, et riigids nii suured merealad oma teriitoriaalmereks kehtestaksid. Nt Lõuna AM riigid hakkasid kaitsma oma kalavarusid ressurss oli ohustatud, hakkasid rikkuse kaisteks kehtestama territoriaalmerd ühepoolses korras, kuni 200 meremiili lähtejoontest. Sisuliselt tehti kompromiss, rannikuriigid said suveräänsed õigused. Juristiktsiooni teostamine õigus kehtestada õigusakte ja õiguste maksmapanemine kontroll ja karistamisõigus. Majandusvöönd on peaaegu sama, mis avameri. Mõni riik võib aga nt tahta tehamingi puurimisplatvormi, kuhu üümber siis saab teha ohuvööndi. Majandusvöönd annab
Lisaks toitainetele sisaldab reovesi ka baktereid, viiruseid ja teisi haigustekitajaid ning raskemetalle. (7) 2.2.5 Kalapüügi mõju Kuigi peale seda juttu võib imestada, kes küll ometi tahab süüa kala, mis on püütud nii saastatud merest, on siiski Läänemere (nagu ka kogu ülejäänud maailmamere) üheks peamiseks probleemis kalade ülepüük ning raiskavad püügimeetodid. Tänu püügivõimsuse suurenemisele ületab väljapüük olemasolevaid kalavarusid. Järjest suurenevaks mureks on ebaseaduslik kalapüük. Vähemaks jääb ka kaladele kudemiseks sobivaid elupaiku - kas piirkondade olukord on niipalju halvenenud või on juurdepääs kudealadele tõkestatud. Tihti püütakse välja ka alammõõdulised kalad. Samuti hukkuvad kalapüügivahendites mereimetajad ning linnud. Kõige selle tulemusena on mitmed kalaliigid Läänemeres väljasuremise äärel. Samuti on ohustatud nii linnud kui imetajad. (7)
usaldusväärsematest ajakirjandusväljaannetest. Töö on jaotatud kaheks osaks. Esimene osa keskendub ELi kalanduspoliitikale ning selle seletamisele. Teine osa pühendub ELi ühtse kalanduspoliitika jõustumisele Eestis. . 3 1. ELI ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA 1.1. ELi kalavarude majandamine Euroopa Liidu ühtne kalanduspoliitika on eeskirjade kogum hoidmaks silma peal Euroopa kalalaevastikel ning säilitamaks kalavarusid. Antud poliitika majandab ühist ressurssi – merd ning veekogusid. Ühtne kalanduspoliitika ehk ÜKP annab kõikidele kalalaevadele võrdse juurdepääsu Euroopa Liidu halduses olevatele püügipiirkondadele ning tagab õiglase konkurentsi. Kalapoliitika uueneb pidevalt ning võeti algselt kasutusele, kuna varud võivad olla küll taastuvad, aga palju on siiski ülepüüdmist ja teatud piiri ületades ei taastu ka see taastuv ressurss
aastaks suurenenud üleujutuste riski. Ladina-Ameerika Suurenenud temperatuurid ja pinnasevee vähenemine Ida-Amazonases viib troopilise metsa asendumiseni savanniga, mis omakorda viib paljude liikide väljasuremisele. Kuivemadel aladel väheneb saagikus ja kariloomade tootlikus maa sooldumise ja kõrbestumise tõttu. Meretaseme tõus toob üleujutusi madalal asuvates piirkondades aga merevee temperatuuri tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas. Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained . Polaaralad: Arktika ja Antarktika Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus. Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis mõjutavad
näitab jõe vooluhulga muutumist aasta jooksul o Külm vesi on hapnikurikas kliimavöötmest (sealt saab välja lugeda hulga kõikumise ja o Ehk siis parimad tingimused Jõerežiim on vee hulga ja veetaseme ajaline peamised toitumisallikad). Et paremini kalavarusid majandada on Metsatüüp Peamised Riigid rannikuriigile antud rohkem õigusi: liigid Põhjavesi→ Inflantsioon- protsess, kus Ekvatoriaalne Mahagon, Brasiilia, sademete vesi imbub läbi kivimite vihmamets eebenipuu Indoneesi pragude.
3. Vahemeremaad 4. Istandusriigid Ostjateks on Euroopa, Jaapan ning muud näljahädas olevad piirkonnad. KALAMAJANDUS Kalamajandus tegeleb: 1. Kalavarude uurimise, hindamise ja säilitamisega Kehtestatakse püügikvoote. 2. Kalavarude hankimine (kalapüük) 3. Kala töötlemine 4. Teenindavad harud, mis võimaldavad kalamajandusel toimida (müük, tehnikahooldus, kutseõpe jne) Kalavarud on taastuvad saadused, mille hulka kuuluvad kõik veest saadavad elusorganismid. Kalavarusid toodetakse järgmistest veealadest: 1. Siseveekogud--sageli on selles piirkonnas toimunud ülepüük või saastatus ja varud on väikesed. 2. Rannikumeri--Kõige rohkem kasutatav piirkond. Rannikumereks loetakse maksimaalselt 200 meremiili (u. 370 km), seda nimetatakse rannikuriikide majandustsooniks. 3. Avaookean--Kogu inimkonna ühisvara. Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku. Tähtsamad kalastuspiirkonnad maailmas
vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja (Sõstra). Enne Kaspia merre jõudmist voolab Volga jõgi. Volga delta lähedal on järve vesi peaaegu mage. Suurem osa veest on normaalsest veest magedam. Kord oli Kaspia kuulus kaaviari poolest, mis on tuurakala mari. Ent kalapüük ja tööstuslik reostus on vähendanud järve kalavarusid. Praegusajal on nafta ja maagaas järve kõige tähtsamad loodusressursid. Kompaniid otsivad naftat nii järve äärest kui ka põhjast. Kaspia- äärsed riigid soovivad naftatoodangut suurendada, inimesed aga muretsevad järve reostuse suurenemise pärast (Sõstra). VEERINGE Kogu maakeral on vesi ringluses. Gravitatsiooni mõjul vesi ojades ja jõgedes aina voolab allamäge. Alguse saavad jõed mäestikes sadavast lumest ja
2003 II Iraagi sda. Esimesena vetakse kaitse alla puuraugud ning Baghdadis asuv Iraagi naftaministeerium. 2004 Jukose skandaal. Iraagi rahutused. Saudi Araabia kasvav ebastabiilsus. Nafta hind maailmaturul ületab 50 dollari taseme. Naftareostus ja selle tagajärjed Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning
Kevadel, kui hapnikurikkad sulaveed veekogudesse satuvad, tõuseb järsult kalade söögiisu ja saabub nn kudemiseelne võtmine. Samuti muutuvad kalad ka aktiivseteks jälle ja hakkavad rohkem toituma . -6- Kalavarude prognoosimine ja selle tähtsus kalapüügil. Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuskalastajaga, kellel mõlemal on õigus kalavarusid kasutada. Heas seisus kalavarude puhul on kulutused kalapüügile väiksemad ja saagid suuremad – seetõttu on suuremad ka kutseliste kalurite sissetulekud ning amatööridelgi on rohkem põhjust kalavetel käia. Kalavarude prognoosimine eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus
annaabi.ee 
