Kalavarud (3)

Kalavarud
Kalandus on Eestis oluline tootmisharu , mille tegevusele on vaja senisest rohkem tähelepanu pöörata. Eestis tegeleb kalavarude haldamisega Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond ja kalamajandusega Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond. Nii mere- kui magevee kalapüük on Eestis majanduslikult tähtsal kohal. Indikaatorliikide hulka kuuluvad räim, kilu , tursk , koha ja ahven . Majanduslikumalt kõige olulisemad liigid on räim ja kilu.
Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas ka probleemsemaid valdkondi merega piirnevad riigis. Veel eelmisel aastakümnel võisid kalurid püüda kala niipalju kui süda ihkas , kuid nüüd, kalavarude vähenedes, tuleb resurssi kasutamist reguleerida. Kalavarude olukord on väga halb ning sellise olukorra põhjuseks võib pidada nii klimaatilisi tegureid kui ka kalameeste intensiivsemat püüki. Olemasolevast kalaarvust ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile rannakalanduses hõivatud isikutele. Sellises seisundis on liialt suur püüdjate hulk rannakalanduse arengut piiravaks teguriks . Ülepüüdmine vähendab ka merekeskkonna stabiilsust, vähendab ookeanite võimet hakkama saada saastega ja toime tulla kliimamuutustest tingitud keskkonnamõjudega. Viimsate aastate intensiivistunud kalapüük on oluliselt mõjutanud kalavarusid. Nii on ohustatud kalaliikideks saamas koha, ahven, suur on vimma väljapüük. Siseveekogudes on märgata haugi vähenemist. Samuti kalavarude nappuses ei saa süüdistada reostust, sest see on meie vetes tegelikult vähenenud. Üks põhjustest, miks kalavarud ikkagi kahanevad , on soodsate tuulte puudumine. Kui tuuled läänest ei puhu, siis ei tule Taani väinadest soolast vett juurde ning mere soolsus jääb väga madalaks. Vähemsoolase merevee pärast kannatavad eelkõige tursk ja räim.
Loodud arengukavad panevad paika edasise suuna ning nende arendamise kaudu on võimalik saavutada kalavaru säilimine ja kalamajanduse jätkusuutlikkus. Kalavarusid vaadeldakse loodusliku kapitalina , mis peaks olema tasakaalus. Üheks püügivõimaluse reguleerimise hoovaks on kalalaeva register . Tänaseks on registris kõik kalalaevad, mis püüavad kala ookeanil , Läänemerel, Rannapiirkonnas ja sisevetel. Korralik ülevaade kalalaevadest tagab püstitatud eesmärgi – püügivõimsuse vähendamise. Teine võimalus kalavarude säilitamiseks on kindlasti kalaliikide taastootmine ja nende asustamine looduslikesse veekogudesse . Kalavarude kunstlikuks taastamiseks tehtavad pingutused on mõnevõrra pidurdanud vääriskalade (lõhe, forell , siig, kohe) arvukuse langust. Madalaveelise lahe vee omaduste paranemine on olulise tähtsusega kalavarude loodusliku taastootmise seisukohalt. Kalaarvu taastuv loodusvara , mille suurus ja paiknemine võib ajas muutuda. Varu absoluutsuurust hinnata ei ole võimalik.